Otse põhisisu juurde

Top 20: Eesti Laul 2009-2017

Veel enne kui Eesti Laulu trall pihta hakkab, vaatasin vanu Eesti Laulu lugusid, so 2009-2017. Tegin pisukese tabeli.
Kõik võitjad on välja jäetud. Välja on jäetud ka laulud, millest nimele peale vaadates mõni jupp  kohe meelde ei tule- järelikult pole ajahambale vastu pidav meeldejäävuse aste.

20. Meisterjaan - Parmupillihullus (2016)
Mind ei aja just paljud asjad naerma, nii et tegelt mul suva, kas ta mõtleb seda tõsiselt või kuidas, mina muhelen.

19. Kali Briis Band - Idiot (2015)
Pigem selline lõbus. Ja see, kui bassimees laulab, on meeldiv vahejuhtum.

18. Marten Kuningas ja Mahavok - Oota mind veel (2010)
Vanakool.

17. Daniel Levi - Burning Lights (2015)
Sihuke korralik aus laul.

16. Lenna - Mina jään (2012)
Mulle väga dramaatilised ballaadid meeldivad (need, mis suudavad mitteilased olla).

15. Super Hot Cosmos Blues Band - Maybe-maybe (2014)
Peamiselt kõige ägedama meeleoluga laul. Ja see laulja on samas kategoorias näiteks Kostja Tsõbulevskiga, kes mulle mingil imelikul tasandil väga meeldib. (Vist on see, et mulle meeldib teda vaadata. Ilma mingite tagamõteteta. Lihtsalt huvitav on.)

14. Mick Pedaja - Seis (2016)
Iga laul, kus on lause võtan kätte ja keerutan saba, peab ju ometi tabelisse saama. Õhulisuse eest lisapunktid.

13. Elephants From Neptune- Unriddle Me (2015)
Lahedad elevandid, sihukesed ausad, nagu täitsa siiralt usuvad, et nad ongi ägedad rokivennad ja siis ongi.

12. Outloudz - I wanna meet Bob Dylan (2011)
Kui palju üldse keegi teab selle laulu sõnu peale old and grey? Aga see on kohe sihuke vaikne lugu, kus midagi ei sega.

11. Chalice - Nelikümmend (2009)
Oh, Chalice ja aknad.

10. Daniel Levi - All I need (2017)

9. Cartoon - Immortality (2016)
Endiselt reklaamin seda versiooni, kus J.Järvesaar seda Oasise häälega ise laulab. Kas mitte K. Aaslaid ei öelnud hiljuti isegi kusagil, et see laul oli liiga suur tükk talle.

8. Laura - Supersonic (2016)
Ma tõesti arvan, et see on Lõhmusel üks viimaste aastate parimaid üllitisi, väga selline... käimatõmbav. Ühtlasi ju see laul, mille kohta ütleja saab öelda et no see ju ikka viimaseks poleks jäänud. 

7. Tenfold Rabbit- Oblivion (2012)
Kammib meeldivalt ära.

6. Ivo Linna - Suur loterii (2017)
See on mul ühes Spotify playlistis, mis on suhteliselt üllatav, sest ma oleks rohkem oodanud, et "Julge laul" või mõni muu noore Ivo laul satub sinna. Ja see, et vana vaksal ei olegi raudteejaam, on hea teadmine.

5. Go Away Bird - Sally (2016)
Sihuke üleni cool - kähedahäälne laulja ja dramaatiline kitarr.

4. Robin Juhkental & The Big Bangers - Troubles (2015)
Tead seda tüüpi, kelle puhul tundub, et ta ei pea isegi üritama, ja juba kukub stiiliselt välja? Ma ka tean.

3. Orelipoiss - Valss (2011)
Trololololo, Orelipoiss, sa oled ka 7 aastat hiljem terav kriit.

2. Lenna Kuurmaa - Rapunzel (2010)
Ikka veel Lenna parimaid laule

1. I Wear* Experiment - Patience (2016)
Siin on hea energia, ma ikka veel kuulan seda.

Boonus 1: 3 laulu Eesti Laulult, mis mind on ärritanud

Victoria- Baby had you (Vast enamik inimesi ei mäletagi sellist.)
Bluestocking - Kordumatu (See oli see laul, kus mingid kiisumiisud ja nummikiisud sõnades olid.)
Elisa Kolk - Superlove (Ma ei saanud sisust aru vist.)

Boonus 2: Tore laul aastast, kus polnud veel Eesti Laulu
Rolf Roosalu - One on One 
Video on hirnumiskursused ja see laul tegelt ka mulle väga meeldib.


Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...