Otse põhisisu juurde

Raamatud 2015

Sedakorda leidsin netist ühe küsimustiku, vastan sellele. Jutt käib siis nendest raamatutest, mis 2015.aastal loetud.

Number of books you read: 43 (sh 12 sellist, mida varem lugenud olin)
Genre you read the most from: Ää..numbriliselt tuleb vist lasteraamatuid kõige rohkem, mingi 6. Kui noortekirjandus ka sisse lugeda, saab veel mingi 3-4 juurde.
Best book you read in 2015: Lars Saabye Christensen "Beatles"
Book you were excited about & thought you were going to love more but didn’t?: Jonas Jonasson "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Mitte et mulle poleks meeldinud, aga ooooootused olid suured ja tundus, et võinuks meeldida veel rohkem.
Most surprising book you read: Javier Marias "Oxfordi romaan". Oxfordi ülikool ja külalisõppejõud olid piisavalt põnevad märksõnad, et lugema asuda ja huvitavat raamatut oodata, aga ennäe, oli hoopis sündmustevaene kunsttükk.
A Book you pushed the most people to read (and they did): No näiteks Marjane Satrapi "Persepolis", sest see oli raamatuklubi raamat.
Best series you started in 2015? Best Sequel of 2015? Best Series Ender of 2015?: Seesama "Beatles" on tegelikult triloogia, aga järgmisi osi pole mulle arusaadavatesse keeltesse tõlgitud. "Harry Pottereid" lugesin ka.
Favourite new author you discovered in 2015: Ehk "Siili elegantsi" autor Muriel Barbery?
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: James Herriot "All things bright and beautiful". Sihukest raamatut, kus esikohal on loomateema, ma reeglina ise ette ei võta.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?:  Ei, see pole "50 halli varjundit", vaid hoopis Margus Karu "Nullpunkt".
Book You Read In 2015 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ehk tuleb Underi "Sonettide" lugemise tunne mingis valgete ööde õhinas.
Favourite cover of a book you read in 2015: Indrek Koffi "Kirju koer" oli üleni armas, mitte ainult kaas.
23513762
Kutsu-kutsu.
Most memorable character of 2015: Johannes "Nullpunktist" ja isa "Viplalast"
Most beautifully written book read in 2015: Selle küsimuse üle mul on hea meel, interneti risukeele taustal on vahepeal hea midagi kaunisõnalist lugeda. Oscar Wilde'i "Õnnelik prints ja teisi jutte" ülekaalukalt.
Most thought-provoking/life-changing book of 2015: Jan Guillou "Kurjus" ja Caitlin Moran "How to be a woman". Elu muutmise osas ma ei tea, aga mõtteärgitust tegid küll.
Book you can't believe you waited until 2015 to read: Marjane Satrapi "Persepolis". Seda ma plaanisin juba mingid aastad tagasi lugeda, sest nägin kunagi üht katket selle põhjal tehtud filmist.
Favourite passage/quote from a book read in 2015: Kas ta nüüd lemmik on aga “I always think of each night as a song. Or each moment as a song. But now I'm seeing we don't live in a single song. We move from song to song, from lyric to lyric, from chord to chord. There is no ending here. It's an infinite playlist.” (David Levithan "Nick and Norah's Infinite Playlist")
Shortest and longest book you read in 2015: Kõige lühem Marie Underi "Sonetid" kusagil 60 leheküljega, kõige pikem "Harry Potteri" 5.raamat vist enam kui 800 leheküljega.
Book that shocked you the most: E.L.James "50 halli varjundit". Ka nii saab.
OTP of the year: Lemmikuimat armastajapaari tahetakse ma saan aru. Elizabeth ja Mr Darcy raamatust "Uhkus ja eelarvamus". See on mingi naistekate OTP ju üldiselt vist.
Favourite non-romantic relationship of the year: Majahoidja ja tüdruku sõprus "Siili elegantsis"
Favorite book you read in 2015 from an author you’ve read previously: Jeebus, polegi sihukest. Ainult sihukesed on, kelle samu raamatuid taaslugesin.
Best book you read in 2015 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: James Herriot "All things bright and beautiful".
Newest fictional crush from a book you read in 2015: Hemingway ja Hadley Paula McLaini raamatust "Pariisi abikaasa"
Best 2015 debut you read: Tuleb välja, et ainus sel aastal ilmunud raamat, mida sel aastal lugesin, on luulekogu, kus tänapäeva luuletajad kirjutasid oma vastused Marie Underi sonettidele. Idee iseenesest jumala lahe, ainult midagi ma teha ei saa, et vanakooli luuletaja Under istub mulle enamasti paremini kui kaasajal talle vastanud.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: "Harry Potteri" raamatud. Raamat "Beatles" andis päris hea pildi sellest, milline võis 60ndate Oslo olla.
Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: "Kummi-Tarzanit" lugesin hiljuti üle. Need illustratsioonid on geniaalsed.
Book that made you cry or nearly cry: Päris sellist ei ole, aga Eve Ensleri "Vagiina monoloogides" olid mõned suht rõvedad kohad.
Hidden gem of the year: Kui peidetud, siis äkki Kate Chopini "Virgumine". Praegusel hetkel võib-olla üks raamat paljude hulgast, aga oma ilmumisajal uudne naise avameelse kujutamise poolest.
Book that crushed your soul: Jens Bjorneboe "Jonas" oli sihuke rusuv lugu sellest, kuidas üks väike poiss süsteemi (aga süsteem on ju alati inimesed, onju) poolt maha trambiti.
Most unique book you read in 2015: Tegelikult polegi vist sellist. Aga paneme näiteks Mika Keräneni "Minu Supilinn", sest ühtegi teist selle sarja (ega ka selle autori) raamatut polnud ma varem lugenud.

Kommentaarid

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...