Otse põhisisu juurde

Kohalaulud

See tundub juba hiigla ammu, kui panin siia mingeid märksõnade järgi tehtud laulutabeleid (a la laulud, mille nimes on mõni aastaaeg). Panen nüüd veel ühe. Seda hakkasin esmakordselt tegema juba 10 aastat tagasi kusagil, aga kuidagi ei saanud tehtud.

Niisiis, laulud, mille nimes on mõni kohanimi, siin kohad 30-16.

Aluseks on võetud minu arvutis olemas olevad laulud. Kokku leidsin pisut vähem kui 80 säärast laulu oma helisalvest. Väga suur kohanimedega lugude tegija on Vennaskond, aga paraku 30 hulka ei mahtunud.

30. Voldemar Kuslap - Mustamäe valss
Mina näiteks ei saa kunagi mitte muheleda, kui see laul kõlab. Eriti mulle meeldib 1.rida: Elasin ärklitoas üheskoos ämmmmaga...


29. Rumal Noorkuu - Jamaica hällilaul
Näe, jälle Heldur Karmo sõnad. See on oluline laul. Ja selle parim rida on Jamaical ja Kuubal on ühised mehed tähed


28. Eesti Teatri Laulud - Puhkus Viljandis
See laul hakkab niimoodi kummitama et mitu päeva käid ja laulad. Aga puhkuse veedame kahtlemata Viljandis.


27. Friendly Fires - Paris
Maitea, kui palju see Pariisi meenutab, aga mulle meeldib, et Friendly Fires on üldiselt sihuke energeetiline bänd. Ja siin viidjos on inimkaleidoskoop.


26. Joni Mitchell - Woodstock
Mitte eriti suure üllatusena selgub, et Woodstocki-nimelisi kohti on USA-s rohkem kui üks.


Väga lahe oli stseen kunagises seriaalis "Six Feet Under", kus pereema Ruth seda laulu laulis.


25. Ruja - Eile nägin ma Eestimaad
Praegu mõtlen, et see laul vist natuke ärritab mind. Ehk on asi selles tormakas rütmis? Aga laulu idee on hea ju.


24. Vampire Weekend - Oxford Comma
Ma olen 10 korda vaadanud, misasi see Oxford comma on ja iga kord seda laulu kuuldes pean üle vaatama. Saagu siis siia kirja, et see on sihuke koma, mis käib mingis loetelus eelviimase objekti järel. Näiteks Estonia, Latvia, and Lithuania. Peale Lätit seega on Oxford comma. Eesti keele mõttes muidugi ülimalt imelik koht, kuhu koma toppida.


23. Beach House - Norway
See on selline õhuline ja energiline. Nagu tuul (sest mis on tuul kui mitte energiaga õhk).


22. George Michael - Miss Sarajevo
Mõnus salongimuusika.


21. Kriminaalne Elevant - Transilvaania Ekspress 
Kriminaalsel Elevandil on stiili. Elevant on muide soome keeles norsu. Maitea, kas olengi enne kuulnud soomekeelset sõna, mis kõlab nunnult.

20. Uno Loop - Kevad Kadriorus
Kas keegi veel kirjutab nii lõbusalt luulelisi laulusõnu tänapäeval?


19. Zemfira - Небо Лондона/London sky 
Venekeelsete lauludega on ikka see, et jube uhke tunne tuleb, kui mingi koha peal tervest lausest aru saad.


18. Meiko - Hawaii
Selle lauluga sain tuttavaks ühe seriaali kaudu ja on sihuke lugu, mida on hiigla hea kaasa üürata. And youuuu can't say that you seeee meee jne.


17. Dagö - Teine Kadriorg
Realism. Näe, küsisin, kes veel kirjutab eesti keeles häid laulusõnu. Mõni ikka on.


16. Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi - Chicago
Sisu poolest peaks olema üsna sünge lugu, aga kõla poolest paigutub alati pigem muhedate laulude kategooriasse.

Kohad 15-1 tulevad ka varsti.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...