Truffe kirjanurk

Kunagi kirjutasin päike asemel äpike , jaah, nii armas sõna. Igal juhul..kuna ilm. ee 4 päeva ennustus näitab igaks päevaks päikest ja novembri hall taevas loodetavasti järgmiseks pooleks aastaks lahkunud on (või keda ma ikka lollitan, olgu siis kasvõi kolmeks kuuks), siis päikeselaulud on kohased. WMP aitas nagu ikka. 20. Uno Loop - Sa võtsid päikse kaasa 19. Uno Loop - Ära koo mu käpikuisse päikest 18. Olav Ehala - Päikesemäng 17. A-Ha - The Sun always shines on TV 16. Katrina and the Waves - Walking on Sunshine 15. St Germain - Bohemian Sunset 14. Raimond Valgre - Sa ütled mulle päikene 13. The Verve - Sun, the Sea 12. Norah Jones - Sunrise 11. Kriminaalne Elevant - Päikse jänku 10. The Beatles - Good Day Sunshine 9. Velvet Underground - Who loves the Sun 8. Saint Etienne - Sun in my morning 7. Bill Withers - Ain't no Sunshine 6. Jamiroquai - Seven Days in sunny June 5. Super Numeri - Sundials 4. Keane - Sunshine 3. Uno Loop - Päiksepoolsel tänaval 2. Koop - Summer Sun 1. Olav...

Mulle ei meeldi unustada. Tähendab üldiselt mitte. Muidugi poleks midagi selle vastu, et unustada see kergelt perv mees, kelle peale hääletades sattusin jms, aga asju, mida ma tahan meeles pidada, ei taha ma unustada. Loogiline ju. Kasvõi mingid (tõenäoliselt suurema osa ajast ebavajalikud) faktiteadmised, mille hulk keskkooli lõpus oli üsna rahuldav..isegi siis, kui ma kõiki neid asju veel teadsin, häiris natuke see teadmine, et varsti unustan ära. Aga see pole see. Mis seal ikka, loen Wikit ja mängin Eestit, tulevad uued mõttetud faktid. Palju rohkem segab see, et ma unustan ära ka selle, mis on olnud. Tuleb ette olukordi, kus mõistad, et see on see, kindlasti mingi selline asi, mida tahad mäletada. Detailselt. Ja siis tead kohe, et pikemaajaliselt sellist mäletamist ei tule. Mõnikord ma kahjatsen sellistel hetkedel, et ma luuletaja pole, aga samas ma arvan ega see eriti aitaks kah, nagunii ei suudaks ühe luuletusega piisavalt täpset mälestust luua. Aga ikkagi jääb miski selline tun...

Jah, juba ammu tahan siia kirjutada, aga iga aeg ei sobi. Sest isegi kui mul on tunne, et midagi on öelda, siis see ei kattu alati tundega, et ma tahan seda kirjutada. Ehk see on vanamoodne (või tõenäolisemalt imal mu poolest), aga ma ootan õiget hetke. Öö on sobiv tihti (parimate ööraamatute edetabelit juhib "Arc de Triomphe"), ilmselt sellepärast, et ta on piisavalt alasti, ja meie tema ees (ehk "When you turn the lights out it's all the same darkness", minu lemmikseebis ükskord öeldi). Mis asjasse puutub, siis märksõnaks tundub olevat uus. Uus olukord näiteks. Laupäeval käisin kontserdil ja kuulasin koori, niimoodi esimest korda. Kui ma enne seestpoolt kuuldes kahtlustasin, et on hea koor, siis, vaata, nüüd ma tean seda päris kindlasti. Kuivõrd uus ja vana käivad koos nagu Glen Hansard ja Marketa Irglova, siis kergest nostalgiast ei saa ka mööda minna. Mis mu peas keerles viimati kui seda laulu laulsin ( see , kui mõni neist paljudest tuttavatest lauludest ...

Ma lihtsalt pean nüüd veel ühte asja kirjutama. Ilm.ee lubab esmaspäevaks sooja 3...97 kraadi. Nii et kõik õue vett keetma! Panin igaks juhuks lingi ka, kuigi see ilmselt kaob sealt üsna kiiresti;) Ja mitte et keegi ise ei tuleks selle peale, mis ilm.ee aadress on...

Alguses ma tahtsin siia nimekirja teha. Pisiasjadest, mis ärritavad. Samas mis ma neid halbu asju ikka kogun. Siis mõtlesin, et teeks mingitest raamatutest, mida viimasel ajal olen lugenud, aga see võib-olla poleks huvitav. Vot ja nüüd ma tulin hoopis järgmise asja peale. Ühes blogis, mida ma üsna juhuslikult loen juba mõnda aega, soovis kirjutaja teada palju tal lugejaid on, isegi mingi hea põhjendus oli tal. Mul põhjendust ei ole, aga huvi on. Nõnda et kes paljuks ei pea, siis võiks kommentaaridesse jätta oma soo ja vanuse ja info selle kohta, kui tihti siin käib (püsilugeja või mõnikord vms), nime ei tahagi teada. Lugupeetud riigikogu spiikril on vist kurk haige - haamerdab, suur villane sall ümber kaela. Lahe et tema töö talle nii kodune on, et ta seda teha julgeb. Täna ma olen juba vähemalt ühe C-vitamiini tableti liiga palju võtnud.

Praegast otsisin Google'ist ristsõnasse vastuseid ja ühe otsingu vastuseks pakkus ka minu bloogi. Ehhee. Tahaks kriidiga tahvlile kirjutada.

Millegipärast on algklassidest meelde jäänud, kuidas õpetaja kevadest rääkis. Et kevad on nagu noor mees ja talv on vana mees, nad satuvad võitlusse ja kuna kevad on noor ja tugev, siis ta alati võidab. Kaotab küll lahinguid, aga võidab sõja. Nii armas:)