Otse põhisisu juurde

Top 20: Eesti Laul 2009-2017

Veel enne kui Eesti Laulu trall pihta hakkab, vaatasin vanu Eesti Laulu lugusid, so 2009-2017. Tegin pisukese tabeli.
Kõik võitjad on välja jäetud. Välja on jäetud ka laulud, millest nimele peale vaadates mõni jupp  kohe meelde ei tule- järelikult pole ajahambale vastu pidav meeldejäävuse aste.

20. Meisterjaan - Parmupillihullus (2016)
Mind ei aja just paljud asjad naerma, nii et tegelt mul suva, kas ta mõtleb seda tõsiselt või kuidas, mina muhelen.

19. Kali Briis Band - Idiot (2015)
Pigem selline lõbus. Ja see, kui bassimees laulab, on meeldiv vahejuhtum.

18. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (2010)
Vanakool.

17. Daniel Levi - Burning Lights (2015)
Sihuke korralik aus laul.

16. Lenna - Mina jään (2012)
Mulle väga dramaatilised ballaadid meeldivad (need, mis suudavad mitteilased olla).

15. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2014)
Peamiselt kõige ägedama meeleoluga laul. Ja see laulja on samas kategoorias näiteks Kostja Tsõbulevskiga, kes mulle mingil imelikul tasandil väga meeldib. (Vist on see, et mulle meeldib teda vaadata. Ilma mingite tagamõteteta. Lihtsalt huvitav on.)

14. Mick Pedaja - Seis (2016)
Iga laul, kus on lause võtan kätte ja keerutan saba, peab ju ometi tabelisse saama. Õhulisuse eest lisapunktid.

13. Elephants From Neptune- Unriddle Me (2015)
Lahedad elevandid, sihukesed ausad, nagu täitsa siiralt usuvad, et nad ongi ägedad rokivennad ja siis ongi.

12. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2011)
Kui palju üldse keegi teab selle laulu sõnu peale old and grey? Aga see on kohe sihuke vaikne lugu, kus midagi ei sega.

11. Chalice - Nelikümmend (2009)
Oh, Chalice ja aknad.

10. Daniel Levi - All I need (2017)

9. Cartoon - Immortality (2016)
Endiselt reklaamin seda versiooni, kus J.Järvesaar seda Oasise häälega ise laulab. Kas mitte K. Aaslaid ei öelnud hiljuti isegi kusagil, et see laul oli liiga suur tükk talle.

8. Laura - Supersonic (2016)
Ma tõesti arvan, et see on Lõhmusel üks viimaste aastate parimaid üllitisi, väga selline... käimatõmbav. Ühtlasi ju see laul, mille kohta ütleja saab öelda et no see ju ikka viimaseks poleks jäänud. 

7. Tenfold Rabbit- Oblivion (2012)
Kammib meeldivalt ära.

6. Ivo Linna - Suur loterii (2017)
See on mul ühes Spotify playlistis, mis on suhteliselt üllatav, sest ma oleks rohkem oodanud, et "Julge laul" või mõni muu noore Ivo laul satub sinna. Ja see, et vana vaksal ei olegi raudteejaam, on hea teadmine.

5. Go Away Bird - Sally (2016)
Sihuke üleni cool - kähedahäälne laulja ja dramaatiline kitarr.

4. Robin Juhkental & The Big Bangers - Troubles (2015)
Tead seda tüüpi, kelle puhul tundub, et ta ei pea isegi üritama, ja juba kukub stiiliselt välja? Ma ka tean.

3. Orelipoiss - Valss (2011)
Trololololo, Orelipoiss, sa oled ka 7 aastat hiljem terav kriit.

2. Lenna Kuurmaa - Rapunzel (2010)
Ikka veel Lenna parimaid laule

1. I Wear* Experiment - Patience (2016)
Siin on hea energia, ma ikka veel kuulan seda.

Boonus 1: 3 laulu Eesti Laulult, mis mind on ärritanud

Victoria- Baby had you (Vast enamik inimesi ei mäletagi sellist.)
Bluestocking - Kordumatu (See oli see laul, kus mingid kiisumiisud ja nummikiisud sõnades olid.)
Elisa Kolk - Superlove (Ma ei saanud sisust aru vist.)

Boonus 2: Tore laul aastast, kus polnud veel Eesti Laulu
Rolf Roosalu - One on One 
Video on hirnumiskursused ja see laul tegelt ka mulle väga meeldib.


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...