Otse põhisisu juurde

Täna hakkan ennustajaks

Kuna minu valduses on Dixiti kaardid, millega pole Dixitit mängitud, siis need on ju puhas kuld ennustamise jaoks. (Teate küll seda teooriat, et ennustamiskaartidega ei tohi kaardimänge mängida.) Lasen siis aga käia. Mida toob aasta 2017? Muahahahaha.

Maitea, kas tuleb lisada ka tekst, et I own nothing, kõik pildid kuuluvad sellele, kellele Dixiti mängu õigused kuuluvad.

Kuhu olen jõudnud 2017. aasta alguseks?
Tundub, et mingi valgustuseni olen
jõudnud. Või olen ise valgustaja?

2017. aasta põhiülesanne
Vaimsed kõrgused? Või õppimine, kuidas
olla puu, kui ümberringi kõik on majad? 

Eneseteostus ja minu "mina" 2017. aastal
Ilmselt sünnib uus "mina",
sest, nagu näha, lendab vana
õhku varem või hiljem.

Rahaasjad 2017. aastal
Tundub, et see istub siin niisama.
Ju siis raha on, kui midagi tegema ei pea.

Sugulased ja naabrid 2017. aastal
Äkki minu orhidee läheb õitsema ja
naabrinaine hakkab seda endale
himustama?

Kodu 2017. aastal
Väga tabav! Kodutu vast pole, kui
võti taskus on. Huvitav milline võti?

Armastus 2017. aastal
Kas mina ümmardan kedagi või keegi
ümmardab mind? Igal juhul tundub, et
pakutakse seda, teist ja kolmandat, aga
ükski ei kõlba. 

Partnerlus 2017. aastal
Suur veli ja väike veli?

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2017. aastal
Ääää...tundub, et õitseb?

Reisid aastal 2017
Randa reisimine pole minu teema
just. Äkki see on Taevaskoda, sest
see pistoda on sihuke nagu "Viimses
reliikvias" oli. 

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2017
Kas tõesti saab minust see vana trüki-
masinaga töötav hipsterkirjanik? Kõik
need raamatud, mille ideid mul pole... 

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2017
Hoian vägisi kinni neid 3 inimest,
kellega ma suhtlen? :D

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Väga sobiv kaart muide. See on Dixiti
mängus ka alati see, mille kohta ma ei
oska midagi öelda. Ilmselt sellepärast
ei oskagi, et on tunnetamatu alateadvus.

Kuhu olen jõudnud 2017. aasta lõpuks?
Äää, what is this? Peas hakkan
linnulaulu kuulma ja kulme üle pea
kammima?

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Peter Høeg "Preili Smilla lumetaju"

"Preili Smilla lumetaju" on juba kaua olnud minu lemmikumaid raamatupealkirju. Tundub selline õrn ja romantiline. Aga on petlik. See pole mingi kaunis lugu. Krimilugu on. Ulmet ka ei välista. Smilla on 37-aastane Kopenhaagenis elav naine, kelle isa taanlane ja ema inuiti päritolu. Esimesed eluaastad on Smilla elanud Gröönimaal, siis ema surma järel arstist isaga Taani tulnud. Lume ja jää kohta on tal laialdased teadmised, mis (osaliselt) pärinevad ilmselt piisavalt varasest lapsepõlvest, et seda võikski rohkem lumetajuks nimetada. Lund lugeda on sama, mis kuulata muusikat. Kirjeldada, mida sa oled lugenud, tähendab seletada muusikat kirjalikult. Raamat algab sellega, et Smilla naabripoiss Esajas on katuselt kukkumise tagajärjel surma saanud. Smilla usub, et juhtunu oli kuritegu. Kogu ülejäänud raamatu ta uuribki, mis juhtuda võis. Esajase loo tagant koorub välja üks suurem lugu. Suht algusest hakkasin aduma, et see meenutab Stieg Larssoni "Lohetätoveeringuga tüdrukut...
Postita kommentaar
Loe edasi »