Peaaegu romantiline hetk

...oli mul eile, kui elekter äkki ära läks.(Mitte et ta ainult eile äkki ära oleks läinud. Elekter läheb alati äkki ära.) Kirjutamine jäi poolelt sõnalt katki, nagu ka laul, mis mängis. Kuulsin ainult arvutit, mis tegi vižžžžž ja jäi siis ka vait. Aga kottpimedat ei tulnudki, sest küünal põles ja see oli minu meelest ülihea kontrast. Nagu fff>ppp muusikas.

Öö oli rahutu. Mäletan, et tuli mitu mõtet, mida ma tegema pean ja mida kirjutada tahan kuhugi. Muidugi ma neid asju tol hetkel üles ei kirjutanud, kuna tundus, et on meeles küll. See eristabki tavalist inimest kirjanikust, et viimane kirjutab öised mõtted üles. Juhan Viiding vist ütles kuidagi nii.

Haapsallu tahan.