Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #6

Maria Fjodorovna


Temast sai tulevikus Aleksander III abikaasa, aga 1847.aastal sündides oli ta Taani printsess Marie Sophie Frederikke Dagmar. (Ainus käsitletavatest tsaaride abikaasadest, kes polnud mõnest Saksa riigist imporditud.)

Dagmarit kutsuti pereringis nimega Minnie, tema isa oli tulevane Taani kuningas Christian IX  ja ema Saksa päritolu printsess Louise. Peres oli kokku 6 last, lisaks Dagmarile ka näiteks Taani troonipärija Frederik VIII (praeguse Taani kuninganna vanavanaisa), Inglise kuningas Edward VII-ga abiellunud Alexandra (Elizabeth II vanavanaema) ja Kreeka kuningaks valitud Georg. Seoses sellega, et lapsed nii head partiid tegid, kutsuti Dagmari isa Euroopa äiaks.

Oo, muide, siit ka põhjus, miks tsaar Nikolai II ja Inglise kuningas George V olid nii sarnased. Nende emad olid õed (Dagmar oli Nikolai ema ja Alexandra George'i ema). Seda on muidugi varem ka räägitud, et nood mehed olid omavahel nõod, aga ma kunagi ei teadnud kuidas täpselt.

Siin nad ongi. Kumb on kumb?
Aleksander III, kelle naiseks Dagmar lõpuks sai, polnud troonipärijana sündinud, tegelikult pidi tsaariks saama tema vanem vend Nikolai. Ja, naljakas lugu küll, Dagmar oli algul kihlatud hoopis selle Nikolaiga. Too suri aga õige varsti peale kihlusi meningiiti, viimaseks sooviks see, et Dagmar abielluks tema venna Aleksandriga. Nõnda läkski- Dagmar saadeti suurte rahvahulkade (nende hulgas ka nt Hans Christian Andersen) saatel Taanist Venemaale, kus ta luterluse õigeusu vastu vahetas ja Maria Fjodorovnaks sai. Uhked pulmad peeti 1866.aastal Talvepalees.

Anitškovi palee, kuhu Maria ja Aleksander peale pulmi elama kolisid.
 Paaril oli kuus last (kaks neist surid enne täisealiseks saamist). Esimene laps oli tulevane (ja ühtlasi viimane) tsaar Nikolai II.

Perepilt
Perekond käis õige tihti suviti Maria kodumaal Taanis, kus kogunesid kõik Maria õed-vennad oma abikaasade ja lastega. Nad nautisid Taanis käimist, sest siin sai rahulikumalt olla, polnud pidevat julgeolekuhirmu. (Venemaal leidus ikka monarhiavastaseid, kes tsaari ja ta pere peale hammast ihusid.)

1881.aastast alates oli Maria tsarinna, aga poliitikasse ta üldiselt väga ei sekkunud. Inimeste hulgas oli ta populaarne, ehk ka sellepärast, et õppis kohe vene keele ära. Samuti meeldis Mariale kõrgemas seltskonnas ballidel ja pidustustel liikuda, pidusid korraldas ta ise ka.

1894.aastal sai Mariast lesktsarinna (novembri algul suri Aleksander III). Sajandivahetuse aegu ja hiljem veetis Maria palju aega välismaal, külastades näiteks õde Inglismaal. Koos õega ostsid nad ka  Hvidøre villa Taanis oma kodumail viibimiste ajal kasutamiseks.

Hvidøre (praegu konverentsikeskus)
Maria oli muide ka väga Soome-sõbralik - venestamise ajal püüdis ta Soome poole minevat lööki pehmendada. Ise Soomet külastades lasi ta endale mängida Soome hümni, mis polnud tol hetkel muidugi sugugi lubatud muusikapala.

I maailmasõja ajal oli Maria Venemaa Punase Risti president, peale sõda sai tema alaliseks elukohaks Hvidøre. Ühtlasi hoidis ta veel peale sõdagi pikka aega kinni mõttest, et poeg Nikolai oma perega on elus.

Maria suri 1928.aastal 80-aastaselt. 2006.aastal maeti ta ümber Venemaale, kuna tema soov oli olnud Aleksander III kõrvale maetud saada.

1971.a.filmis "Nicholas and Alexandra"
kehastas Mariat Irene Worth.
1997.aasta multikas "Anastasia" tegi Maria häält ei keegi muu kui
Angela "Mõrv sai teoks" Lansbury.

Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...