Otse põhisisu juurde

Raamatud 2015

Sedakorda leidsin netist ühe küsimustiku, vastan sellele. Jutt käib siis nendest raamatutest, mis 2015.aastal loetud.

Number of books you read: 43 (sh 12 sellist, mida varem lugenud olin)
Genre you read the most from: Ää..numbriliselt tuleb vist lasteraamatuid kõige rohkem, mingi 6. Kui noortekirjandus ka sisse lugeda, saab veel mingi 3-4 juurde.
Best book you read in 2015: Lars Saabye Christensen "Beatles"
Book you were excited about & thought you were going to love more but didn’t?: Jonas Jonasson "100-aastane, kes hüppas aknast välja ja kadus". Mitte et mulle poleks meeldinud, aga ooooootused olid suured ja tundus, et võinuks meeldida veel rohkem.
Most surprising book you read: Javier Marias "Oxfordi romaan". Oxfordi ülikool ja külalisõppejõud olid piisavalt põnevad märksõnad, et lugema asuda ja huvitavat raamatut oodata, aga ennäe, oli hoopis sündmustevaene kunsttükk.
A Book you pushed the most people to read (and they did): No näiteks Marjane Satrapi "Persepolis", sest see oli raamatuklubi raamat.
Best series you started in 2015? Best Sequel of 2015? Best Series Ender of 2015?: Seesama "Beatles" on tegelikult triloogia, aga järgmisi osi pole mulle arusaadavatesse keeltesse tõlgitud. "Harry Pottereid" lugesin ka.
Favourite new author you discovered in 2015: Ehk "Siili elegantsi" autor Muriel Barbery?
Best book from a genre you don’t typically read/was out of your comfort zone?: James Herriot "All things bright and beautiful". Sihukest raamatut, kus esikohal on loomateema, ma reeglina ise ette ei võta.
Most action-packed/thrilling/unputdownable book of the year?:  Ei, see pole "50 halli varjundit", vaid hoopis Margus Karu "Nullpunkt".
Book You Read In 2015 That You Are Most Likely To Re-Read Next Year?: Ehk tuleb Underi "Sonettide" lugemise tunne mingis valgete ööde õhinas.
Favourite cover of a book you read in 2015: Indrek Koffi "Kirju koer" oli üleni armas, mitte ainult kaas.
23513762
Kutsu-kutsu.
Most memorable character of 2015: Johannes "Nullpunktist" ja isa "Viplalast"
Most beautifully written book read in 2015: Selle küsimuse üle mul on hea meel, interneti risukeele taustal on vahepeal hea midagi kaunisõnalist lugeda. Oscar Wilde'i "Õnnelik prints ja teisi jutte" ülekaalukalt.
Most thought-provoking/life-changing book of 2015: Jan Guillou "Kurjus" ja Caitlin Moran "How to be a woman". Elu muutmise osas ma ei tea, aga mõtteärgitust tegid küll.
Book you can't believe you waited until 2015 to read: Marjane Satrapi "Persepolis". Seda ma plaanisin juba mingid aastad tagasi lugeda, sest nägin kunagi üht katket selle põhjal tehtud filmist.
Favourite passage/quote from a book read in 2015: Kas ta nüüd lemmik on aga “I always think of each night as a song. Or each moment as a song. But now I'm seeing we don't live in a single song. We move from song to song, from lyric to lyric, from chord to chord. There is no ending here. It's an infinite playlist.” (David Levithan "Nick and Norah's Infinite Playlist")
Shortest and longest book you read in 2015: Kõige lühem Marie Underi "Sonetid" kusagil 60 leheküljega, kõige pikem "Harry Potteri" 5.raamat vist enam kui 800 leheküljega.
Book that shocked you the most: E.L.James "50 halli varjundit". Ka nii saab.
OTP of the year: Lemmikuimat armastajapaari tahetakse ma saan aru. Elizabeth ja Mr Darcy raamatust "Uhkus ja eelarvamus". See on mingi naistekate OTP ju üldiselt vist.
Favourite non-romantic relationship of the year: Majahoidja ja tüdruku sõprus "Siili elegantsis"
Favorite book you read in 2015 from an author you’ve read previously: Jeebus, polegi sihukest. Ainult sihukesed on, kelle samu raamatuid taaslugesin.
Best book you read in 2015 that you read based SOLELY on a recommendation from somebody else/peer pressure: James Herriot "All things bright and beautiful".
Newest fictional crush from a book you read in 2015: Hemingway ja Hadley Paula McLaini raamatust "Pariisi abikaasa"
Best 2015 debut you read: Tuleb välja, et ainus sel aastal ilmunud raamat, mida sel aastal lugesin, on luulekogu, kus tänapäeva luuletajad kirjutasid oma vastused Marie Underi sonettidele. Idee iseenesest jumala lahe, ainult midagi ma teha ei saa, et vanakooli luuletaja Under istub mulle enamasti paremini kui kaasajal talle vastanud.
Best worldbuilding/most vivid setting in a book: "Harry Potteri" raamatud. Raamat "Beatles" andis päris hea pildi sellest, milline võis 60ndate Oslo olla.
Book that put a smile on your face/was the most FUN to read?: "Kummi-Tarzanit" lugesin hiljuti üle. Need illustratsioonid on geniaalsed.
Book that made you cry or nearly cry: Päris sellist ei ole, aga Eve Ensleri "Vagiina monoloogides" olid mõned suht rõvedad kohad.
Hidden gem of the year: Kui peidetud, siis äkki Kate Chopini "Virgumine". Praegusel hetkel võib-olla üks raamat paljude hulgast, aga oma ilmumisajal uudne naise avameelse kujutamise poolest.
Book that crushed your soul: Jens Bjorneboe "Jonas" oli sihuke rusuv lugu sellest, kuidas üks väike poiss süsteemi (aga süsteem on ju alati inimesed, onju) poolt maha trambiti.
Most unique book you read in 2015: Tegelikult polegi vist sellist. Aga paneme näiteks Mika Keräneni "Minu Supilinn", sest ühtegi teist selle sarja (ega ka selle autori) raamatut polnud ma varem lugenud.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...

Anthony Horowitz "Minu harakamõrvad"

  Anthony Horowitzi tean ju juba mõnda aega. Mitu korda olen telekas sattunud selle saate peale, kus temaga vestlus oli (festivalil HeadRead ilmselt?). Ja siis need briti krimisarjad, mida ta kirjutab. Mitte et ma neid vaadanud oleks. "Midsomeri mõrvade" osas on minu kontol jätkuvalt 1 otsast lõpuni vaadatud episood + ehk mõniteist natuke vaadatut.  "Minu harakamõrvad" räägib loo keeletoimetaja Sue Ryelandist, kes hakkab toimetama/lugema menuka krimiraamatute seeria järjekordset osa ja leiab ühel hetkel, et loetaval on täitsa seos tema enda eluga.  Niisiis siin on raamat raamatus - on nii Sue päriselu kui raamat, mida ta loeb. Reeglina mulle eriti raamat raamatus ei istu, aga siin oli täitsa okei, sest suurema osa loetavast raamatust luges Sue korraga läbi. Polnud pärismaailmaga vaheldumisi jutustamist. See raamat, mida Sue luges, oli niuke täitsa klassikaline briti mõrvalugu, Horowitzil ilmselt meelega sellisena kirjutatud.  See, kas Sue on tegelikult peategelane, ...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...