Otse põhisisu juurde

Top 20: Eesti Laul 2009-2017

Veel enne kui Eesti Laulu trall pihta hakkab, vaatasin vanu Eesti Laulu lugusid, so 2009-2017. Tegin pisukese tabeli.
Kõik võitjad on välja jäetud. Välja on jäetud ka laulud, millest nimele peale vaadates mõni jupp  kohe meelde ei tule- järelikult pole ajahambale vastu pidav meeldejäävuse aste.

20. Meisterjaan - Parmupillihullus (2016)
Mind ei aja just paljud asjad naerma, nii et tegelt mul suva, kas ta mõtleb seda tõsiselt või kuidas, mina muhelen.

19. Kali Briis Band - Idiot (2015)
Pigem selline lõbus. Ja see, kui bassimees laulab, on meeldiv vahejuhtum.

18. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (2010)
Vanakool.

17. Daniel Levi - Burning Lights (2015)
Sihuke korralik aus laul.

16. Lenna - Mina jään (2012)
Mulle väga dramaatilised ballaadid meeldivad (need, mis suudavad mitteilased olla).

15. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2014)
Peamiselt kõige ägedama meeleoluga laul. Ja see laulja on samas kategoorias näiteks Kostja Tsõbulevskiga, kes mulle mingil imelikul tasandil väga meeldib. (Vist on see, et mulle meeldib teda vaadata. Ilma mingite tagamõteteta. Lihtsalt huvitav on.)

14. Mick Pedaja - Seis (2016)
Iga laul, kus on lause võtan kätte ja keerutan saba, peab ju ometi tabelisse saama. Õhulisuse eest lisapunktid.

13. Elephants From Neptune- Unriddle Me (2015)
Lahedad elevandid, sihukesed ausad, nagu täitsa siiralt usuvad, et nad ongi ägedad rokivennad ja siis ongi.

12. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2011)
Kui palju üldse keegi teab selle laulu sõnu peale old and grey? Aga see on kohe sihuke vaikne lugu, kus midagi ei sega.

11. Chalice - Nelikümmend (2009)
Oh, Chalice ja aknad.

10. Daniel Levi - All I need (2017)

9. Cartoon - Immortality (2016)
Endiselt reklaamin seda versiooni, kus J.Järvesaar seda Oasise häälega ise laulab. Kas mitte K. Aaslaid ei öelnud hiljuti isegi kusagil, et see laul oli liiga suur tükk talle.

8. Laura - Supersonic (2016)
Ma tõesti arvan, et see on Lõhmusel üks viimaste aastate parimaid üllitisi, väga selline... käimatõmbav. Ühtlasi ju see laul, mille kohta ütleja saab öelda et no see ju ikka viimaseks poleks jäänud. 

7. Tenfold Rabbit- Oblivion (2012)
Kammib meeldivalt ära.

6. Ivo Linna - Suur loterii (2017)
See on mul ühes Spotify playlistis, mis on suhteliselt üllatav, sest ma oleks rohkem oodanud, et "Julge laul" või mõni muu noore Ivo laul satub sinna. Ja see, et vana vaksal ei olegi raudteejaam, on hea teadmine.

5. Go Away Bird - Sally (2016)
Sihuke üleni cool - kähedahäälne laulja ja dramaatiline kitarr.

4. Robin Juhkental & The Big Bangers - Troubles (2015)
Tead seda tüüpi, kelle puhul tundub, et ta ei pea isegi üritama, ja juba kukub stiiliselt välja? Ma ka tean.

3. Orelipoiss - Valss (2011)
Trololololo, Orelipoiss, sa oled ka 7 aastat hiljem terav kriit.

2. Lenna Kuurmaa - Rapunzel (2010)
Ikka veel Lenna parimaid laule

1. I Wear* Experiment - Patience (2016)
Siin on hea energia, ma ikka veel kuulan seda.

Boonus 1: 3 laulu Eesti Laulult, mis mind on ärritanud

Victoria- Baby had you (Vast enamik inimesi ei mäletagi sellist.)
Bluestocking - Kordumatu (See oli see laul, kus mingid kiisumiisud ja nummikiisud sõnades olid.)
Elisa Kolk - Superlove (Ma ei saanud sisust aru vist.)

Boonus 2: Tore laul aastast, kus polnud veel Eesti Laulu
Rolf Roosalu - One on One 
Video on hirnumiskursused ja see laul tegelt ka mulle väga meeldib.


Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...