Otse põhisisu juurde

1800.näkipäev

Ma olen Tallinnas. Jah, ma olen Tallinnas.
  • Olen vist ennegi öelnud, et ei pane sugugi pahaks ei Annelinna Tartus ega Tallinna "mägesid". Kuigi see paneelikas, kus mina üles kasvasin ei olnud kõrge ega tihedalt teiste omasuguste vahele litsutud, on tunne siin ikkagi üsna kodune.
  • Tartus oli täna hästi ilus ilm. Udune kuu ja roosa päikeseloojang. Ja kui ma tagauksest välja astusin, nägin laululava. Maitea, kuidagi suur asi mu jaoks, et meil ilma lehtedeta ajal laululava paistab. Ja köögi aknast Jaani kirik.
  • Seppäläs on ikka veel kohutav muusika. Nagu ka neil noortel, kes teisi rongis oma träänsuga terroriseerisid.
  • Kui minna poodi nt teksasid ostma ja müüja tuleb aitama, siis ta küsib, mis numbrit vaja on. Samal ajal heidab vargsi (aga nähtavalt) pilgu su jalgadele, et mis umbes minna võiks. Mõistetav onju. Aga kuidagi ebamugavust tekitav. Variante on veel(naisisendid,mõelgem pesupoele).
  • Paljudele meeldib tänaval mussi kuulata. Mulle ka. Mulle meeldib nii kuulata, et vahepeal panen mingil lambikohal pausi peale ja siis kuulen äkki tänavahääli. Siis panen jälle mussi ja siis jälle tänavahäält.
  • Pole vist võimalik kujutada ette kedagi, keda sa näinud pole, sellisena, nagu ta tegelikult on. Mulle meeldib see. Üllatus on meie sõber.
  • Tegevusse süvenedes on võimalik üsnagi unustada, et oled võõras kohas. Tagasitulekuks piisab ainult kõrvale vaatamisest.

Kommentaarid