Otse põhisisu juurde

Gossip Girl Challenge

 Järgneb nimekiri, mis ei ütle sulle tõenäoliselt mitte midagi. Oh well. Gossip Girl on üks seriaal, mida hiljuti vaatasin.

Day 1 – Your favorite male character
Kas kahtlust siin olla saab? Chuck Bass muidugi.  

Day 2 – Your favorite female character
Siin on võib-olla natuke rohkem valikut kui noormeeste puhul, aga siiski Blair.

Day 3 – Your overall favorite character
Chair :D See tähendab Chuck ja Blair ühise jõuna mingeid skeeme loomas ja maailma vallutamas.

Day 4 – Your least favorite character
Esmakordsel vaatamisel Serena. Praegu mõtlen, et lihtsalt tema tegevus on ärritav, aga see ongi karakteri mõte- olla pealiskaudne liblikas - täna siin, homme seal.
Kõige vähem lemmik on vist hoopis Vanessa- ei saanud aru selle karakteri vajalikkusest.

Day 5 – Your favorite couple
Chuck ja Blair

Day 6 – Your least favorite couple
Rufus ja Ivy tundus algul väga mööda. Teisalt oli see nii haige kooslus, et hakkas mingil hetkel päris hea mõttena tunduma.

Day 7 – Your favorite friendship
Selle sarja puhul on see küll naerukoht enamasti. Kõik olid valmis kõigile nuga selga lööma. Chuck ja Blair olid head sõbrad. Eric ja Chuck ka. Chuck vist oli üldiselt see, kes kõige vähem oma sõpru reetis?

Day 8 – Your favorite season
Huvitav on see, et sellel sarjal ei läinudki hilisemad hooajad hüppeliselt halvemaks. Ainult viimane hooaeg võib-olla natuke. See sari suutis vabalt üle elada keskkoolist ülikooli mineku. (See ülikooli minek on küll peaaegu jutumärkides, sest mingil hetkel lambist enam mitte keegi ülikoolis ei käinud.)

Day 9 – Your least favorite season
6. (viimane) hooaeg.

Day 10 – Your favorite episode
Keeruline on nii meenutada. Hooaegade eelviimased osad olid tihti meeldivalt dramaatilised. 1.hooajast "Victor/Victrola".

Day 11 – Your least favorite episode
See, kus Chuck Blairi nö maha müüs. Tundus karakterist väljas.

Day 12 – Your favorite secondary character
Serena vanaema oli huvitav kuju. Ja loomulikult Dorota!

Day 13 – A couple you want to happen
Selle sarja puhul, taaskord, on see naerukoht, sest paare, mida seal ei juhtunud, oli väga vähe. Võib-olla oleks Ericu südameasju natuke lähemalt jälgida tahtnud.

Day 14 – Something you hate about Gossip Girl
Tegelikult ei vihkagi midagi. See sari on täpselt nii hea või halb, kui ta on, ja ei proovi olla midagi muud.

Day 15 – Your favorite OMG moment
Neid oli tegelikult päris palju. Meenub see, kui Rufust ja Ivyt esmakordselt paarina näidati. Kuigi see oli pigem WTF kui OMG.

Day 16 – A scene that makes you happy
2.hooaja viimane stseen.

Day 17 – A scene that makes you cry/sad
See, kui Chuck oma koeraga kurvalt voodis lebab. (Kõlab kuidagi nilbelt, aga tegelikult oli kurb.)

Day 18 – A scene that makes you angry
Kas just vihaseks teeb, aga pigem tüütud olid kõik need stseenid, kus Serena järjekordselt otsustas, et ta keerab uue lehekülje ja saab uueks Serenaks.

Day 19 – A scene that makes you laugh
Päris mitmed stseenid Georginaga. Kohati oli ta väga ärritav, aga teisalt oli tema eneseiroonia humoorikas. Dorotaga stseenid olid ka lõbusad alati.

Day 20 – Your favorite song played on Gossip Girl
Imogen Heap "Hide and seek", kuigi seal oli ta mingis imelikus versioonis.

Day 21 – Your favorite scene from Gossip Girl
Chuck oma punases spordikostüümis äkki? Mul pole küll aimugi, mida see stseen konkreetselt sisaldas.

Day 22 – Your favorite quote from Gossip Girl
"I'm Chuck Bass..."

Day 23 – An episode you wish never happened
Mõni igav episood.

Day 24 – Your favorite Gossip Girl Premiere
Üldiselt on hooaegade avaosad suhteliselt jamad. Esimesed viis minutit annavad eelmise hooaja lõpus õhku visatud küsimus(t)ele vastuse(d) ja edasi on blablabla. Seega ma ütlen 1.hooaja 1.osa, sest sellele ei eelnenud ühegi hooaja lõppu. Ok, 2.hooaja algus meeldis ka, kõik olid kenades kergetes suverõivastes.

Day 25 – Your favorite Gossip Girl Finale
Ju siis 2.hooaja lõpp.

Day 26 – The most overrated character
Serena

Day 27 – The most underrated character
Eric. Aga ma ei arva, et ta oleks alahinnatud, lihtsalt tema osa seriaalis jäi minu jaoks liiga väikeseks.

Day 28 – Something you wish happened but didn’t
Mõne geipaari oleks sarja tegijad võinud tegevusse tuua. Eric ja Jonathan küll olid, aga oleks tahtnud neist rohkem kuulda.

Day 29 – Something you wish didn’t happen but did
Chucki ja Blairi vahepealne äralahutamine. Minu arvates oleks nad võinud kohe kokku jääda, kui kokku said.

Day 30 – Your favorite Gossip Girl actor/actress
Leighton Meester? Maitea, ausalt öelda. Aga tunne on üldiselt selline, et oma lemmiknäitlejaid ma sealt valima ei hakka.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...