Otse põhisisu juurde

See osa, mille seriaali vaadates edasi kerid

Mul tuli mõte, et vaataks selliste seriaalide tunnusklippe, mida ma pole vaadanud. Ja vaatasingi sellise pilguga, et kas see tunnusklipp (või opening credits või theme või mis ta on) tekitab minus huvi seriaali vaadata. Mõni isegi tekitas. Siin on tulemused:

Boardwalk Empire - Kiirendusega mere- ja taevavaated, peategelane rannal seismas. See on küll intrigeeriv. Mida see mees vaatab ja kes ta üldse on? Miks meri tohutul hulgal pudeleid kaldale uhub? Ma tahaksin ausalt öeldes teada.

Dexter - Näidatakse nimitegelase hommikut. Ta ei tee midagi erilist: lööb sääse maha, lõikab habet ajades sisse, praeb endale liha, pressib puuviljast mahla jms. Ometi serveeritakse seda sihukeses kastmes, et kergelt õudne hakkab. Veiderlõbus taustamuusika teeb kogu kompoti üsna kummaliseks (heas mõttes). Kunsttükina väga lahe klipp. Kui õõvasarjad oleks minu teema, siis kutsuks vaatama küll.

Breaking Bad - Väga nutikalt välja mõeldud. Põhineb Mendelejevi tabelil, kust mõningaid tähti vajalike nimede moodustamiseks kasutatakse. Vaatamishuvi just eriti ei tekkinud, sest keemia väga ei tõmba.

Breaking Bad  - sotsiaalmeedias leiduva põhjal vähemalt
maailma parim seriaal.
Entourage - Suurem osa ajast on mul suht suva, sest näidatakse, et keegi sõidab autoga ja mis pilt siis autoaknast tänavale avaneb. Aga. Lõpus selgub, et suhteliselt ägeda autoga sõitjad on neli noort poissi. Mis asja on neil sihukese autoga sõita? Kas tõesti kuulub see ühele neist? (Selle sarja puhul on tegelt nimi kõige lahedam asi. Et seda peab hääldama anturaaž, mitte enturidž vms.)

Freaks and Geeks - Kujutatakse seriaalitegelaste aastaraamatufotode pildistamist. Näidatakse inimest ja all on näha näitleja nimi- sihuke traditsiooniline. Mulle meeldib, aga ehk isegi natuke liiga traditsiooniline, võiks mingi vimka veel olla sees.

Homeland - Väike tüdruk vaatab telekast president Reaganit, siis vaatab natuke suurem tüdruk president Clintonit ja lõpuks täiskasvanu president Obamat. Meeleolu on kuidagi sünge, video suhteliselt mustvalge toon vist tekitab ka seda. See on väga õigesti, et kui Damian Lewis seriaalis mängib, tuleb teda kindlasti kohe alguses näidata, mulle mõjub hästi. Aga see on siis vist mingi poliitika ja riigikaitse teemaline sari?

Damian Lewis rolli eest võidetud Emmyga.
Justified - Kogu värk kestab ainult 30 sekundit ja kõik toimub väga kiiresti seega, aga see keskkond, kus kõik siin toimub, on kuidagi salapärane ja lahe. Kaasa aitab ka bluusi moodi räpplugu, mis taustal käib. Nagunii on mingi krimivärk (nagu nad kõik).

Pushing Daisies - Ossa kui nunnu! Mesilane lendab, väljad rohetavad, lilled õitsevad. Tundub nagu ilusa lastefilmi algus. Üks surnuist tõusev koer ja taustal rääkiv mees vihjavad, et päris lastefilm see pole. Siiski tundub helge ja tore, seda võiks vaadata küll.

The Sopranos - Klipp kujutab linnas autoga kodu poole sõitvat peategelast. Noh, ja mis siis linna peal kõik näha on, onju. Kogu lugu on filmitud liikumises (sõidu pealt), seega tekib sama efekt, mis autoga sõites aknast välja vaadates- kõik lendab mööda. Minu jaoks täiesti vastunäidustatud, sest liikumise vaatamine ajab väga ruttu südame pahaks. Aga see taustalaul "Woke up this morning..." on väga lahe.

The Walking Dead - Jätab mulje, et mingi katastroof on toimunud, äkki on isegi inimesed maailmast kadunud (sest mitte ühtegi pole näha)? Kui seriaali nimi ja see algus kokku panna, tundub, et äkki on zombide õudukas? Kui see oleks mind huvitav teema, tekitaks täitsa huvi. Aga see muusika ajab judinad peale.

Maitea, mis teie nüüd selle infoga pihta hakkate, aga mina igal juhul peaks vaatama vist seriaale Boardwalk Empire ja Pushing Daisies.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...