Otse põhisisu juurde

See osa, mille seriaali vaadates edasi kerid

Mul tuli mõte, et vaataks selliste seriaalide tunnusklippe, mida ma pole vaadanud. Ja vaatasingi sellise pilguga, et kas see tunnusklipp (või opening credits või theme või mis ta on) tekitab minus huvi seriaali vaadata. Mõni isegi tekitas. Siin on tulemused:

Boardwalk Empire - Kiirendusega mere- ja taevavaated, peategelane rannal seismas. See on küll intrigeeriv. Mida see mees vaatab ja kes ta üldse on? Miks meri tohutul hulgal pudeleid kaldale uhub? Ma tahaksin ausalt öeldes teada.

Dexter - Näidatakse nimitegelase hommikut. Ta ei tee midagi erilist: lööb sääse maha, lõikab habet ajades sisse, praeb endale liha, pressib puuviljast mahla jms. Ometi serveeritakse seda sihukeses kastmes, et kergelt õudne hakkab. Veiderlõbus taustamuusika teeb kogu kompoti üsna kummaliseks (heas mõttes). Kunsttükina väga lahe klipp. Kui õõvasarjad oleks minu teema, siis kutsuks vaatama küll.

Breaking Bad - Väga nutikalt välja mõeldud. Põhineb Mendelejevi tabelil, kust mõningaid tähti vajalike nimede moodustamiseks kasutatakse. Vaatamishuvi just eriti ei tekkinud, sest keemia väga ei tõmba.

Breaking Bad  - sotsiaalmeedias leiduva põhjal vähemalt
maailma parim seriaal.
Entourage - Suurem osa ajast on mul suht suva, sest näidatakse, et keegi sõidab autoga ja mis pilt siis autoaknast tänavale avaneb. Aga. Lõpus selgub, et suhteliselt ägeda autoga sõitjad on neli noort poissi. Mis asja on neil sihukese autoga sõita? Kas tõesti kuulub see ühele neist? (Selle sarja puhul on tegelt nimi kõige lahedam asi. Et seda peab hääldama anturaaž, mitte enturidž vms.)

Freaks and Geeks - Kujutatakse seriaalitegelaste aastaraamatufotode pildistamist. Näidatakse inimest ja all on näha näitleja nimi- sihuke traditsiooniline. Mulle meeldib, aga ehk isegi natuke liiga traditsiooniline, võiks mingi vimka veel olla sees.

Homeland - Väike tüdruk vaatab telekast president Reaganit, siis vaatab natuke suurem tüdruk president Clintonit ja lõpuks täiskasvanu president Obamat. Meeleolu on kuidagi sünge, video suhteliselt mustvalge toon vist tekitab ka seda. See on väga õigesti, et kui Damian Lewis seriaalis mängib, tuleb teda kindlasti kohe alguses näidata, mulle mõjub hästi. Aga see on siis vist mingi poliitika ja riigikaitse teemaline sari?

Damian Lewis rolli eest võidetud Emmyga.
Justified - Kogu värk kestab ainult 30 sekundit ja kõik toimub väga kiiresti seega, aga see keskkond, kus kõik siin toimub, on kuidagi salapärane ja lahe. Kaasa aitab ka bluusi moodi räpplugu, mis taustal käib. Nagunii on mingi krimivärk (nagu nad kõik).

Pushing Daisies - Ossa kui nunnu! Mesilane lendab, väljad rohetavad, lilled õitsevad. Tundub nagu ilusa lastefilmi algus. Üks surnuist tõusev koer ja taustal rääkiv mees vihjavad, et päris lastefilm see pole. Siiski tundub helge ja tore, seda võiks vaadata küll.

The Sopranos - Klipp kujutab linnas autoga kodu poole sõitvat peategelast. Noh, ja mis siis linna peal kõik näha on, onju. Kogu lugu on filmitud liikumises (sõidu pealt), seega tekib sama efekt, mis autoga sõites aknast välja vaadates- kõik lendab mööda. Minu jaoks täiesti vastunäidustatud, sest liikumise vaatamine ajab väga ruttu südame pahaks. Aga see taustalaul "Woke up this morning..." on väga lahe.

The Walking Dead - Jätab mulje, et mingi katastroof on toimunud, äkki on isegi inimesed maailmast kadunud (sest mitte ühtegi pole näha)? Kui seriaali nimi ja see algus kokku panna, tundub, et äkki on zombide õudukas? Kui see oleks mind huvitav teema, tekitaks täitsa huvi. Aga see muusika ajab judinad peale.

Maitea, mis teie nüüd selle infoga pihta hakkate, aga mina igal juhul peaks vaatama vist seriaale Boardwalk Empire ja Pushing Daisies.

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...