Otse põhisisu juurde

Gossip Girl Challenge

 Järgneb nimekiri, mis ei ütle sulle tõenäoliselt mitte midagi. Oh well. Gossip Girl on üks seriaal, mida hiljuti vaatasin.

Day 1 – Your favorite male character
Kas kahtlust siin olla saab? Chuck Bass muidugi.  

Day 2 – Your favorite female character
Siin on võib-olla natuke rohkem valikut kui noormeeste puhul, aga siiski Blair.

Day 3 – Your overall favorite character
Chair :D See tähendab Chuck ja Blair ühise jõuna mingeid skeeme loomas ja maailma vallutamas.

Day 4 – Your least favorite character
Esmakordsel vaatamisel Serena. Praegu mõtlen, et lihtsalt tema tegevus on ärritav, aga see ongi karakteri mõte- olla pealiskaudne liblikas - täna siin, homme seal.
Kõige vähem lemmik on vist hoopis Vanessa- ei saanud aru selle karakteri vajalikkusest.

Day 5 – Your favorite couple
Chuck ja Blair

Day 6 – Your least favorite couple
Rufus ja Ivy tundus algul väga mööda. Teisalt oli see nii haige kooslus, et hakkas mingil hetkel päris hea mõttena tunduma.

Day 7 – Your favorite friendship
Selle sarja puhul on see küll naerukoht enamasti. Kõik olid valmis kõigile nuga selga lööma. Chuck ja Blair olid head sõbrad. Eric ja Chuck ka. Chuck vist oli üldiselt see, kes kõige vähem oma sõpru reetis?

Day 8 – Your favorite season
Huvitav on see, et sellel sarjal ei läinudki hilisemad hooajad hüppeliselt halvemaks. Ainult viimane hooaeg võib-olla natuke. See sari suutis vabalt üle elada keskkoolist ülikooli mineku. (See ülikooli minek on küll peaaegu jutumärkides, sest mingil hetkel lambist enam mitte keegi ülikoolis ei käinud.)

Day 9 – Your least favorite season
6. (viimane) hooaeg.

Day 10 – Your favorite episode
Keeruline on nii meenutada. Hooaegade eelviimased osad olid tihti meeldivalt dramaatilised. 1.hooajast "Victor/Victrola".

Day 11 – Your least favorite episode
See, kus Chuck Blairi nö maha müüs. Tundus karakterist väljas.

Day 12 – Your favorite secondary character
Serena vanaema oli huvitav kuju. Ja loomulikult Dorota!

Day 13 – A couple you want to happen
Selle sarja puhul, taaskord, on see naerukoht, sest paare, mida seal ei juhtunud, oli väga vähe. Võib-olla oleks Ericu südameasju natuke lähemalt jälgida tahtnud.

Day 14 – Something you hate about Gossip Girl
Tegelikult ei vihkagi midagi. See sari on täpselt nii hea või halb, kui ta on, ja ei proovi olla midagi muud.

Day 15 – Your favorite OMG moment
Neid oli tegelikult päris palju. Meenub see, kui Rufust ja Ivyt esmakordselt paarina näidati. Kuigi see oli pigem WTF kui OMG.

Day 16 – A scene that makes you happy
2.hooaja viimane stseen.

Day 17 – A scene that makes you cry/sad
See, kui Chuck oma koeraga kurvalt voodis lebab. (Kõlab kuidagi nilbelt, aga tegelikult oli kurb.)

Day 18 – A scene that makes you angry
Kas just vihaseks teeb, aga pigem tüütud olid kõik need stseenid, kus Serena järjekordselt otsustas, et ta keerab uue lehekülje ja saab uueks Serenaks.

Day 19 – A scene that makes you laugh
Päris mitmed stseenid Georginaga. Kohati oli ta väga ärritav, aga teisalt oli tema eneseiroonia humoorikas. Dorotaga stseenid olid ka lõbusad alati.

Day 20 – Your favorite song played on Gossip Girl
Imogen Heap "Hide and seek", kuigi seal oli ta mingis imelikus versioonis.

Day 21 – Your favorite scene from Gossip Girl
Chuck oma punases spordikostüümis äkki? Mul pole küll aimugi, mida see stseen konkreetselt sisaldas.

Day 22 – Your favorite quote from Gossip Girl
"I'm Chuck Bass..."

Day 23 – An episode you wish never happened
Mõni igav episood.

Day 24 – Your favorite Gossip Girl Premiere
Üldiselt on hooaegade avaosad suhteliselt jamad. Esimesed viis minutit annavad eelmise hooaja lõpus õhku visatud küsimus(t)ele vastuse(d) ja edasi on blablabla. Seega ma ütlen 1.hooaja 1.osa, sest sellele ei eelnenud ühegi hooaja lõppu. Ok, 2.hooaja algus meeldis ka, kõik olid kenades kergetes suverõivastes.

Day 25 – Your favorite Gossip Girl Finale
Ju siis 2.hooaja lõpp.

Day 26 – The most overrated character
Serena

Day 27 – The most underrated character
Eric. Aga ma ei arva, et ta oleks alahinnatud, lihtsalt tema osa seriaalis jäi minu jaoks liiga väikeseks.

Day 28 – Something you wish happened but didn’t
Mõne geipaari oleks sarja tegijad võinud tegevusse tuua. Eric ja Jonathan küll olid, aga oleks tahtnud neist rohkem kuulda.

Day 29 – Something you wish didn’t happen but did
Chucki ja Blairi vahepealne äralahutamine. Minu arvates oleks nad võinud kohe kokku jääda, kui kokku said.

Day 30 – Your favorite Gossip Girl actor/actress
Leighton Meester? Maitea, ausalt öelda. Aga tunne on üldiselt selline, et oma lemmiknäitlejaid ma sealt valima ei hakka.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...