Otse põhisisu juurde

Kohalaulud, osa 2

Ülemine ots ehk kohad 15-1.

15. Caribou - Odessa
Pisut moodsama muusika esindaja kui mõni siin. Aga isegi juba 7 aastat vana laul.


14. Nouvelle Vague - Guns of Brixton
The Clashi versioon jäi 30 hulgast välja, sest mulle meeldib see rahulik miisuhäälne versioon rohkem. Ja Brixton on piirkond Londonis (nii eneseharimise mõttes lisan)


13. Sarah Slean - California
Harva tuleb meelde seda ise kuulata, aga kui ta suvaliselt käima hakkab, siis meenub, et aaa, see on ju see meeldivalt raskekõlaline laul, mis mulle nii väga meeldib. Samas reeglina ei masenda.


12. Eesti Raadio Meeskvartett - Tihemetsa Tiina
Need on siiski huvitavad laulud, kus sõnadel on ka muu eesmärk peale lihtsalt laulusõnadeks olemise. Ja loomulikult kuulub see laul kaaslaulmise toreduse skaalal positiivsesse otsa.


11. Craig Armstrong - Glasgow Love Theme
"Love Actually" põhimuusika. Mul suva, et see on ehk liiga pateetilise kõlaga. Ikkagi klaver ja düdüdüdüü.


10. Montserrat Caballe ja Freddie Mercury - Barcelona
Kaval lugu. Kuna ooperilaul on nagunii kõige dramaatilisem viis laulda, siis on väga anderikas lisada siia veel dramaatiline poplaulja Freddie Mercury. Mulle meeldib.


9. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
Eks tehtud kunagi lahedaid laule. Väga nunnu on see, et kui otsingusse panna selle laulu nimi, siis esimene tulemus, mis ei ole selle lauluga seotud, on Elroni koduleht.


8. Sigur Ros - Milano
Võib-olla natuke armastuse/vihkamise laul. Mõni saab migreeni sellest muusikast, mõnel paneb delfiinihäälega laulja kõhu valutama. Mulle jällegi tundub, et kui peaks tulema mingi asi, mis on muusika järgmine tase (a la muusika 2.0), siis see oleks midagi sihukest. Pole kindel, kas see on just kindlasti parem kui praegune muusika, aga ta on nagu... järgmine. Postmodernism.


7. Dagö - Šveits
Vennaskonna järel oli Dagö järgmine, kellel oli päris mitu kohanimega laulu. "Šveits" on muide Dagö esimese plaadi esimene lugu.


6. The Pogues & Kirsty MacColl – Fairytale of New York
Kõige paremate jõululaulude tabelis saaks hea koha. Samas pole nii jõulukas, et muul ajal kuulata ei kannataks. Ja mulle väga meeldib, et mulle see laul meeldib. 


5. Joni Mitchell - California
Proovi kaasa laulda, I dare you.


4. The National - Daughters of the Soho riots
Kui vaikusel oleks hääl, siis see võiks olla selline. Või kui vihm oleks laul. Näe, kisub luuleliseks. 


3. Ultima Thule - Liivimaa pastoraal
Huvitav on ainult see, et olin juba aastaid ja aastaid olnud täisealine, kui alles sellise laulu olemasolust teadlikuks sain. Andekad sõnad sobiva meeleoluga laulul. Nagu "Mis maa see on" vähem pühalikus versioonis või midagi. 


2. The National - England
Mul hakkavad süda ja veel mõned kohad värisema selle laulu peale. 


1. Simon and Garfunkel - The Only living boy in New York
Täitsa juhuslik lugu, et ma täitsa juhuslikult ma ütleksin et kusagil 6 aastat tagasi vaatasin seriaali "Everwood" mingit osa. Aga polnud vist juhuslik ikka, seal oli see laul. Sellest ajast peale me suhtleme omavahel tihedalt. Või siis vähemalt mina selle lauluga. Tom, get your plane right on time... Sel aastal muide tuleb selle laulu nimeline film ka. 


See on siiski ainuke tabel, ma kardan, kus New York Englandist ja Liivimaast ettepoole saab. 

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...