Otse põhisisu juurde

Kontsertkalender

Vaatasin eile saadet "Su nägu kõlab tuttavalt" ja seal reklaamipauside ajal tuli tohutul hulgal igasuguseid jõulukontsertide reklaame. Minus tekkis sportlik huvi- kui võtta üks Tartu-suurune linn ja leida kõik need tohutud kontserdid, mis seal detsembris toimuvad, kas saaks siis terve kuu neist ära täita? Võtsin Piletilevi ja Eesti Kontserdi appi ja sain päris uhke tulemuse. Allpool kalender kõigist leidudest ehk kontserdid detsembris 2017 Tartus. Ühtlasi arvutagem kokku kui palju raha kuluks, kui iga päev täispiletiga ühel kontserdil käiks.

1.detsember - keelpillikvartett Ardor 12€
2.detsember - Sibul/Koržets/Agan 17€
3.detsember - Tanel Padar Band 19€
4.detsember - ei leidnud kontserte
5.detsember - Sandra ja Jalmar Vabarna 16€
6.detsember - Kimmo Pohjonen 20€
7.detsember- Daniel Levi 19€; Hedvig Hanson 12€
8.detsember - Canzoniere Grecanico Salentino (Itaalia pärimusmuusika) 20€
9.detsember - Jochen Rueckert Quartet (GER-USA) 12€
10.detsember - Noorkuu ja Laura Põldvere 16€
11.detsember - vokaalansambel The Garnett Family (UK) 32€
12.detsember - Hortus Musicus 12€; Lenna, Piret Krumm ja Liina Vahtrik 19€ 
13.detsember - Rolf Roosalu ja Saara Kadak 18€; Heli Veskus 10€
14.detsember - Glenn Milleri orkester 45€
15.detsember - Sibul/Eplik/Jürjens/Kalkun 16€; Sümfooniaorkester IP Orchestra 32,30€
16.detsember- ei leidnud kontserte
17.detsember- ei leidnud kontserte
18.detsember - Ines ja Ott Lepland 18€; Annely Peebo ja Tanel Padar 28€
19.detsember - Terminaator 26€
20.detsember - Eesti Rahvusmeeskoor 12€; Les Bohemes (ESP) 39€; Lenna ja Juss Haasma 18€; Kaire Vilgats ja Kalle Sepp 20€
21.detsember - Kaunimate Aastate Vennaskond 19€; C-Jam 18€; Tõnis Mägi ja Riivo Jõgi 28€
22.detsember - Eesti Filharmoonia Kammerkoor 15€; Dave ja Sissi Benton 19€
23.detsember - Orthodox Singers 15€; Ilves Sisters 19€; Pearu Paulus 19€; Ivo Linna ja Birgit 21€
24.detsember - ei leidnud kontserte
25.detsember - Curly Strings ja Estonian Voices 25€
26.detsember - Arsis 15€; Jassi Zahharov 19€; Alexela pühademuusika 25€
27.detsember - Marko Matvere, Annabel Soode 19€; Tanja, Nele-Liis ja Marta Laan 21€; Elina Born ja Stig Rästa 21€
28.detsember - Sibul/Sööt 24€
29.detsember - ei leidnud kontserte
30.detsember - Kaunimate Aastate Vennaskond 19€
31.detsember - Eesti Kontserdi ja Hennessy aastalõpukontsert 18€

Muide, ainuke nimetatuist, mis vaatamise hetkel oli välja müüdud, oli nimelt see viimane. Aga nagu näha, siis tervelt 5 vaba päeva jäi. Küll leiaks sinnagi midagi, kui natuke veel surfaks.

Kui igal päeval ühel kontserdil käia, läheks see maksma nii kusagil 500 eurot või vähe rohkem. Kuigi ma pakun, et sel juhul poleks enda rahast tühjakstegemine põhiprobleem, vaid see, et lõpuks ei suudaks enam midagi vastu võtta.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Eno Raud "Naksitrallid"

Ühel päeval tulid "Naksitrallid" järsku meelde. Kas oli mõnes viktoriinisaates nende kohta küsimus või midagi. Ei meenunud, kas olen "Naksitralle" kunagi lugenud. Ilmselt olen, sest sisu kuidagi tean. Ja multikatest vaevalt selle teada sain, sest neid ei julgenud vaadata (õudsed olid).  Peamine põhjus, mis praegu pani "Naksitralle" lugema (ja on tihti üldse põhjus, miks vanu lasteraamatuid loen), oli mingi ridadevahelise mõtte otsimine. Kas saab olla võimalik, et lastekirjanik kirjutas 1972. aastal raamatu kolmest suht ebatavalisest sellist ega mõelnud sellega ridade vahel midagi? Nagu võis arvata, siis kindlat vastust ei saanud. Võib-olla mõtles, võib-olla ei mõelnud. Aga selliseid kohti, kus sai mingeid tõlgendusi põhiasjale taha mõelda, oli küll.  Peategelased, muidugi, on arhetüübid. Muhv äratuntavalt melanhoolik, umbes nagu Iiah "Karupoeg Puhhist", Sammalhabe see tšill looduslaps, umbes nagu "Muumitrollide" Nuuskmõmmik. Kingpoolele...
Postita kommentaar
Loe edasi »