Otse põhisisu juurde

7 punkti asemel 7 lõiku ehk 0 punkt(i)*

Oo, kirjanurk, mida ma küll seekord sinusse võiks kirjutada.

Palju õnne, kui sul on sel nädalal sünnipäev (olnud). Palju õnne-palju õnne. See on jällegi seepärast, et ma ise ka pärast aru ei saaks, mida või keda ma siin mõelnud olen. Muuseas mõne sellise postituse peale olen siin blogis hiljem sattunud ja tõsi ta on- päris mitmest ei saa mitu aastat hiljem enam aru, mida paganat ma tol hetkel oma krüptilise sõnumiga mõelnud olen. Mõnest jälle saan väga hästi aru ka aastaid hiljem.

Teateid lähenevast kevadest: Täna on selle aasta esimene päev, kus päeva pikkus on üle 8 tunni (täpsemalt 8 tundi ja 3 minutit). Päike tõusis kell 8.25 ja loojub kell 16.28. Võrreldes 1.jaanuariga tõusis päike täna 35 minutit varem ja loojub 54 minutit hiljem. Eks linnud laula ka juba teisiti. Tiu-tiu. Või nagu ütleb paljulaenutatud autor Kristiina Ehin: kui räästad tilguvad aga kevadet veel ei ole

Siin ma polegi sellest rääkinud, et "Nullpunkti" film on ka nähtud juba natuke aega tagasi. Mulle meeldis päris palju. Nagu "Klass" positiivsemas võtmes. Ühtlasi tekkis sarnaselt "Klassiga" soov jalgu trampida mingite kohtade peal. Ebaõiglust on ülimalt ebamugav vaadata. Selle peale nad mängivadki.

Huumorit sai. Kuigi ma pole suur avaliku ropendamise heakskiitja (ja kinolina on kahtlemata avalik koht), usun, et kui tegelaseks on tüüp, kes on mingi päriselu tüübi pealt maha kirjutatud, siis tegelane ei saa öelda lihtsalt raisk, kui päriselu tüüp ütleks sama koha peal %&?¤&!/*%¤. Kes seda raisatavat tegelast ikka usuks.

Olgem ausad, filmid, kus tegevus toimub suuresti koolis, on reeglina huvitavad kõigile, sest kooliaeg on piisavalt pikk, et seda ka täiskasvanuna mitte unustada. Ühesõnaga...samastumine. (Nägite, praegu ma kirjutasin ühesõnaga ja siis järgneski üks sõna. Uhke.)

Mul on hea meel, et nullpunkt saabus enne filmi lõppu ja mitte filmi lõpus. Aga see koht, mis filmi lõpus saabus, meeldis kõige rohkem. Väärikus ja pealispinnast läbi nägemine kaunistavad nii noort kui vana. Johannes on tubli poiss. Vend Pius ka.

*pealkiri on nutikas, kas te ei leia

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...