Otse põhisisu juurde

Kohalaulud

See tundub juba hiigla ammu, kui panin siia mingeid märksõnade järgi tehtud laulutabeleid (a la laulud, mille nimes on mõni aastaaeg). Panen nüüd veel ühe. Seda hakkasin esmakordselt tegema juba 10 aastat tagasi kusagil, aga kuidagi ei saanud tehtud.

Niisiis, laulud, mille nimes on mõni kohanimi, siin kohad 30-16.

Aluseks on võetud minu arvutis olemas olevad laulud. Kokku leidsin pisut vähem kui 80 säärast laulu oma helisalvest. Väga suur kohanimedega lugude tegija on Vennaskond, aga paraku 30 hulka ei mahtunud.

30. Voldemar Kuslap - Mustamäe valss
Mina näiteks ei saa kunagi mitte muheleda, kui see laul kõlab. Eriti mulle meeldib 1.rida: Elasin ärklitoas üheskoos ämmmmaga...


29. Rumal Noorkuu - Jamaica hällilaul
Näe, jälle Heldur Karmo sõnad. See on oluline laul. Ja selle parim rida on Jamaical ja Kuubal on ühised mehed tähed


28. Eesti Teatri Laulud - Puhkus Viljandis
See laul hakkab niimoodi kummitama et mitu päeva käid ja laulad. Aga puhkuse veedame kahtlemata Viljandis.


27. Friendly Fires - Paris
Maitea, kui palju see Pariisi meenutab, aga mulle meeldib, et Friendly Fires on üldiselt sihuke energeetiline bänd. Ja siin viidjos on inimkaleidoskoop.


26. Joni Mitchell - Woodstock
Mitte eriti suure üllatusena selgub, et Woodstocki-nimelisi kohti on USA-s rohkem kui üks.


Väga lahe oli stseen kunagises seriaalis "Six Feet Under", kus pereema Ruth seda laulu laulis.


25. Ruja - Eile nägin ma Eestimaad
Praegu mõtlen, et see laul vist natuke ärritab mind. Ehk on asi selles tormakas rütmis? Aga laulu idee on hea ju.


24. Vampire Weekend - Oxford Comma
Ma olen 10 korda vaadanud, misasi see Oxford comma on ja iga kord seda laulu kuuldes pean üle vaatama. Saagu siis siia kirja, et see on sihuke koma, mis käib mingis loetelus eelviimase objekti järel. Näiteks Estonia, Latvia, and Lithuania. Peale Lätit seega on Oxford comma. Eesti keele mõttes muidugi ülimalt imelik koht, kuhu koma toppida.


23. Beach House - Norway
See on selline õhuline ja energiline. Nagu tuul (sest mis on tuul kui mitte energiaga õhk).


22. George Michael - Miss Sarajevo
Mõnus salongimuusika.


21. Kriminaalne Elevant - Transilvaania Ekspress 
Kriminaalsel Elevandil on stiili. Elevant on muide soome keeles norsu. Maitea, kas olengi enne kuulnud soomekeelset sõna, mis kõlab nunnult.

20. Uno Loop - Kevad Kadriorus
Kas keegi veel kirjutab nii lõbusalt luulelisi laulusõnu tänapäeval?


19. Zemfira - Небо Лондона/London sky 
Venekeelsete lauludega on ikka see, et jube uhke tunne tuleb, kui mingi koha peal tervest lausest aru saad.


18. Meiko - Hawaii
Selle lauluga sain tuttavaks ühe seriaali kaudu ja on sihuke lugu, mida on hiigla hea kaasa üürata. And youuuu can't say that you seeee meee jne.


17. Dagö - Teine Kadriorg
Realism. Näe, küsisin, kes veel kirjutab eesti keeles häid laulusõnu. Mõni ikka on.


16. Ivo Linna, Jaak Joala, Tõnis Mägi - Chicago
Sisu poolest peaks olema üsna sünge lugu, aga kõla poolest paigutub alati pigem muhedate laulude kategooriasse.

Kohad 15-1 tulevad ka varsti.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...