Otse põhisisu juurde

Euroeestlased. Ja rootslased. Ja Benton.

Käimas on Eurovisiooni nädal, mis ei jäta puudutamata osse, hipstereid ega ka Truffe kirjanurka. Homse suursündmuse sissejuhatuseks on allpool top 20 kõigist Eestit esindanud lugudest (aastad 1993-2013).

20. Kreisiraadio - Leto svet (Siin polnud tegemist lauluga.)
19. Suntribe - Let's get loud (Maitsetu ja odava maitse jätab suhu.)
18. Sandra - Through my window (Sellel on ju mingi põhjus, et see laul üldse meeldegi ei tule.)
17. Birgit Õigemeel - Et uus saaks alguse (Meeldib juba rohkem kui päris alguses ja loodan, et läheb hästi, aga endiselt pole minu teetass.)
16. Urban Symphony - Rändajad (Pole halb laul, aga ei tekita emotsioone minus.)
15. Gerli Padar - Partners in crime (Vaata eelmist.)
14. Getter Jaani - Rockefeller Street (Vähemalt catchy tune.)
13. Evelin Samuel - Diamond of night (Ilus aga natuke igav tundub hetkel?)
12. Janika Sillamaa - Muretut meelt ja südametuld (Päris äge retro.)
11. Neiokõsõ - Tii (Kena.)
10. Tanel Padar & Dave Benton - Everybody (Lõbus ja. Humoorikas ja.)
9. Maarja - Keelatud maa
8. Sahlene - Runaway (Pole mingi tohutu tipp, aga kaasakiskuv see-eest.)
7. Koit Toome - Mere lapsed (Vist ainus tema soololugudest, mis mulle meeldib. Parimaid osi sellest laulust on sõnad ma arvan.)
6. Malcolm Lincoln - Siren (Mulle meeldib "Loaded with zoul" rohkem, aga see on ka täitsa vinks-vonks.)
5. Ott Lepland - Kuula (Seda on lausa naljakas tunnistada, aga mulle meeldib see laul. Vahepeal panen kohe youtube'ist käima ja kuuuuuulan. Aga mitte seda ülepingutatud versiooni, mida ta finaalis laulis. Ja kui mulle see laul ka ei meeldiks, siis kulmude töö eest saaks vähemalt sama hea koha.)
4. Ines - Once in a lifetime (Mulle meeldib temalt umbes 3 laulu. Selles on mõnus energia. Euroenergia?)
3. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl (Kui kunagi tuleks saade, kus valitaks eestlaste lemmikuimat eurolugu, siis ma tahaksin, et see laul võidaks. On selline armsalt sümboolne.)
2. Silvi Vrait - Nagu merelaine (Enough said.)
1. Ruffus - 80s coming back (Ei ole mina üllatunud, ei ole pikaajalisem blogilugeja üllatanud, kas keegi üldse on üllatunud?)

Kommentaarid

  1. Arvan, et kui mina oleks selle edetabeli pidanud koostama, oleks see mõnevõrra teistsugune olnud. Loogiline ...

    VastaKustuta
  2. Ma arvan ka. Postimehe lehel oli mõnda aega gallup, kus inimestelt küsiti sama küsimust, "Rändajad" vist juhtis seal viimati, kui nägin. Aga nüüd on uus gallup ja vana tulemusi ei leidnud kusagilt...

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...