Otse põhisisu juurde

Kuningannad 1925 - #8 Suurbritannia Mary

Suurbritannia kuninganna Mary (1867-1953)

 


Victoria Mary Augusta Louise Olga Pauline Claudine Agnes (nimi jällegi on märkimisväärne) sündis 1867.aastal Inglismaal, kuigi tiitli poolest oli ta rohkem nagu Saksamaa jagu. Tema isa nimelt oli Saksamaal asuva Tecki (alati võlgades olev) hertsog. Ema oli Mary Adelaide- kunagise Suurbritannia kuninga George III lapselaps. Mary oli kõige vanem laps, peale teda oli veel kolm poissi. Mary hüüdnmi oli May (tema sünnikuu järgi).

Mary mehelesaamisega oli (minu jaoks) kentsakas lugu. Nimelt oli ta kõigepealt kihlatud Suurbritannia prints Albert Victoriga (4.postituse kuninganna Maudi vend), see aga suri 1892.aastal gripi tagajärjel tekkinud kopsupõletikku. 1893.aastal jõudsid asjad nii kaugele, et Mary abiellus hoopis Albert Victori venna George'iga (tulevane kuningas George V).

Mary ja George'i kihlusfoto
Pulmade puhul püüti olla väga tähelepanelikud, et mitte solvata Albert Victori mälestust, aga samas tekitas pulm ikka üldsuses elevust ka. Naisteajakirjad keskendusid Mary pruutkleidi detailsele tutvustamisele ja rahvahulgad kogunesid pulmapäeval tänavatele. Muide, see oli esimene kuninglik pulm, kus pruut ja peig Buckinghami palee rõdul inimesi tervitamas käisid.

Kuldkäevõru (teemantide, rubiini ja safiiriga)-
pulmakink Maryle tema mehe õdedelt Victorialt ja Maudilt.
Lapsi sündis paaril 6: 5 poega ja 1 tütar. Vanim poeg oli hiljem lühiajaliselt kuningaks saanud Edward VIII (Wallis Simpsoni abikaasa), vanuselt järgmine hiljem pikemaajaliselt kuningas olnud George VI. 3 ülejäänud pojast 2 abiellusid tähtsate naistega ja üks suri teismelisena. Ainus tütar oli nime poolest ka Mary.

Mary ja tema tütar Mary
20.sajandi algusaastail reisisid Mary ja George seoses esinduskohustustega palju ringi, eriti just Briti impeeriumi riikides (Kanadas, Indias, Uus-Meremaal näiteks). 1910.aastal said neist kuningas George V ja kuninganna Mary. Maiteagi, mis nad siis tegid. Kindlasti reisisid veel.

1936.aastal George V suri ja kuningaks sai tema poeg Edward VIII. Kui viimane Wallis Simpsoniga abielluda tahtis, oli Mary pehmelt öeldes selle vastu. Edward astus tagasi ja Mary keskendas ka tähelepanu oma järgmisele kuningaks saanud pojale George VI-le. Mary käis George'i tütarde Elizabethi ja Margaretiga mööda Londoni galeriisid ja muuseume, soovides pakkuda tüdrukutele kultuurilisi enseharimisvõimalusi.
Kuninganna Mary ja tema lapselaps
tulevane kuninganna Elizabeth II
(nende sugulus on küll üsna selgesti näha)
Mary oli veel elus, kui Elizabeth (1952.a.) kuningannaks sai, aga suri enne Elizabethi kroonimispidustusi 1953.aastal.

Kuninganna Mary, tema poeg kuningas George VI,
kuninganna Elizabeth II ja väike prints Charles.
Aasta võiks olla 1948 või 1949.
(Mulle meeldivad põlvkondi näitavad pildid.)
Mary järgi on nimetatud laevu, on ju praegugi üks tohutu suur Queen Mary olemas. Koole on ka kuninganna Mary nimelisi ja Antarktikas asub Queen Mary Land.

Claire Bloom kuninganna Maryna filmis "Kuninga kõne"
Kuninganna Mary on Ühendkuningriigi kuningannadest kindlasti kõige säravam selle sõna otseses mõttes- ta armastas väga igasuguseid kalliskividega vidinaid. Või nagu ütleb üks teravmeelne blogija: ta oli kuninganna, kes tõepoolest mängis oma mänguasjadega. Mary kogus just eriti perekondliku väärtusega ehteid ja tal oli eraldi arvepidamine selle kohta, milliseid ehteid ta mingite riietega mingite sündmuste puhul kandis. Pole ka imestada- kuna tema jaoks polnud probleem kanda korraga mitut kaelakeed, prossi ja käevõru, siis oli tõesti hea, kui kõik kantav oli üles märgitud. (Juhuks, kui midagi ära kadus vms.)

Aga kui natuke otsest blingi ka siia panna, siis Mary tiaaradest kuulsaim on ilmselt Suurbritannia ja Iirimaa Tüdrukute tiaara. Selle sai ta pulmakingiks noidsamu tüdrukuid esindanud komitee käest, kes kingi tarvis korjanduse tegi.

The Girls of Great Britain and Ireland tiara
on Elizabeth II lemmikuid.
Nüüd sai küll pilte rohkem kui juttu vist, aga see pidigi tänapäeva inimese teema olema ju ;)

Wiki

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Ewald Arenz "Armastus halbadel aegadel"

Harv ja huvitav nähtus – meesterahva kirjutatud armastuslugu. Viiekümnele lähenev Clara kohtub neljakümnele läheneva Eliasega. Clara on juba aastaid lesk, aga polnud mehe eluajal abielus kõige õnnelikum, Eliasel on kirjade järgi lubadusteta suhe ühe Veraga. Pildil figureerivad veel Clara arstist vend ja dementne ema, Eliase peaaegu täiskasvanud tütar.  Eks ma hakkan nüüd jälle pihta oma tavapärase jutuga saksa keelest tõlgitud raamatute kohta. Need on teistmoodi kui inglise keelest tõlgitud. Kohati on midagi nagu kummalist, teisalt on midagi sellist, mis tuleb märksa tuttavam ette kui ingliskeelsest maailmast pärinevate raamatute puhul. Ju on 700 aastat saksa kultuuriruumis elamist ikka mõju avaldanud. Ja tõlked saksa keelest pole ka eales nii kohmakad kui tõlked inglise keelest. Ehk on saksa keelest eesti keelde tõlkimine juba algpunktis mõnevõrra loomulikum (loogilisem?). See on lihtne lugu tegelikult. Sellest, mis on lihtne ja mis keeruline. Kas lähtuda sellest, mis on lihtne, v...