Otse põhisisu juurde

Kohalaulud

See tundub juba hiigla ammu, kui panin siia mingeid märksõnade järgi tehtud laulutabeleid (a la laulud, mille nimes on mõni aastaaeg). Panen nüüd veel ühe. Seda hakkasin esmakordselt tegema juba 10 aastat tagasi kusagil, aga kuidagi ei saanud tehtud.

Niisiis, laulud, mille nimes on mõni kohanimi, siin kohad 30-16.

Aluseks on võetud minu arvutis olemas olevad laulud. Kokku leidsin pisut vähem kui 80 säärast laulu oma helisalvest. Väga suur kohanimedega lugude tegija on Vennaskond, aga paraku 30 hulka ei mahtunud.

30. Voldemar Kuslap - Mustamäe valss
Mina näiteks ei saa kunagi mitte muheleda, kui see laul kõlab. Eriti mulle meeldib 1.rida: Elasin ärklitoas üheskoos ämmmmaga...


29. Rumal Noorkuu - Jamaica hällilaul
Näe, jälle Heldur Karmo sõnad. See on oluline laul. Ja selle parim rida on Jamaical ja Kuubal on ühised mehed tähed


28. Eesti Teatri Laulud - Puhkus Viljandis
See laul hakkab niimoodi kummitama et mitu päeva käid ja laulad. Aga puhkuse veedame kahtlemata Viljandis.


27. Friendly Fires - Paris
Maitea, kui palju see Pariisi meenutab, aga mulle meeldib, et Friendly Fires on üldiselt sihuke energeetiline bänd. Ja siin viidjos on inimkaleidoskoop.


26. Joni Mitchell - Woodstock
Mitte eriti suure üllatusena selgub, et Woodstocki-nimelisi kohti on USA-s rohkem kui üks.


Väga lahe oli stseen kunagises seriaalis "Six Feet Under", kus pereema Ruth seda laulu laulis.


25. Ruja - Eile nägin ma Eestimaad
Praegu mõtlen, et see laul vist natuke ärritab mind. Ehk on asi selles tormakas rütmis? Aga laulu idee on hea ju.


24. Vampire Weekend - Oxford Comma
Ma olen 10 korda vaadanud, misasi see Oxford comma on ja iga kord seda laulu kuuldes pean üle vaatama. Saagu siis siia kirja, et see on sihuke koma, mis käib mingis loetelus eelviimase objekti järel. Näiteks Estonia, Latvia, and Lithuania. Peale Lätit seega on Oxford comma. Eesti keele mõttes muidugi ülimalt imelik koht, kuhu koma toppida.


23. Beach House - Norway
See on selline õhuline ja energiline. Nagu tuul (sest mis on tuul kui mitte energiaga õhk).


22. George Michael - Miss Sarajevo
Mõnus salongimuusika.


21. Kriminaalne Elevant - Transilvaania Ekspress 
Kriminaalsel Elevandil on stiili. Elevant on muide soome keeles norsu. Maitea, kas olengi enne kuulnud soomekeelset sõna, mis kõlab nunnult.

20. Uno Loop - Kevad Kadriorus
Kas keegi veel kirjutab nii lõbusalt luulelisi laulusõnu tänapäeval?


19. Zemfira - Небо Лондона/London sky 
Venekeelsete lauludega on ikka see, et jube uhke tunne tuleb, kui mingi koha peal tervest lausest aru saad.


18. Meiko - Hawaii
Selle lauluga sain tuttavaks ühe seriaali kaudu ja on sihuke lugu, mida on hiigla hea kaasa üürata. And youuuu can't say that you seeee meee jne.


17. Dagö - Teine Kadriorg
Realism. Näe, küsisin, kes veel kirjutab eesti keeles häid laulusõnu. Mõni ikka on.


16. Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi - Chicago
Sisu poolest peaks olema üsna sünge lugu, aga kõla poolest paigutub alati pigem muhedate laulude kategooriasse.

Kohad 15-1 tulevad ka varsti.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...