Kõik vilmid, mis sel aastal vaadatud, järjekorda panduna. Tabel sai nõnda pikk, et kätte jõudis videvik.
36. Damsels in Distress - Kirjelduse järgi tundus päris lahe lampfilm tütarlastest, kes naiste elu ülikoolis paremaks loovad, aga ma kas ei saanud aru või ei keskendunud piisavalt, sest tundus lihtsalt imelik ja igav.
35. Metropolitan - Jällegi kirjelduse järgi tundus lahe, umbes nagu "Gossip Girl" 20 aastat tagasi, aga tegelikkuses oli suht aeglane ja midagi nagu ei juhtunud.
34. Cinderella - See on see kuulus Walt Disney oma aastast 1950. Huvi pärast vaatasin, sest polnud kunagi varem näinud. Minu jaoks oli liiga Ameerika ja liialt palju aega (niigi lühikesest multikast) kulutati ebaolulistele asjadele (kass ajab hiiri taga jms).
33. Clueless - See, olen kuulnud, on 90ndate kultusnoortekas, aga kultuslikud on vist pigem Alicia Silverstone'i kostüümid kui filmi sisu. Siiski eelmistest huvitavam- midagi actually toimus.
32. Letters to Juliet - 50 aasta taguse armastuse taasleidmine, ilus Itaalia ja Vanessa Redgrave. Eriti ei kottinud samas.
31. Leap Year - Naistekas. Amy Adamsi ilusad suured silmad, lihtsalt ilus Matthew Goode ja maaliline Iirimaa. Sisu poolest osaliselt väga sarnane Letters to Julietiga.
30. 102 dalmatians - Täitsa ok lastefilm, aga ei midagi kuigi erilist.
29. Hello Ladies: The Movie - Siin juba ütleks, et halb ei olnud, aga tuhkagi meeles pole, mis toimus. Vist see, et nohikust mees otsib naist ja lõpuks leiab, et selleks hästi sobiks tema ammune naissoost sõber.
28. Dirty Harry - Film saab plusspunkte selle eest, et on tehtud 70ndatel (inimesed näevad ägedad välja), aga ei tõuse kuigi kõrgele poodiumile, sest sisu poolest pole see minu teetass. Halb ei ole, täitsa normaalselt vaadatav.
27. Ted - Ted on tore elluärganud mängukaru.
26. Easy A - Humoorikas noortefilm, ei pane talle midagi pahaks. Koolis toimuva tegevusega filmid on ju enamasti huvitavad ka.
25. Far from the Madding Crowd - See on oma tüübilt minu lemmikfilmi tüüpi linateos (loe: tegevus toimub 19.sajandi Inglismaal ja peategelaseks on atsakas naine). Siiski pole see konkreetne film minu lemmik, sest oli kuidagi aeglane ja seetõttu mitte eriti vaatama köitev. Carey Mulligan mängis. Ja näidati päris arvukalt lambaid.
24. David Copperfield - Üks mitmetest David Copperfieldi versioonidest, aga tundub, et mitte see kõige-kõige parem. See-eest mängisid siin Hugh Dancy ja Sally Field, kes mulle meeldivad. Loo sisu kohta ilmutasin aprillis juba ühe ranti.
23. Robin Hood - Sedakorda 2010.aasta versioon Russel Crowe'iga, mis kujutab endast kuulsa Robin Hoodi eellugu- kuidas temast lindprii sai ja värki. Polnud viga, aga mulle ikka meeldib see sukkpükstes Robin Hood rohkem.
22. Kurjus - Rootsi film, tehtud Jan Guillou raamatu põhjal. Kui oleks seda nii vaadanud, et raamatut poleks loetud, meeldinuks ehk enam, aga teades, milliseid olulisi asju raamatuga võrreldes filmis ära jäetud või muudetud oli, tekkis filmi osas pigem miinusmärgiline tundmus. Film kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile muide.
21. Shame - Järjekordne film inimesest, kes ei saa aru, mida ta tahab või miks ta üldse midagi tahtma peaks. Hoolimata sellest, et polnud väga kiire tempoga film ja minu meelest läks kusagil 9-10 minutit filmi algusest, enne kui keegi midagi ütles, ei olnud siiski igav vaadata. Laulu "New York, New York" sõpradele pakub Carey Mulligan hingestatud versiooni sellest laulust. Peaosaline Michael Fassbender mulle meeldis ka. Tjah. Ainult see probleem on, et sihukesi filme on juba palju tehtud (nagu on ka jube palju raamatuid kaasaja "edukatest" inimestest, kes pelgalt eksisteerivad) ja ma ei saa aru, miks neid nii palju teha (kirjutada) on vaja.
20. Emma - Tegelikult miniseriaal, aga minu jaoks on need alati olnud rohkem filmide kui seriaalide moodi. Polnud midagi erilist, aga ka mitteerilised BBC sarjad on head. Maamõisad ja kõvakübarates härrad ja hobused ja kleidisabad ja muidugi Jane Austeni kirjutatud sisult väga lihtne lugu.
19. Pretty in Pink - Üks kuulsusrikkaid filme John Hughesi ja Molly Ringwaldi koostööst. 80ndate kultusnoortekas, kus poole ajast vaatad, et issand jumal, mis neil seljas on, ja teise poole ajast mõtled, et tegelikult pole ju praegusega võrreldes midagi muutunud.
18. Spider-Man 3 - Ega lihtne vaadata ei olnud, jube unekas oli. Suht samasse auku kui 2.osa, võib-olla pisut halvem maiteamiks.
17. Spider-Man 2 - Oli tore ja nalja sai ja nii, aga üsna palju vägivaldsem kui 1.osa- see väga ei võlunud.
16. Ted 2 - Harukordne lugu, et minu meelest oli 2.osa parem kui 1. Võib-olla oli asi selles, et nägin neid vastupidises järjekorras.
15. Sabrina - Ühel nädalavahetusel tabas mind soov mustvalgeid diivadeaegseid filme vaadata. Sabrinas mängis Audrey Hepburn. Mingit tohutut diipi sisu polnud, aga oli ettevõtlik naispeategelane ja Audrey Hepburni Oscari-väärilised kostüümid.
14. Roman Holiday - Veel üks Audrey Hepburni film. Printsess on Roomas ja veedab ebatavalise päeva tavainimese moel. IMDB loeb selle filmi parima 250 hulka. Ja Audrey Hepburn sai siinse rolli eest oma eluaja ainukese Oscari ka.
13. Matrix - Omal ajal oli kindlasti revolutsiooniline suurteos, aga aastal 2015 teda esmakordselt vaadates ei olnud kuigi raputav. Idee oli muidugi huvitav, kuigi minu probleem on ehk see, et leidsin loo olevat natuke keeruka jälgida.
12. Star Wars Episode III: Revenge of the Sith - Täitsa nitševoo, sain aru, mis värk käis ja kõik. Hayden Christensen võib-olla vahepeal oli mitte nii hea näitleja.
11. Supilinna salaselts - Tore oli vaadata ilusaid linnavaateid ja mõnusat lastefilmi. Ainult see mulle vahepeal nii väga ei meeldinud, et üritati efektidega silma paista. Natuke vähemaga oleks samamoodi mõjunud, pole alati vaja Ameerikat teha.
10. Cinderella - Inspektor Wallander lavastas filmi, kus Tuhkatriinut mängib Rose Downton Abbeyst ja haldjast ristiema Bellatrix Lestrange Harry Potterist. Kõige lahedamad olid aga hoopis kadedat kasuõde mänginud Daisy Downton Abbeyst ja kuri võõrasema (minu lemmiknaiste hulka kuuluv) Cate Blanchett. Sisu poolest oligi muinasjutt, nagu pealkiri lubab.
9. Irrational Man - Ainus Woody Alleni film minu nähtuist, kus mingi salapärane asi mulle närvidele ei käinud, seepärast asetasin ta suisa nii kõrgele kohale. Huvitav oli jälgida, mis toimub Joaquin Phoenixi ja Emma Stone'iga.
8. Shaun the Sheep Movie - Film ei jooksnud lühikeste Shauni multikatega võrreldes lati alt läbi, oli sama lahe ja naljakas.
7. Little Women - Ameerika 19.sajand pole päris UK 19.sajand, aga on ka huvitav. Palju kuulsaid näitlejaid 20 aastat noorematena oli ja peategelane, kes meenutas natuke Elizabethi "Uhkusest ja eelarvamusest". Selline klassika moodi värk, täitsa nitševoo.
6. My week with Marilyn - Suht juhuslikult sattusin vaatama seda filmi ETV+ kanalilt. Oli selline kena mitte liiga raske film, mis tekitas Marilyn Monroe'st inimlikuma mulje kui kaunistelt piltidelt jääb.
5. Paddington - Ma ei ole neid raamatuid lugenud ega oska öelda, kas filmis on midagi ära rikutud. Film üksinda vaadates oli niiii nummi ja tore ja vahva, ilmselt mul oli õige tuju ka vaatamiseks. Terve kari kuulsaid briti näitlejaid (üks austraalia oma ka) lisaks.
4. Kirsitubakas - See oli selline film, kus midagi nagu ei juhtunudki, aga samas juhtus nii palju. Kui sa pole unustanud, mis tunne võis olla sellel tüdrukul või mida võis mõelda see mees, siis oli eriti mõnus vaadata. Õrnromantiline ja vihjetes rääkiv. Mul on muide see DVD ka olemas, sest mingil hetkel tuli väga kindel teadmine, et pean ta põrsana kotis poest koju tooma.
3. Spider-Man - Mingisuguse nädala sees nägin telekast reklaami, et laupäeva õhtul on Spider-Man. Tundub, et minu elus oli kätte jõudnud Spider-Mani hetk, sest kohe tuli mõte pähe et oh, vaataks! Ja oligi lahe. Peter Parker oli täitsa usutav kohmetukohmakas tüüp.
2. 1944 - Selle oleks võinud esimeseks ka panna, aga panen teiseks, sellepärast et natuke oli nagu kole ja masendav. Filmina hea, aga eriti ei taha edasi mõelda. ("Nimed marmortahvlil" oli helgem vaadata, sest hoolimata sellest, mis filmi jooksul juhtuda võis, teadsid, et suures plaanis on lõpp õnnelik.) Peategelaste vahetumine mulle meeldis. Ja muidugi terve kamp vahvaid noori näitlejaid.
1. Nullpunkt - Ma ei arva, et see just mingi maailma parim film on, aga on selline usutav. Nagu kusagil eelnevas postituses sai öeldud, on see nagu "Klass" helgemas võtmes. Ja muide "Nullpunkti" raamatust päris palju erinev. Ma arvan, et siin mängib ka see, et nii film kui raamat paitavad inimese loomuses olevat õiglustunnet ja nii hea meel on selle poisi pärast, et ta ei murdu ja oma elu enda kontrolli alla võtab. *happydance*
Kõiki Harry Potteri filme vaatasin ka sel aastal, aga kuna neid oli ennegi nähtud, ei arvanud õigeks nimistusse lisada.
Kui sa ausalt kõik läbi lugesid ja siia jõudsid, siis pilguta vahepeal silmi, nii pika lugemise peale on nad kindlasti juba ära kuivanud.
Muide, kui nood 36 filmi kõrgeaulise IMDB hinnete järgi ritta panna, oleksid liidrid Matrix (ülekaalukalt), Emma ja Roman Holiday. Tagumisest otsast esimesed oleksid 102 Dalmatians, Damsels in Distress ja Spider-Man 3.
Aga "Vehklejat" pole ikka veel näinud.
36. Damsels in Distress - Kirjelduse järgi tundus päris lahe lampfilm tütarlastest, kes naiste elu ülikoolis paremaks loovad, aga ma kas ei saanud aru või ei keskendunud piisavalt, sest tundus lihtsalt imelik ja igav.
35. Metropolitan - Jällegi kirjelduse järgi tundus lahe, umbes nagu "Gossip Girl" 20 aastat tagasi, aga tegelikkuses oli suht aeglane ja midagi nagu ei juhtunud.
34. Cinderella - See on see kuulus Walt Disney oma aastast 1950. Huvi pärast vaatasin, sest polnud kunagi varem näinud. Minu jaoks oli liiga Ameerika ja liialt palju aega (niigi lühikesest multikast) kulutati ebaolulistele asjadele (kass ajab hiiri taga jms).
33. Clueless - See, olen kuulnud, on 90ndate kultusnoortekas, aga kultuslikud on vist pigem Alicia Silverstone'i kostüümid kui filmi sisu. Siiski eelmistest huvitavam- midagi actually toimus.
 |
| Asi oli juba parem kui kaheksakümnendatel. |
31. Leap Year - Naistekas. Amy Adamsi ilusad suured silmad, lihtsalt ilus Matthew Goode ja maaliline Iirimaa. Sisu poolest osaliselt väga sarnane Letters to Julietiga.
30. 102 dalmatians - Täitsa ok lastefilm, aga ei midagi kuigi erilist.
29. Hello Ladies: The Movie - Siin juba ütleks, et halb ei olnud, aga tuhkagi meeles pole, mis toimus. Vist see, et nohikust mees otsib naist ja lõpuks leiab, et selleks hästi sobiks tema ammune naissoost sõber.
28. Dirty Harry - Film saab plusspunkte selle eest, et on tehtud 70ndatel (inimesed näevad ägedad välja), aga ei tõuse kuigi kõrgele poodiumile, sest sisu poolest pole see minu teetass. Halb ei ole, täitsa normaalselt vaadatav.
27. Ted - Ted on tore elluärganud mängukaru.
26. Easy A - Humoorikas noortefilm, ei pane talle midagi pahaks. Koolis toimuva tegevusega filmid on ju enamasti huvitavad ka.
25. Far from the Madding Crowd - See on oma tüübilt minu lemmikfilmi tüüpi linateos (loe: tegevus toimub 19.sajandi Inglismaal ja peategelaseks on atsakas naine). Siiski pole see konkreetne film minu lemmik, sest oli kuidagi aeglane ja seetõttu mitte eriti vaatama köitev. Carey Mulligan mängis. Ja näidati päris arvukalt lambaid.
 |
| Hello. |
24. David Copperfield - Üks mitmetest David Copperfieldi versioonidest, aga tundub, et mitte see kõige-kõige parem. See-eest mängisid siin Hugh Dancy ja Sally Field, kes mulle meeldivad. Loo sisu kohta ilmutasin aprillis juba ühe ranti.
23. Robin Hood - Sedakorda 2010.aasta versioon Russel Crowe'iga, mis kujutab endast kuulsa Robin Hoodi eellugu- kuidas temast lindprii sai ja värki. Polnud viga, aga mulle ikka meeldib see sukkpükstes Robin Hood rohkem.
22. Kurjus - Rootsi film, tehtud Jan Guillou raamatu põhjal. Kui oleks seda nii vaadanud, et raamatut poleks loetud, meeldinuks ehk enam, aga teades, milliseid olulisi asju raamatuga võrreldes filmis ära jäetud või muudetud oli, tekkis filmi osas pigem miinusmärgiline tundmus. Film kandideeris parima võõrkeelse filmi Oscarile muide.
21. Shame - Järjekordne film inimesest, kes ei saa aru, mida ta tahab või miks ta üldse midagi tahtma peaks. Hoolimata sellest, et polnud väga kiire tempoga film ja minu meelest läks kusagil 9-10 minutit filmi algusest, enne kui keegi midagi ütles, ei olnud siiski igav vaadata. Laulu "New York, New York" sõpradele pakub Carey Mulligan hingestatud versiooni sellest laulust. Peaosaline Michael Fassbender mulle meeldis ka. Tjah. Ainult see probleem on, et sihukesi filme on juba palju tehtud (nagu on ka jube palju raamatuid kaasaja "edukatest" inimestest, kes pelgalt eksisteerivad) ja ma ei saa aru, miks neid nii palju teha (kirjutada) on vaja.
20. Emma - Tegelikult miniseriaal, aga minu jaoks on need alati olnud rohkem filmide kui seriaalide moodi. Polnud midagi erilist, aga ka mitteerilised BBC sarjad on head. Maamõisad ja kõvakübarates härrad ja hobused ja kleidisabad ja muidugi Jane Austeni kirjutatud sisult väga lihtne lugu.
19. Pretty in Pink - Üks kuulsusrikkaid filme John Hughesi ja Molly Ringwaldi koostööst. 80ndate kultusnoortekas, kus poole ajast vaatad, et issand jumal, mis neil seljas on, ja teise poole ajast mõtled, et tegelikult pole ju praegusega võrreldes midagi muutunud.
18. Spider-Man 3 - Ega lihtne vaadata ei olnud, jube unekas oli. Suht samasse auku kui 2.osa, võib-olla pisut halvem maiteamiks.
17. Spider-Man 2 - Oli tore ja nalja sai ja nii, aga üsna palju vägivaldsem kui 1.osa- see väga ei võlunud.
16. Ted 2 - Harukordne lugu, et minu meelest oli 2.osa parem kui 1. Võib-olla oli asi selles, et nägin neid vastupidises järjekorras.
15. Sabrina - Ühel nädalavahetusel tabas mind soov mustvalgeid diivadeaegseid filme vaadata. Sabrinas mängis Audrey Hepburn. Mingit tohutut diipi sisu polnud, aga oli ettevõtlik naispeategelane ja Audrey Hepburni Oscari-väärilised kostüümid.
14. Roman Holiday - Veel üks Audrey Hepburni film. Printsess on Roomas ja veedab ebatavalise päeva tavainimese moel. IMDB loeb selle filmi parima 250 hulka. Ja Audrey Hepburn sai siinse rolli eest oma eluaja ainukese Oscari ka.
13. Matrix - Omal ajal oli kindlasti revolutsiooniline suurteos, aga aastal 2015 teda esmakordselt vaadates ei olnud kuigi raputav. Idee oli muidugi huvitav, kuigi minu probleem on ehk see, et leidsin loo olevat natuke keeruka jälgida.
12. Star Wars Episode III: Revenge of the Sith - Täitsa nitševoo, sain aru, mis värk käis ja kõik. Hayden Christensen võib-olla vahepeal oli mitte nii hea näitleja.
11. Supilinna salaselts - Tore oli vaadata ilusaid linnavaateid ja mõnusat lastefilmi. Ainult see mulle vahepeal nii väga ei meeldinud, et üritati efektidega silma paista. Natuke vähemaga oleks samamoodi mõjunud, pole alati vaja Ameerikat teha.
10. Cinderella - Inspektor Wallander lavastas filmi, kus Tuhkatriinut mängib Rose Downton Abbeyst ja haldjast ristiema Bellatrix Lestrange Harry Potterist. Kõige lahedamad olid aga hoopis kadedat kasuõde mänginud Daisy Downton Abbeyst ja kuri võõrasema (minu lemmiknaiste hulka kuuluv) Cate Blanchett. Sisu poolest oligi muinasjutt, nagu pealkiri lubab.
 |
| Cinderella filmist saab vastuse ka küsimusele, milline näeb välja helesinine unistus |
8. Shaun the Sheep Movie - Film ei jooksnud lühikeste Shauni multikatega võrreldes lati alt läbi, oli sama lahe ja naljakas.
7. Little Women - Ameerika 19.sajand pole päris UK 19.sajand, aga on ka huvitav. Palju kuulsaid näitlejaid 20 aastat noorematena oli ja peategelane, kes meenutas natuke Elizabethi "Uhkusest ja eelarvamusest". Selline klassika moodi värk, täitsa nitševoo.
6. My week with Marilyn - Suht juhuslikult sattusin vaatama seda filmi ETV+ kanalilt. Oli selline kena mitte liiga raske film, mis tekitas Marilyn Monroe'st inimlikuma mulje kui kaunistelt piltidelt jääb.
5. Paddington - Ma ei ole neid raamatuid lugenud ega oska öelda, kas filmis on midagi ära rikutud. Film üksinda vaadates oli niiii nummi ja tore ja vahva, ilmselt mul oli õige tuju ka vaatamiseks. Terve kari kuulsaid briti näitlejaid (üks austraalia oma ka) lisaks.
4. Kirsitubakas - See oli selline film, kus midagi nagu ei juhtunudki, aga samas juhtus nii palju. Kui sa pole unustanud, mis tunne võis olla sellel tüdrukul või mida võis mõelda see mees, siis oli eriti mõnus vaadata. Õrnromantiline ja vihjetes rääkiv. Mul on muide see DVD ka olemas, sest mingil hetkel tuli väga kindel teadmine, et pean ta põrsana kotis poest koju tooma.
3. Spider-Man - Mingisuguse nädala sees nägin telekast reklaami, et laupäeva õhtul on Spider-Man. Tundub, et minu elus oli kätte jõudnud Spider-Mani hetk, sest kohe tuli mõte pähe et oh, vaataks! Ja oligi lahe. Peter Parker oli täitsa usutav kohmetukohmakas tüüp.
2. 1944 - Selle oleks võinud esimeseks ka panna, aga panen teiseks, sellepärast et natuke oli nagu kole ja masendav. Filmina hea, aga eriti ei taha edasi mõelda. ("Nimed marmortahvlil" oli helgem vaadata, sest hoolimata sellest, mis filmi jooksul juhtuda võis, teadsid, et suures plaanis on lõpp õnnelik.) Peategelaste vahetumine mulle meeldis. Ja muidugi terve kamp vahvaid noori näitlejaid.
1. Nullpunkt - Ma ei arva, et see just mingi maailma parim film on, aga on selline usutav. Nagu kusagil eelnevas postituses sai öeldud, on see nagu "Klass" helgemas võtmes. Ja muide "Nullpunkti" raamatust päris palju erinev. Ma arvan, et siin mängib ka see, et nii film kui raamat paitavad inimese loomuses olevat õiglustunnet ja nii hea meel on selle poisi pärast, et ta ei murdu ja oma elu enda kontrolli alla võtab. *happydance*
Kõiki Harry Potteri filme vaatasin ka sel aastal, aga kuna neid oli ennegi nähtud, ei arvanud õigeks nimistusse lisada.
Kui sa ausalt kõik läbi lugesid ja siia jõudsid, siis pilguta vahepeal silmi, nii pika lugemise peale on nad kindlasti juba ära kuivanud.
Muide, kui nood 36 filmi kõrgeaulise IMDB hinnete järgi ritta panna, oleksid liidrid Matrix (ülekaalukalt), Emma ja Roman Holiday. Tagumisest otsast esimesed oleksid 102 Dalmatians, Damsels in Distress ja Spider-Man 3.
Aga "Vehklejat" pole ikka veel näinud.
Kommentaarid
Postita kommentaar