Otse põhisisu juurde

Täna hakkan ennustajaks

Kuna minu valduses on Dixiti kaardid, millega pole Dixitit mängitud, siis need on ju puhas kuld ennustamise jaoks. (Teate küll seda teooriat, et ennustamiskaartidega ei tohi kaardimänge mängida.) Lasen siis aga käia. Mida toob aasta 2017? Muahahahaha.

Maitea, kas tuleb lisada ka tekst, et I own nothing, kõik pildid kuuluvad sellele, kellele Dixiti mängu õigused kuuluvad.

Kuhu olen jõudnud 2017. aasta alguseks?
Tundub, et mingi valgustuseni olen
jõudnud. Või olen ise valgustaja?

2017. aasta põhiülesanne
Vaimsed kõrgused? Või õppimine, kuidas
olla puu, kui ümberringi kõik on majad? 

Eneseteostus ja minu "mina" 2017. aastal
Ilmselt sünnib uus "mina",
sest, nagu näha, lendab vana
õhku varem või hiljem.

Rahaasjad 2017. aastal
Tundub, et see istub siin niisama.
Ju siis raha on, kui midagi tegema ei pea.

Sugulased ja naabrid 2017. aastal
Äkki minu orhidee läheb õitsema ja
naabrinaine hakkab seda endale
himustama?

Kodu 2017. aastal
Väga tabav! Kodutu vast pole, kui
võti taskus on. Huvitav milline võti?

Armastus 2017. aastal
Kas mina ümmardan kedagi või keegi
ümmardab mind? Igal juhul tundub, et
pakutakse seda, teist ja kolmandat, aga
ükski ei kõlba. 

Partnerlus 2017. aastal
Suur veli ja väike veli?

Võõrad rahad ja laenud, müstika ja seks 2017. aastal
Ääää...tundub, et õitseb?

Reisid aastal 2017
Randa reisimine pole minu teema
just. Äkki see on Taevaskoda, sest
see pistoda on sihuke nagu "Viimses
reliikvias" oli. 

Karjäär, firma areng ja uued kohustused aastal 2017
Kas tõesti saab minust see vana trüki-
masinaga töötav hipsterkirjanik? Kõik
need raamatud, mille ideid mul pole... 

Sõbrad ja sotsiaalsed suhted aastal 2017
Hoian vägisi kinni neid 3 inimest,
kellega ma suhtlen? :D

Saladused, protsessid alateadvuses, mida ise ei tunneta
Väga sobiv kaart muide. See on Dixiti
mängus ka alati see, mille kohta ma ei
oska midagi öelda. Ilmselt sellepärast
ei oskagi, et on tunnetamatu alateadvus.

Kuhu olen jõudnud 2017. aasta lõpuks?
Äää, what is this? Peas hakkan
linnulaulu kuulma ja kulme üle pea
kammima?

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...
Postita kommentaar
Loe edasi »