Otse põhisisu juurde

Rotitud ja hästi sobiv

  1. How am I feeling today? Christina Aguilera, Lil Kim, Pink, Mya & Missy Elliot “Lady Marmelade” (miks mitte)
  2. Will I get far in life? – Siiri Sisask “Mis maa see on” (peaks see tähendama, et Eestist kaugemale ei jõua? no pole hullu)
  3. Where will I get married? – Noorkuu “Jõulukell”(et siis kirikus? jõulude aegu?)
  4. What’s my best friend’s theme song? – Queen” Bicycle song”(hmm, üllatavalt sobiv, vist)
  5. What is the story of my life? – Vennaskond “Mina”(väga hea, ainult kelle jaoks probleemitus ja väljapääs?)
  6. What was highschool like? – Jamiroquai “Butterfly”(just nii lihtne)
  7. How can I get ahead in life? – Amelie Poulain soundtrack“La Valse des Monstres”(tundub ilusarmashea)
  8. What is the best thing about me? – Olav Ehala “Kurva Pierrot’ laul”(parim osa on kurbus? Ilus kurbus?)
  9. What is today going to be like? – Tõnis Mägi “Koit” (paljutähenduslik…mis koidab ja kust?)
  10. What is in store for this week? – Agent M “Sokolaad” (kas saab nii täppi minna?)
  11. What song describes my parents? – Jamiroquai “Virtual insanity”(kas just virtuaalne..)
  12. To describe my grandparents? – esitaja teadmata“Gloria”(arvestades et 75% neist surnud on, siis igal juhul)
  13. How is life going? – Ilona Aasvere “Püha järv”(just niimoodi rahulikult..sõuan kaldale)
  14. What song will they play at my funeral? – Air “Sex born poison”(vaat sellest kohast ma ei saa aru..)
  15. How does the world see me? – Juhan Viiding “Terve elu” ("Ei ta kuku ega kulu ainult veereb..")
  16. Will I have a happy life? – Noorkuu “Valged jõulud”(et pärast seda, kui olen jõulude ajal abiellunud , on kõik jõulud valged?)
  17. What do my friends really think of me? – Olav Ehala “Vitsalaul”(mina olengi hea laps)
  18. Do people secretly lust after me? – The Kooks “Time awaits”
  19. How can I make myself happy? – Vennaskond “Maailma lõpus on kohvik” (käin kohvikus ja)
  20. What should I do with my life? – Jamiroquai “Planet Home”(mitte lahkuma siit planeedilt?)
  21. Will I have children? – Rumal Noorkuu “Jamaica hällilaul” (saangi siis poja jah?)
  22. What is some good advice for me? – Verdi “Ave Maria”(usklikuks hakata?)
  23. How will I be remembered? – W.G.Snuffy Walden “Once and again theme”
  24. What is my signature dance song? – Dagö” Vaadake paremat poolt”(umbes nii jah)
  25. What is my current theme song? – A-Ha “Manhattan skyline”
  26. What does everyone else think my current theme song is? – B.Britten “As dew in April”
  27. What type of men/women do you like? – Blur “Charmless man”(milline sobiv lõpp:)

Ehk siis muusikamängija shuffle peale ja vastuseid tuleb nagu oavarrest..

Kommentaarid

  1. Ongi noh, mängib õiget lugu õigel ajal. Valet lugu võib valel ajal ka mängida, aga sellest targu vaikime:)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Viveca Sten "I de lugnaste vatten" / "Vaga vesi"

Alustan oma vana lauluga jälle. Kuidagi suvalt leidsin, et oo, mul ju see raamat ka olemas, huvitav, kuidas see kah kirjutatud on, ma algusest natuke loen. Siin me nüüd oleme. Tegemist on Sandhamni mõrvalugude sarja 1. raamatuga. Pole saladus, et tegevus toimub peamiselt Stockholmi saarestikus asuval Sandhamni saarel. Kuna ta niuke mõnusalt liivase rannaga on, armastavad turistid (sh päevaturistid) teda külastada. Ja kus inimesi käib, seal ikka juhtub asju. Antud sarjas siis mõrvu. Ja 1. osa on kohe mitmelaibalugu. Peategelasi on kaks: politseinik Thomas Andreasson ja saare pikaajaline suveelanik Nora Linde. Thomase puhul meeldis peamiselt see, et tegemist polnud tüüpilise ennast hävitava politseinikuga. Tal oli oma valus lähiminevikulugu küll, aga polnud mingi joodik/narkomaan/naistemees. Nora on Thomasega ammune sõber ja aitab ka nagu poolkogemata juhtumeid lahendada. Ühtlasi kirjeldatakse stseene tema abielust, pereelust ja karjäärist. Kuivõrd raamatusari on Rootsis ka seriaaliks te...