Allpool on toodud mõned mehed ja naised, kelle kuningaks/kuningannaks saamine on mingite keerdkäikude tõttu nö kogemata juhtunud. Ehk need, kes pole otseselt troonipärijaks sündinud. Võib-olla mõtlesid/mõtlevad oma elu jooksul, et mis oleks saanud kui...
 |
Belgia kuningas Albert I
1909.aastal surnud kuningas Leopold II ainus poeg oli lapseeas surnud, seega pidanuks järgmine kuningas olema Leopoldi noorem vend Philippe. Too oli aga ka 1909.aastaks juba surnud, seega sai kuningaks Philippe'i poeg Albert. Alberti naisest Elisabethist kirjutasin kunagi siin.
 |
Belgia kuningas Albert II
Albert II vanem vend Badouin oli Belgia kuningas 1951-1993. Hoolimata suurest soovist ei õnnestunud tal oma abikaasa Fabiolaga lapsi saada. Seetõttu ilmselt juba ammu enne 90ndate kätte jõudmist sai Albert aru, et tema on järgmine. Oligi 1993-2013.
Charlotte oli peres kuuest tütrest vanuselt teine, seega sai isa Guillaume'i surma järel 1912 suurhertsoginnaks kõigepealt vanim õde Marie-Adelaide. Kohe varsti algas I maailmasõda, kus Marie-Adelaide jäi oma rahvale silma väga saksasõbraliku käitumisega. 1919.aastal loobus ta ise troonist, sest inimeste pahameel tema suhtes oli väga suureks muutunud. Järgmised 45 aastat oli suurhertsoginna tema õde Charlotte.
 |
Tsaar Nikolai I
Temal oli suisa kaks vanemat venda. Vanim vend oli tsaar Aleksander I. Too suri 1825 (ametlike) järglasteta. Järgmine vend oli Konstantin, too trooni ei tahtnud. Nikolai võttis siis krooni enda pähe ja oli tsaar Nikolai I aastatel 1825-1855. (Eestis jäi sellesse aega näiteks Õpetatud Eesti Seltsi loomine, "Kalevipoja" kujunemine ja usuvahetusliikumine.)
 |
Tsaar Aleksander III
1865.aastal oli Venemaal tsaariks Aleksander II, kelle vanim poeg oli Nikolai. Viimane oli kihlatud Taani printsess Dagmariga. Siis aga Nikolai suri ootamatult (mingi selgroo meningiit vms jube asi) ja troonipärijaks sai tema noorem vend Aleksander. Nikolai olla surivoodil soovi avaldanud, et Aleksander tema kihlatuga ise abielluks. Nii oligi- Dagmarist sai tulevikus Aleksander III abikaasana tsarinna Maria Fjodorovna. Eesti ajaloos kasutatakse Aleksander III juures tihti sõna venestaja, sest tema tuli siis, kui ärkamisaja tüübid olid omavahel tülli keeranud, ja tegutses selle nimel, et asumaid emakesele jälle lähemale tuua.
 |
Ühendkuningriigi kuningas George V
Tema sündis UK kuninga Edward VII ja kuninganna Alexandra perekonnas. Tal oli 19 kuud vanem vend Albert Victor, troonipärija. Viimane haigestus 28-aastaselt grippi, selle tagajärjel kopsupõletikku ja suri 1892.aastal. Nagu eelmiseski loos abiellus Albert Victori kihlatu Mary juba 1893.aastal ei kellegi muu kui George'iga. Ametliku seletuse kohaselt ühendas neid lein vms.
 |
Ühendkuningriigi kuningas George VI
Peale George V surma tuli troonile tema vanem poeg David (Edward VIII nime all), oli aasta või nii kuningas ja otsustas siis, et kuna talle oma armastatu Wallis Simsoniga abiellumiseks luba ei anta, ei saa tema enam kuningas olla. Seega vajus kuninga raske kroon tema noorema venna Bertie pähe, kellest sai kuningas George VI. Tema abikaasa Elizabeth ei andnud väidetavalt Wallisele kunagi andeks, et tolle tõttu Bertie lambist kuningaks saama pidi. Aga kuningas ta oli 1936-1952. Pärast teda on tütar Elizabeth tänaseni.
 |
Taani kuninganna Margrethe II
Margrethe isal Taani kuningas Frederik IX oli kolm tütart, Taani seaduse järgi sai aga trooni pärida ainult poisslaps, seega oleks järgmiseks kuningaks saanud Frederiki vend Knud. Kuningas ilmselt vaatas, et mis see olgu, minu vanem tütar on nii atsakas tüdruk küll, et kuninganna olla. 1953.aastal muudeti troonipärimisseadust nõnda, et poisslapse puudumisel saaks trooni pärida ka tütarlaps. 1972.aastal sai Margrethe kuningannaks, tänaseni on.
 |
Rootsi kroonprintsess Victoria
See on vast teada lugu. Kui Victoria 1977.aastal sündis, oli ta loomulikult troonipärija, sest kuningal rohkem lapsi polnud. 1979.aastal aga, kui talle väikevend Carl Philip sündis, sai troonipärija tollest, sest Rootsis kehtis seadus, et trooni pärivad eelkõige poisid ja alles siis tüdrukud. See seadus aga muudeti mõned kuud hiljem ära ja mingil põhjusel rakendati seda tagasiulatuvalt, nõnda et Victoriast sai 1.jaanuarist 1980 troonipärija. Maailmas on muide praegu kolm riiki, kus on naissoost troonipärija- peale Rootsi veel Belgia ja Holland.
Kommentaarid
Postita kommentaar