Millal on õige aeg muutuda ratsionaalseks? Kas kahekümnendate eluaastate algus ei peaks veel olema reserveeritud kohatisele naiivsusele, tuulepäisusele ja (üle)paisutatud tunnetele? Või ollakse tänapäeval selles vanuses juba täiesti täiskasvanud?
Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...
ma olen umbes 20ndate teise poole alguses ja veel küll ei kavatse ratsionaalseks hakata. tuulepäisus forever!
VastaKustutaHästi!
VastaKustutaJa minu meelest pole tänapäeval suureks saamine enam üldse moes. Võibolla esimese pensioni kättesaamise puhul võiks selle eest midagi ratsionaalset osta, aga muidu mitte.
VastaKustutaT.
Hmm, kas tänapäeval (kas ka eilepäeval ja hommepäeval?) pole mitte nii, et seda nö. täiskasvanuks saamist lükatakse üha enam enda ees, et selleni jõudmisega mitte üleliia kiirustada. Sest nii paljut tahaks veel teha ja kogeda, aga "täiskasvanuna" on ju ainult üks töö ja kohustused ja perekond ja hall argipäev sinna otsa. (Ma kahtlustan juba, et siinkohal on halli värviga liialdatud.)
VastaKustutaAga ma mõtlen, et sul pole põhjust muretsemiseks. Nimelt seetõttu, et sa sellega juba oma pead vaevad. Kui sa oma pead sellega EI vaevaks, siis oleks põhjust muretsemiseks. Mhmh.
Ja ma arvan, et parem on olla asjadest teadlik ja vaevata nendega oma pead, kui et elada silmad kinni ja pea pilvedes. (Kuigi tekib kiusatus küsida, aga miks mitte nii.)
T.
(mitte anonüümne)