Otse põhisisu juurde

Porr porr porr

Äratajaks telefonikõne SEB Eesti Ühispangast. Uimase häälega tütarlaps tahtis teada, kas mul on aadress vahepeal muutunud. Asi aetud, ütles ta mulle tšau. Hirv. Mingi uus teenindusnõks?
Olles eile ilmateadet vaadanud, mõtlesin, et täna välja ei lähegi, sest see on just täpselt teki all istumise ilm. Tõmbad ruloo eest ära ja vaatad, kuidas vihm sajab. Täna panin muide(seoses lehevaeste puudega) esimest korda tähele ühte rohelist maja meie vahetus naabruses.
"Scrubs"'i 5,hooaeg õnnelikult lõpetatud, hakkas pea natuke liiga sumisema, mis on märk sellest, et värske õhu kätte oleks minna vaja. Läksin.
Ja nüüd palve sulle, kottis pükstega poiss kaupsi juures ülekäigurajal. Kui sa lähed üle tee, siis mine sirgelt. Jah, ma saan aru, et sul on vaja Hansakeskusesse minna, aga sa ei pea sellepärast poole ülekäigu peal paremale kalduma hakkama. Sest nii astud sa enda selja taga kõndijale (antud juhul mulle) otse ette. Ja mida peab siis tegema see selja taga kõndija? Kõrvale astuda ei saa, sest seal on teine inimene, seisma jääda ei saa, sest selja taga on ka inimene. Pluss ärgem unustagem, et ülekäigurajal on lisaks kõigele veel kahesuunaline liiklus. Niisiis, noormees, mine üle tee ja keera siis paremale, või vähemalt ära tee oma haake tipptunni ajal.
Teksad mul õnnestus siiski täna osta. See on hea, arvestades, et kingi ma nagunii ei saa. Sest vaata, kui su jalanumber on suurem kui 40, siis on see ju absoluutselt sinu ja ainult sinu enda süü.
Ja neid peenikesi küünlaid, mida ma igalt poolt taga ajan, ma vist ka ei saa. Ühest kohast oleks saanud, aga siis oleks 80 eegu eest pidanud ostma ka kolm kaasakäivat küünlajalga. Aga jalad mul juba on, pealegi ilusamad kui need, mis seal olid.
Mis veel liiklemisse puutub, siis seda takistavad üsna palju inimesed, kes on otsustanud bussi keset kõnniteed oodata. Mina ei tea, on see mahajäämishirm või mis, mis sunnib säärast positsiooni valima. Kamoon, see pole ju mingi laulupeoaegne Tallinn ega hommikune Annelinn.
Loomulikult satuvad säärase ilmaga varem või hiljem patuoinasteks autojuhid. Kui 3 autojuhti saavad korraks natuke aeglasemalt sõita, et jalakäijat mitte märjaks pritsida, kuidas siis ülejäänud 7 ei saa? Aga muidu edu teile Supilinna asfalteerimata auklikel (praegusel ajal ka vett täis) tänavatel.

Ei, muidugi ma pingutasin praegu üle, kindlasti on asi ainult selles, et mu jalad olid terve õues olemise aja märjad ja ma otsisin sellepärast lihtsalt asju, mille kallal viriseda.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Margit Fjellman "Louise Mountbatten, Queen of Sweden"

Louise Mountbatten elas aastail 1889-1965. Nagu ikka kuninglikes perekondades, oli ta paljudega sugulane. Liine saaks joonistada igasuguseid, aga toon siin mõned näited: Kuninganna Victoria (see kuulus) oli tema emapoolne vanavanaema Venemaa tsarinna Aleksandra (see viimane) oli tema ema õde Prints Philip (Elizabeth II abikaasa) oli tema õepoeg Nagu raamatu pealkiri ütleb, oli Louise Mountbatten Rootsi kuninganna (1950-1965). Tema abikaasa oli kuningas Gustav VI Adolf, eelmine Rootsi kuningas ja praeguse kuninga vanaisa. Louise polnud praeguse Rootsi kuninga vanaema, vanaema oli Gustav VI Adolfi 1. abikaasa Margaret. Ja see Margaret oli Louise'i vanaonu tütar.  Kunagi kirjutasin siin blogis nii   Margareti   kui   Louise'i   kohta väiksed tutvustused.  Täitsa üllatas, et säärane raamat üldse raamatukogus olemas oli. Tundus, et võiks siis lugeda küll.  Tegemist on tõlkega rootsi keelest, autoriks Rootsi ajakirjanik. Ingliskeelses väljaandes on märge, et...