Millal on õige aeg muutuda ratsionaalseks? Kas kahekümnendate eluaastate algus ei peaks veel olema reserveeritud kohatisele naiivsusele, tuulepäisusele ja (üle)paisutatud tunnetele? Või ollakse tänapäeval selles vanuses juba täiesti täiskasvanud?
Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
ma olen umbes 20ndate teise poole alguses ja veel küll ei kavatse ratsionaalseks hakata. tuulepäisus forever!
VastaKustutaHästi!
VastaKustutaJa minu meelest pole tänapäeval suureks saamine enam üldse moes. Võibolla esimese pensioni kättesaamise puhul võiks selle eest midagi ratsionaalset osta, aga muidu mitte.
VastaKustutaT.
Hmm, kas tänapäeval (kas ka eilepäeval ja hommepäeval?) pole mitte nii, et seda nö. täiskasvanuks saamist lükatakse üha enam enda ees, et selleni jõudmisega mitte üleliia kiirustada. Sest nii paljut tahaks veel teha ja kogeda, aga "täiskasvanuna" on ju ainult üks töö ja kohustused ja perekond ja hall argipäev sinna otsa. (Ma kahtlustan juba, et siinkohal on halli värviga liialdatud.)
VastaKustutaAga ma mõtlen, et sul pole põhjust muretsemiseks. Nimelt seetõttu, et sa sellega juba oma pead vaevad. Kui sa oma pead sellega EI vaevaks, siis oleks põhjust muretsemiseks. Mhmh.
Ja ma arvan, et parem on olla asjadest teadlik ja vaevata nendega oma pead, kui et elada silmad kinni ja pea pilvedes. (Kuigi tekib kiusatus küsida, aga miks mitte nii.)
T.
(mitte anonüümne)