Otse põhisisu juurde

Muusika- ja meelelahutusauhinnad 2015

Kuna olen muusikakuulajana olnud suht mannetu, on muusikaauhinnad suuresti üsna lambid ja nende kõrval on suure mahu endale tõmmanud meelelahutusauhinnad.

Laul, mida võiks veel mitu korda kuulata: NOËP - Move
Hea roadtripi laul (praktikas katsetamata): Super Hot Cosmos Blues Band - Yeah
Romantiline filmimuusika: Nicholas Hooper - When Ginny kisses Harry
Parim Läti laul: BrainStorm - My Star (jep, midagi pole muutunud)
Kõige ägedam kummituslaul: Bandemoonium - Kus su püksid on
Suht lambist YT-st leitud lahe laul: Margaret Berger  - Samantha
Dramaatiline laul, mida viimasest superstaarisaatest veel mäletan: Kristjan Kannukene ja Rein Rannap "Õhtunägemus"
Eriauhind Mõnus tõlgendus: Elina Born ja Stig Rästa - Kõnõtraat
Eriauhind Kuulsin seda 26.12.2015 ja kuna olin enne teada saanud, et selle produtsendid on Vaiku ja Sten Sheripov, tekkis positiivne eelarvamus: Jüri Pootsmann - Aga siis
Ansambel, mida peaks vist natuke kuulama (aga pole veel kuulanud): Maria Stuart

Eesti Laulu top:
1. Robin Juhkental and the Big Bangers - Troubles
2. Kali Briis Band - Idiot
3. Elina Born ja Stig Rästa - Goodbye to Yesterday (kui see Aastahitti ei võida, võidab Taukar)
4. Elephants from Neptune - Unriddle me
Meeldejäävad teatrietendused:
Youtube'ist palju vaadatud videod:
Parimad etteasted saatest "Su nägu kõlab tuttavalt" (üsna suvalises järjekorras):
  • Saara Kadak - Kate Bush "Wuthering heights"
  • Juss Haasma  - Raul Sepper "Sein on ees"
  • Rolf Roosalu  - Peeter Tooma "Pistoda laul"
  • Mikk Mäe - Leonard Cohen "Hallelujah"
  • Lenna/Saara Kadak - Sõnajalad "Tulge kõik"
Aasta meelelahutaja tiitel kõlab ehk pisut suureliselt, aga annaksin selle näitleja Henrik Kalmetile, keda olen humoorikalt käitumas näinud nii etenduses "Lantimiskunstnikud", lühifilmis "Roosa kampsun", pikas filmis (ja seriaalis) "Nullpunkt" kui telesaates "Kontakt". Olles näinud seda, mis nähtud, võiks nüüd vaadata, kuidas tal mõni Arno Tali või Indrek Paas välja tuleb.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...
Postita kommentaar
Loe edasi »