Otse põhisisu juurde

Veel on aega

  • Selleaastase ajaloo riigieksami üheks teemaks on Aasia ja Aafrika 20. sajandil. Kuigi saan ehk aru selle teemavaliku põhjustest, siis ikkagi...good luck, eksamitegijad. Teisalt võib-olla vaatan liiga enda mätta otsast, noh et minu jaoks oleks see umbes kõige hullem võimalik teema. Paljudele äkki meeldib ka.
  • Enam pikka aega ei ürita väita, et kuu on kõige ägedam taevakeha. Päike on vabalt praegu.
  • Kasutasin ühel päeval esmakordselt sellist imeasja nagu laenutusautomaat. Raamatute tarvis. Tuli välja küll. Peale seda, kui olin raamatut mingis kolmes eri asendis tollele koodilugejale asetanud. Raamat, tähendab, oli eri asendites, mitte mina. Kuigi pilt minust automaadi ees kükitamas, ühel jalal seismas või küürutamas pole ka just kõige huumorivaesem.
  • Tulenevalt viimati öeldud sõnast mainin ära, et minu arvates on huumoririkas väga mõnus sõna. See "riri" seal keskel.
  • Eilne ETV saade, kus valimiste üksikkandidaadid olid, oli huumoririkas. Igasuguseid tüüpe ikka. Teisalt muidugi võiks see tähendada, et kõigile on midagi.
  • Nädalavahetusel toimus revolutsioon meie väikese ekraaniga telepurgis. Suurimat profiiti lõikas Eurosport tõustes 21.kanalilt 0 peale, halvim päev polnud ka Fox Crime'il (25>14).
  • Lootsin, et Kathriini suust tulnud lause "Täna on "Kuum pirukas 6"", oli unenägu, kuid paraku teatab saatekava, et tegemist on karmi reaalsusega.
  • Täna on esimene päev sel aastal, kui päike loojub peale kella viit. 17:01.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Anonüümne12. veebruar 2011, kell 12:00

    Kas peale või pärast? Mul on alati sellega üks segadus...
    Tervitades
    Pluusi-T.

    VastaKustuta
  2. Truffe12. veebruar 2011, kell 12:34

    Mul ka tegelikult. Aga ma kunagi jätsin nagu meelde, et peale midagi (nt peale kella viit) ja millegi pärast (nt sinu pärast). Maitea, kas mul ka õigus on. Filoloogipreilid?

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...
2 kommentaari
Loe edasi »

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...
19 kommentaari
Loe edasi »