Eile ma paljastasin oma selle külje, mille kohta öeldakse, et Lõvide jaoks on maailm üks suur näitelava, ja pidasime maha ühe kena etenduse. Kuivõrd ta nüüd just 100% etendus oli, aga mingi maani kindlasti. Tegelikult see polnud mul üldse esimene kord nii teha.Igal juhul vanasti, kui ma veel näiteringis käisin, olin ma suhteliselt halb näitleja. Mul on liiga palav, et midagi veel kirjutada.Välja arvatud see ,et ma nii lootsin, et ma saan natuke õiendada ühe asja pärast ühe inimesega, aga oh ei....
On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Kommentaarid
Postita kommentaar