Otse põhisisu juurde

Biograafilise kaldega ajalootund

Ilmselgelt olen ma selle värgi jaoks liiga noor, aga ikka tahtsin teha.

Kus olid sina kui...

1. ... esimene inimene astus Kuule 21.7.1969?

Emagi oli alles teismeline.

2. ... John Lennon mõrvati 8.12.1980?
Endiselt...ma polnud veel eluski, kui John juba surnud oli.

3. ... Tšernobõli elektrijaamas plahvatas üks tuumareaktoritest 26.4.1986?
Minu sünnini oli jäänud veel veidi rohkem kui 3 kuud, seega päris kala enam polnud.

4. ... toimus Balti kett 23.8.1989?
Midagi võiks ju mäletada...1991. aasta sündmused on natuke paremini juba meeles.

5. ... Estonia uppus 28.9.1994?
Oh, seda ma mäletan. 3.klassi algus. Hommikul kodus raadiost kuulati ja siis ma kuidagi ei saanud aru, misasi see selline oli, et seda nii suureks asjaks peeti ja tõsiselt võeti. Vist ei jõudnud minuni, et see polnud lihtsalt laev, vaid REISIlaev, inimestega. Aga siis koolis klassis oli meil mingi telekas, kust päeva jooksul ka uudiseid pidevalt vaatasime. Siis vist hakkasin aru saama, et on jah tõsine asi. Meeles on ka mitmed lood stiilis "pidin tööle minema, aga unustasin just sel päeval võtmed koju, läksin neile järgi ja ei jõudnudki laevale".

6. ... printsess Diana suri 31.8.1997?
See oli ka kummaline lugu. Ise nagu ei kuulnudki kusagilt infokanalist, aga olime vanaema juures ja siis tema ütles. Ja kuivõrd kohe hakkas kool (6.klass siis ilmselt, jees?), siis seal oli ka arutamist. Koolist koju tulles rääkisime ma mäletan, et kas kõik ikka on kuulnud jms.

7. ... saabus aasta 2000?
Kodus olin ja mõtlesin et buuhuu, täpselt samasugune ilutulestik kui kõigil teistel aastatel. Üsna emotsioonitu.

8. ... toimus terroriakt World Trade Centerile 11.9.2001?
Haa, jaa. See oli 10.klassi algus. Kell oli kusagil 15.15, mina vaatasin kodus saadet nimega Filter (ja tegin ilmselt koduseid ülesandeid). Seal siis tuli ühel hetkel üks neist saatejuhtidest (Sten Kramer?) rääkima, et USAs on selline asi. Lülitasin mina siis kiiresti CNN-i peale ja sain ka peaaegu otseülekannet. Veidi hiljem läksime Mariga raamatukokku ja terve õhtu tulid telekast ainult uudistesaated.

9. ... Michael Jackson suri 25.6.2009?
Oli täiesti tavaline internetiklõpsimise õhtu/öö. IMDB-sse läksin mingi hetk ja seal oli kõigepealt uudis, et Jackson haiglasse viidud vms. Järgmisena tuli pealkiri stiilis "Jacko dead?" ja siis juba ilma küsimärgita. Ja järgmisel päeval, muidugi, polnud muusikakanaleid mõtet vaadata.

10. ... milline uudis jäi meelde eilsest päevast või mida tegid eile?
Näiteks see, kuidas Venemaal mingil laste hokimängul kakluseks läks. Aga mida mina eile tegin..kommenteerisin ETV spordiülekannete kommenteerimist nt.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...