Otse põhisisu juurde

Kohalaulud

See tundub juba hiigla ammu, kui panin siia mingeid märksõnade järgi tehtud laulutabeleid (a la laulud, mille nimes on mõni aastaaeg). Panen nüüd veel ühe. Seda hakkasin esmakordselt tegema juba 10 aastat tagasi kusagil, aga kuidagi ei saanud tehtud.

Niisiis, laulud, mille nimes on mõni kohanimi, siin kohad 30-16.

Aluseks on võetud minu arvutis olemas olevad laulud. Kokku leidsin pisut vähem kui 80 säärast laulu oma helisalvest. Väga suur kohanimedega lugude tegija on Vennaskond, aga paraku 30 hulka ei mahtunud.

30. Voldemar Kuslap - Mustamäe valss
Mina näiteks ei saa kunagi mitte muheleda, kui see laul kõlab. Eriti mulle meeldib 1.rida: Elasin ärklitoas üheskoos ämmmmaga...


29. Rumal Noorkuu - Jamaica hällilaul
Näe, jälle Heldur Karmo sõnad. See on oluline laul. Ja selle parim rida on Jamaical ja Kuubal on ühised mehed tähed


28. Eesti Teatri Laulud - Puhkus Viljandis
See laul hakkab niimoodi kummitama et mitu päeva käid ja laulad. Aga puhkuse veedame kahtlemata Viljandis.


27. Friendly Fires - Paris
Maitea, kui palju see Pariisi meenutab, aga mulle meeldib, et Friendly Fires on üldiselt sihuke energeetiline bänd. Ja siin viidjos on inimkaleidoskoop.


26. Joni Mitchell - Woodstock
Mitte eriti suure üllatusena selgub, et Woodstocki-nimelisi kohti on USA-s rohkem kui üks.


Väga lahe oli stseen kunagises seriaalis "Six Feet Under", kus pereema Ruth seda laulu laulis.


25. Ruja - Eile nägin ma Eestimaad
Praegu mõtlen, et see laul vist natuke ärritab mind. Ehk on asi selles tormakas rütmis? Aga laulu idee on hea ju.


24. Vampire Weekend - Oxford Comma
Ma olen 10 korda vaadanud, misasi see Oxford comma on ja iga kord seda laulu kuuldes pean üle vaatama. Saagu siis siia kirja, et see on sihuke koma, mis käib mingis loetelus eelviimase objekti järel. Näiteks Estonia, Latvia, and Lithuania. Peale Lätit seega on Oxford comma. Eesti keele mõttes muidugi ülimalt imelik koht, kuhu koma toppida.


23. Beach House - Norway
See on selline õhuline ja energiline. Nagu tuul (sest mis on tuul kui mitte energiaga õhk).


22. George Michael - Miss Sarajevo
Mõnus salongimuusika.


21. Kriminaalne Elevant - Transilvaania Ekspress 
Kriminaalsel Elevandil on stiili. Elevant on muide soome keeles norsu. Maitea, kas olengi enne kuulnud soomekeelset sõna, mis kõlab nunnult.

20. Uno Loop - Kevad Kadriorus
Kas keegi veel kirjutab nii lõbusalt luulelisi laulusõnu tänapäeval?


19. Zemfira - Небо Лондона/London sky 
Venekeelsete lauludega on ikka see, et jube uhke tunne tuleb, kui mingi koha peal tervest lausest aru saad.


18. Meiko - Hawaii
Selle lauluga sain tuttavaks ühe seriaali kaudu ja on sihuke lugu, mida on hiigla hea kaasa üürata. And youuuu can't say that you seeee meee jne.


17. Dagö - Teine Kadriorg
Realism. Näe, küsisin, kes veel kirjutab eesti keeles häid laulusõnu. Mõni ikka on.


16. Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi - Chicago
Sisu poolest peaks olema üsna sünge lugu, aga kõla poolest paigutub alati pigem muhedate laulude kategooriasse.

Kohad 15-1 tulevad ka varsti.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...