Otse põhisisu juurde

Kohalaulud

See tundub juba hiigla ammu, kui panin siia mingeid märksõnade järgi tehtud laulutabeleid (a la laulud, mille nimes on mõni aastaaeg). Panen nüüd veel ühe. Seda hakkasin esmakordselt tegema juba 10 aastat tagasi kusagil, aga kuidagi ei saanud tehtud.

Niisiis, laulud, mille nimes on mõni kohanimi, siin kohad 30-16.

Aluseks on võetud minu arvutis olemas olevad laulud. Kokku leidsin pisut vähem kui 80 säärast laulu oma helisalvest. Väga suur kohanimedega lugude tegija on Vennaskond, aga paraku 30 hulka ei mahtunud.

30. Voldemar Kuslap - Mustamäe valss
Mina näiteks ei saa kunagi mitte muheleda, kui see laul kõlab. Eriti mulle meeldib 1.rida: Elasin ärklitoas üheskoos ämmmmaga...


29. Rumal Noorkuu - Jamaica hällilaul
Näe, jälle Heldur Karmo sõnad. See on oluline laul. Ja selle parim rida on Jamaical ja Kuubal on ühised mehed tähed


28. Eesti Teatri Laulud - Puhkus Viljandis
See laul hakkab niimoodi kummitama et mitu päeva käid ja laulad. Aga puhkuse veedame kahtlemata Viljandis.


27. Friendly Fires - Paris
Maitea, kui palju see Pariisi meenutab, aga mulle meeldib, et Friendly Fires on üldiselt sihuke energeetiline bänd. Ja siin viidjos on inimkaleidoskoop.


26. Joni Mitchell - Woodstock
Mitte eriti suure üllatusena selgub, et Woodstocki-nimelisi kohti on USA-s rohkem kui üks.


Väga lahe oli stseen kunagises seriaalis "Six Feet Under", kus pereema Ruth seda laulu laulis.


25. Ruja - Eile nägin ma Eestimaad
Praegu mõtlen, et see laul vist natuke ärritab mind. Ehk on asi selles tormakas rütmis? Aga laulu idee on hea ju.


24. Vampire Weekend - Oxford Comma
Ma olen 10 korda vaadanud, misasi see Oxford comma on ja iga kord seda laulu kuuldes pean üle vaatama. Saagu siis siia kirja, et see on sihuke koma, mis käib mingis loetelus eelviimase objekti järel. Näiteks Estonia, Latvia, and Lithuania. Peale Lätit seega on Oxford comma. Eesti keele mõttes muidugi ülimalt imelik koht, kuhu koma toppida.


23. Beach House - Norway
See on selline õhuline ja energiline. Nagu tuul (sest mis on tuul kui mitte energiaga õhk).


22. George Michael - Miss Sarajevo
Mõnus salongimuusika.


21. Kriminaalne Elevant - Transilvaania Ekspress 
Kriminaalsel Elevandil on stiili. Elevant on muide soome keeles norsu. Maitea, kas olengi enne kuulnud soomekeelset sõna, mis kõlab nunnult.

20. Uno Loop - Kevad Kadriorus
Kas keegi veel kirjutab nii lõbusalt luulelisi laulusõnu tänapäeval?


19. Zemfira - Небо Лондона/London sky 
Venekeelsete lauludega on ikka see, et jube uhke tunne tuleb, kui mingi koha peal tervest lausest aru saad.


18. Meiko - Hawaii
Selle lauluga sain tuttavaks ühe seriaali kaudu ja on sihuke lugu, mida on hiigla hea kaasa üürata. And youuuu can't say that you seeee meee jne.


17. Dagö - Teine Kadriorg
Realism. Näe, küsisin, kes veel kirjutab eesti keeles häid laulusõnu. Mõni ikka on.


16. Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi - Chicago
Sisu poolest peaks olema üsna sünge lugu, aga kõla poolest paigutub alati pigem muhedate laulude kategooriasse.

Kohad 15-1 tulevad ka varsti.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...