Otse põhisisu juurde

Raamatud 2015

Sedakorda leidsin netist ühe küsimustiku, vastan sellele. Jutt käib siis nendest raamatutest, mis 2015.aastal loetud.

Number of books you read: 43 (sh 12 sellist, mida varem lugenud olin)
Genre you read the most from: Ää..numbriliselt tuleb vist lasteraamatuid kõige rohkem, mingi 6. Kui noortekirjandus ka sisse lugeda, saab veel mingi 3-4 juurde.
Best book you read in 2015: Lars Saabye Christensen "Beatles"
Book you were excited about & thought you were going to love more but didn’t?: Jonas Jonasson "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Mitte et mulle poleks meeldinud, aga ooooootused olid suured ja tundus, et võinuks meeldida veel rohkem.
Most surprising book you read: Javier Marias "Oxfordi romaan". Oxfordi ülikool ja külalisõppejõud olid piisavalt põnevad märksõnad, et lugema asuda ja huvitavat raamatut oodata, aga ennäe, oli hoopis sündmustevaene kunsttükk.
A Book you pushed the most people to read (and they did): No näiteks Marjane Satrapi "Persepolis", sest see oli raamatuklubi raamat.
Best series you started in 2015? Best Sequel of 2015? Best Series Ender of 2015?: Seesama "Beatles" on tegelikult triloogia, aga järgmisi osi pole mulle arusaadavatesse keeltesse tõlgitud. "Harry Pottereid" lugesin ka.
Favourite new author you discovered in 2015: Ehk "Siili elegantsi" autor Muriel Barbery?
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: James Herriot "All things bright and beautiful". Sihukest raamatut, kus esikohal on loomateema, ma reeglina ise ette ei võta.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?:  Ei, see pole "50 halli varjundit", vaid hoopis Margus Karu "Nullpunkt".
Book You Read In 2015 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ehk tuleb Underi "Sonettide" lugemise tunne mingis valgete ööde õhinas.
Favourite cover of a book you read in 2015: Indrek Koffi "Kirju koer" oli üleni armas, mitte ainult kaas.
23513762
Kutsu-kutsu.
Most memorable character of 2015: Johannes "Nullpunktist" ja isa "Viplalast"
Most beautifully written book read in 2015: Selle küsimuse üle mul on hea meel, interneti risukeele taustal on vahepeal hea midagi kaunisõnalist lugeda. Oscar Wilde'i "Õnnelik prints ja teisi jutte" ülekaalukalt.
Most thought-provoking/life-changing book of 2015: Jan Guillou "Kurjus" ja Caitlin Moran "How to be a woman". Elu muutmise osas ma ei tea, aga mõtteärgitust tegid küll.
Book you can't believe you waited until 2015 to read: Marjane Satrapi "Persepolis". Seda ma plaanisin juba mingid aastad tagasi lugeda, sest nägin kunagi üht katket selle põhjal tehtud filmist.
Favourite passage/quote from a book read in 2015: Kas ta nüüd lemmik on aga “I always think of each night as a song. Or each moment as a song. But now I'm seeing we don't live in a single song. We move from song to song, from lyric to lyric, from chord to chord. There is no ending here. It's an infinite playlist.” (David Levithan "Nick and Norah's Infinite Playlist")
Shortest and longest book you read in 2015: Kõige lühem Marie Underi "Sonetid" kusagil 60 leheküljega, kõige pikem "Harry Potteri" 5.raamat vist enam kui 800 leheküljega.
Book that shocked you the most: E.L.James "50 halli varjundit". Ka nii saab.
OTP of the year: Lemmikuimat armastajapaari tahetakse ma saan aru. Elizabeth ja Mr Darcy raamatust "Uhkus ja eelarvamus". See on mingi naistekate OTP ju üldiselt vist.
Favourite non-romantic relationship of the year: Majahoidja ja tüdruku sõprus "Siili elegantsis"
Favorite book you read in 2015 from an author you’ve read previously: Jeebus, polegi sihukest. Ainult sihukesed on, kelle samu raamatuid taaslugesin.
Best book you read in 2015 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: James Herriot "All things bright and beautiful".
Newest fictional crush from a book you read in 2015: Hemingway ja Hadley Paula McLaini raamatust "Pariisi abikaasa"
Best 2015 debut you read: Tuleb välja, et ainus sel aastal ilmunud raamat, mida sel aastal lugesin, on luulekogu, kus tänapäeva luuletajad kirjutasid oma vastused Marie Underi sonettidele. Idee iseenesest jumala lahe, ainult midagi ma teha ei saa, et vanakooli luuletaja Under istub mulle enamasti paremini kui kaasajal talle vastanud.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: "Harry Potteri" raamatud. Raamat "Beatles" andis päris hea pildi sellest, milline võis 60ndate Oslo olla.
Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: "Kummi-Tarzanit" lugesin hiljuti üle. Need illustratsioonid on geniaalsed.
Book that made you cry or nearly cry: Päris sellist ei ole, aga Eve Ensleri "Vagiina monoloogides" olid mõned suht rõvedad kohad.
Hidden gem of the year: Kui peidetud, siis äkki Kate Chopini "Virgumine". Praegusel hetkel võib-olla üks raamat paljude hulgast, aga oma ilmumisajal uudne naise avameelse kujutamise poolest.
Book that crushed your soul: Jens Bjorneboe "Jonas" oli sihuke rusuv lugu sellest, kuidas üks väike poiss süsteemi (aga süsteem on ju alati inimesed, onju) poolt maha trambiti.
Most unique book you read in 2015: Tegelikult polegi vist sellist. Aga paneme näiteks Mika Keräneni "Minu Supilinn", sest ühtegi teist selle sarja (ega ka selle autori) raamatut polnud ma varem lugenud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Pernille Hughes "A Copenhagen snowmance"

Poolteist aastat tagasi järsku Londonisse kolinud taanlanna Anna on olude sunnil ühes detsembrikuus Kopenhaagenis tagasi. Tema plaan kohe jälle Londonisse naasta läheb vett vedama, kui kõik lennud lumetormi tõttu tühistatakse. (Kirjelduste järgi tundub Lääne-Euroopa aegade suurimaid lumetorme.) Kuna kõik hotellid on täis (inimesi, kelle lennud tühistati), läheb Anna omaenda korteri ukse taha, kus tal igapäevaselt üürnik sees elab. Üürnik muidugi ei ole mingi suvaline inimene vaid veetlev šotlane Jamie. Polnud seni mõelnud sellisele nähtusele nagu reklaam raamatus. Nagu seriaalides võib olla, et peategelane reisib "juhuslikult" Eestisse. "Juhuslikult" tähendab, et Visit Estonia näiteks maksis sarja tegijatele reisi seriaali sissekirjutamise kinni.  Ei oma infot, kas selle raamatu sünnil võis Taani riigi turismitalitusega pistmist olla, igal juhul selline mulje jäi. Algusest peale tuli teema, kuidas taanlased on sellised ja neil on kombeks see, edasi liiguti selle juu...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...