Otse põhisisu juurde

7 punkti asemel 7 lõiku ehk 0 punkt(i)*

Oo, kirjanurk, mida ma küll seekord sinusse võiks kirjutada.

Palju õnne, kui sul on sel nädalal sünnipäev (olnud). Palju õnne-palju õnne. See on jällegi seepärast, et ma ise ka pärast aru ei saaks, mida või keda ma siin mõelnud olen. Muuseas mõne sellise postituse peale olen siin blogis hiljem sattunud ja tõsi ta on- päris mitmest ei saa mitu aastat hiljem enam aru, mida paganat ma tol hetkel oma krüptilise sõnumiga mõelnud olen. Mõnest jälle saan väga hästi aru ka aastaid hiljem.

Teateid lähenevast kevadest: Täna on selle aasta esimene päev, kus päeva pikkus on üle 8 tunni (täpsemalt 8 tundi ja 3 minutit). Päike tõusis kell 8.25 ja loojub kell 16.28. Võrreldes 1.jaanuariga tõusis päike täna 35 minutit varem ja loojub 54 minutit hiljem. Eks linnud laula ka juba teisiti. Tiu-tiu. Või nagu ütleb paljulaenutatud autor Kristiina Ehin: kui räästad tilguvad aga kevadet veel ei ole

Siin ma polegi sellest rääkinud, et "Nullpunkti" film on ka nähtud juba natuke aega tagasi. Mulle meeldis päris palju. Nagu "Klass" positiivsemas võtmes. Ühtlasi tekkis sarnaselt "Klassiga" soov jalgu trampida mingite kohtade peal. Ebaõiglust on ülimalt ebamugav vaadata. Selle peale nad mängivadki.

Huumorit sai. Kuigi ma pole suur avaliku ropendamise heakskiitja (ja kinolina on kahtlemata avalik koht), usun, et kui tegelaseks on tüüp, kes on mingi päriselu tüübi pealt maha kirjutatud, siis tegelane ei saa öelda lihtsalt raisk, kui päriselu tüüp ütleks sama koha peal %&?¤&!/*%¤. Kes seda raisatavat tegelast ikka usuks.

Olgem ausad, filmid, kus tegevus toimub suuresti koolis, on reeglina huvitavad kõigile, sest kooliaeg on piisavalt pikk, et seda ka täiskasvanuna mitte unustada. Ühesõnaga...samastumine. (Nägite, praegu ma kirjutasin ühesõnaga ja siis järgneski üks sõna. Uhke.)

Mul on hea meel, et nullpunkt saabus enne filmi lõppu ja mitte filmi lõpus. Aga see koht, mis filmi lõpus saabus, meeldis kõige rohkem. Väärikus ja pealispinnast läbi nägemine kaunistavad nii noort kui vana. Johannes on tubli poiss. Vend Pius ka.

*pealkiri on nutikas, kas te ei leia

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...