Otse põhisisu juurde

Ettevaatust, nostalgiapostitus!

Eks tule ikka ette Youtube'i külastamist, kus üks klikk viib teiseni ja Mr. Happyman Kalle Kuke & Astrani. Siin tilluke nimekiri artistidest, keda kunagi (peaasjalikult 90ndatel ja selle sajandi esimestel aastatel) kuulatud sai.

Savage Garden - kui suure osa järgneva kohta võib öelda, et pole just kvaliteetmuss (ja kuidas ma midagi sellist üldse kuulata sain), siis Savage Gardenit (nii kaua kui ta veel SG oli) mina kunagi halvaks bändiks ei tunnista. "Affirmation", "The animal song", "Crash and burn" ja "Truly madly deeply" võivad vabalt ka 2011. aastal teemaks tulla. (Ometi oskas keegi laulusõnu kirjutada.)

Whitney Houston "I will always love you"- maitea, mis mingil 8-9aastasel imalromantilisusega ühist on, aga ohhohhoo, kus mulle meeldis.

Ace of Base - laulsin nende laule kaasa ise sõnagi inglise keelt oskamata. Hullult äge muss oli. "All that she wants" ja "The sign" näiteks.

2 Quick Start - "Naerata" oli umbes tol Whitney Houstoni perioodil väga oluline lugu, kuigi bändi nime õigesti välja kirjutada oli jube raske (loe: ikka veel ei osanud inglise keelt).

Jam - kõige esimene kassett, mis meil üldse oli, sisaldas ühte Jami lugu. Ja veel üks kassett, kus oli terve üks pool. "Tants, mida tantsisime" näiteks. Ega ei saa praegu aru.

Kadi Toom - lihtsalt sellepärast, et praegu leidsin jupikese laulust "Meeletu" YouTube'ist.

Spice Girls - mina olin Baby, paljud olid ma arvan. Spice Girlsil oli tegelikult mitu lugu, mida praegu ka veel vahepeal kuulan, sest ei ole üldse halvad lood.

Best B4 - "Ma armastan luuserit" muidugi, aga miks mitte ka vähemtuntud "Suveöö tuliseid tundeid toidab". Need aukudega kostüümid olid muidugi röögatud, aga nagu näha täitsid oma eesmärki.

Rumal Noorkuu - võib endiselt öelda, et pole ei enne ega pärast Rumalat Noorkuud midagi nõndamoodi fännatud. Ehk ongi hea, et tol ajal internet veel ei vohanud, oleks asi veel hullem olnud. Mingil väheteadvustatud moel on RN ehk seotud ka sellega, et nüüd Tartus olen. Siin "Jamaica hällilaul", millest asi alguse sai.

6-pack - pidi meeldima, sest seal oli kaks Rumala Noorkuu liiget. "Seest läeb hing" (Merilin, vaata kindlasti, täiuslik taani talupoeg on). Kui naerukrampidesse ei sure, vaatan ise ka teinekordki seda videot.

Westlife - väga hea moosinäovalik ja millised emotsioonid.

Backstreet Boys - poistebändide klassika. "As long as you love me" esimesed sekundid on alati lihtsalt awww.

Robyn - "Show me love"'i mängis raadio Uuno väga palju ja mina oskasin juba täitsa õigete sõnadega kaasa laulda.

S club 7 - täitis oma eesmärki päris hästi. Minu lemmik oli "Reach", sest seda tuli "Bring it all back"'iga võrreldes palju harvemini TV 1 soovisaatest näiteks.

Nancy - üks esimesi eriti ägedaid lauljaid Eestis. Mina käisin veel algklassides.

Click OK - aah, eesti muusika kuldsed 90ndad. "Võta traksid ja pista boilerisse" jms.

Up'n'down - väga varane värk. 1995? "Unenägu" on küll selline lugu, mida praegu enam eriti kuulata ei kannata. Klopib liialt.

Hovery Covery - "Võõra linna tuled" oli minu lemmik, nagu ka end Hovery Erikuks nimetanud laulja.

Code One "On küll hilja" - ma arvan, et üks suurimaid eestikeelseid hitte üldse. Ja see noor Koit Toome...

George Michael - veidi kummaline siin nimekirjas, aga nii on. Kärab endiselt suurepäraselt. "Spinning the wheel" kammib mõnusalt.

Nimekiri, loomulikult, on väga ebatäielik, ja blogger (või kogu see Google'i automaatselt igale poole logiv süsteem for that matter), Janar oled.

Kommentaarid

  1. No näed.. ma siin just allusin su agitatsioonile ja hullasin Music Challenge'iga, mis jällegi tekitas tahtmise Youtube'i kolama minna, et teatavaid lugusid pikemalt kui 2 sekundit kuulata.
    Päris taani talupoega silmas ei pidanud, aga aitäh "lol of the Day" eest ikkagi. Peab mööndma, et selle hingeseestminemise "koreograafia" on ikka liiga viimase peal ;=)

    Muide, too punast värvi kasett (nime absoluutselt enam ei mäleta) sai ju Unenäo pärast üsna ribadeks kuulatud..

    VastaKustuta
  2. Äkki oli mingi kevadhitt 94? 95?
    miskipärast tahaks 94 pakkuda pigem..

    VastaKustuta
  3. Ma tean! See on nii raske. Ühest küljest on hullult hea laul ja tahaks pikemalt kuulata, teisalt on vaja väga kiiresti ära vajutada, et rohkem punkte jookseks.

    Jap, põnev koreograafia. Ma ütleksin, et ei lähtunud just eriti loo sisust, tüübid mingi irvitasid täiega seal.

    Eesti Hitt 4 oli see punane. Mingi lamp naise pilt oli peal veel. Paneks ka 1994. A-poole 2. lugu oli Jami "Lahkumispidu" ja "Unenägu" võis mingi A-poole 7. olla äkki..

    VastaKustuta
  4. Olime vist eile sinuga samal lainepikkusel, sest ka mina olin eile täiega üheksakümnendates. Nimelt sõitsin eile Tõrvast Võrru ja panin ühe oma kunagi kirjutatud plaadi peale ja kus seal seda nostalgiat alles leidus! Muidugi kaasnesid autosõiduga ka minu lood Artole sellest, mis siis vastavate lugudega nende hiilgeajast meenus ja õudselt mõnus tunne oli.
    Muide, ka mulle meenub Jamist esimesena "Tants, mida tantsisime" - meenub see, kui olin umbes kümneaastane, õel oli see lugu ja ta muudkui keris seda algusest peale käima ja meie muudkui õppisime niiviisi sõnu pähe - võin praegugi laulda "Tants, mida tantsisime, ei kordu kunagi, laul, mida laulsime, ei kõla enam uuesti ..." :)
    Sul oli seal mitmeid teisigi nimesid, mis ka minul too aeg loomulikult lemmikute hulka kuulusid, aga no kes oleks arvanud, et sina ja Hovery Eric :P :P

    VastaKustuta
  5. Jah, see Hovery Eriku teema paneb mind mõtlema, et ma vist olin mingis udus 90ndatel. Arusaamatu...aga peaks vist rõõmus olema, et on lugu, mida rääkida ;)

    VastaKustuta
  6. Seda kindlasti. Nii armas ju. :)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...