Otse põhisisu juurde

See osa, mille seriaali vaadates edasi kerid

Mul tuli mõte, et vaataks selliste seriaalide tunnusklippe, mida ma pole vaadanud. Ja vaatasingi sellise pilguga, et kas see tunnusklipp (või opening credits või theme või mis ta on) tekitab minus huvi seriaali vaadata. Mõni isegi tekitas. Siin on tulemused:

Boardwalk Empire - Kiirendusega mere- ja taevavaated, peategelane rannal seismas. See on küll intrigeeriv. Mida see mees vaatab ja kes ta üldse on? Miks meri tohutul hulgal pudeleid kaldale uhub? Ma tahaksin ausalt öeldes teada.

Dexter - Näidatakse nimitegelase hommikut. Ta ei tee midagi erilist: lööb sääse maha, lõikab habet ajades sisse, praeb endale liha, pressib puuviljast mahla jms. Ometi serveeritakse seda sihukeses kastmes, et kergelt õudne hakkab. Veiderlõbus taustamuusika teeb kogu kompoti üsna kummaliseks (heas mõttes). Kunsttükina väga lahe klipp. Kui õõvasarjad oleks minu teema, siis kutsuks vaatama küll.

Breaking Bad - Väga nutikalt välja mõeldud. Põhineb Mendelejevi tabelil, kust mõningaid tähti vajalike nimede moodustamiseks kasutatakse. Vaatamishuvi just eriti ei tekkinud, sest keemia väga ei tõmba.

Breaking Bad  - sotsiaalmeedias leiduva põhjal vähemalt
maailma parim seriaal.
Entourage - Suurem osa ajast on mul suht suva, sest näidatakse, et keegi sõidab autoga ja mis pilt siis autoaknast tänavale avaneb. Aga. Lõpus selgub, et suhteliselt ägeda autoga sõitjad on neli noort poissi. Mis asja on neil sihukese autoga sõita? Kas tõesti kuulub see ühele neist? (Selle sarja puhul on tegelt nimi kõige lahedam asi. Et seda peab hääldama anturaaž, mitte enturidž vms.)

Freaks and Geeks - Kujutatakse seriaalitegelaste aastaraamatufotode pildistamist. Näidatakse inimest ja all on näha näitleja nimi- sihuke traditsiooniline. Mulle meeldib, aga ehk isegi natuke liiga traditsiooniline, võiks mingi vimka veel olla sees.

Homeland - Väike tüdruk vaatab telekast president Reaganit, siis vaatab natuke suurem tüdruk president Clintonit ja lõpuks täiskasvanu president Obamat. Meeleolu on kuidagi sünge, video suhteliselt mustvalge toon vist tekitab ka seda. See on väga õigesti, et kui Damian Lewis seriaalis mängib, tuleb teda kindlasti kohe alguses näidata, mulle mõjub hästi. Aga see on siis vist mingi poliitika ja riigikaitse teemaline sari?

Damian Lewis rolli eest võidetud Emmyga.
Justified - Kogu värk kestab ainult 30 sekundit ja kõik toimub väga kiiresti seega, aga see keskkond, kus kõik siin toimub, on kuidagi salapärane ja lahe. Kaasa aitab ka bluusi moodi räpplugu, mis taustal käib. Nagunii on mingi krimivärk (nagu nad kõik).

Pushing Daisies - Ossa kui nunnu! Mesilane lendab, väljad rohetavad, lilled õitsevad. Tundub nagu ilusa lastefilmi algus. Üks surnuist tõusev koer ja taustal rääkiv mees vihjavad, et päris lastefilm see pole. Siiski tundub helge ja tore, seda võiks vaadata küll.

The Sopranos - Klipp kujutab linnas autoga kodu poole sõitvat peategelast. Noh, ja mis siis linna peal kõik näha on, onju. Kogu lugu on filmitud liikumises (sõidu pealt), seega tekib sama efekt, mis autoga sõites aknast välja vaadates- kõik lendab mööda. Minu jaoks täiesti vastunäidustatud, sest liikumise vaatamine ajab väga ruttu südame pahaks. Aga see taustalaul "Woke up this morning..." on väga lahe.

The Walking Dead - Jätab mulje, et mingi katastroof on toimunud, äkki on isegi inimesed maailmast kadunud (sest mitte ühtegi pole näha)? Kui seriaali nimi ja see algus kokku panna, tundub, et äkki on zombide õudukas? Kui see oleks mind huvitav teema, tekitaks täitsa huvi. Aga see muusika ajab judinad peale.

Maitea, mis teie nüüd selle infoga pihta hakkate, aga mina igal juhul peaks vaatama vist seriaale Boardwalk Empire ja Pushing Daisies.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...