Otse põhisisu juurde

Filmid A-L

Septembris räägitakse ikka koolist ja eriti neist, kes esimest korda kooli lähevad. Edasi oli mul plaanis kirjutada, et tähestik seostub ka 1.klassiga, aga tänapäeval vist keegi enam koolis lugema ei õpi... Igal juhul vanade aegade mälestuseks, kui veel 1.klassis lugema õpiti, tegin ka mõned tähestikud mõnedel teemadel. Sest see on lõbus. Ja nagu härra president ütles, siis ärme nimeta kooliaastat tööaastaks, onju ;)

Filmid A-L

A - The Age of Innocence (1993)
Raamatu "Süütuse aeg" järgi. Kui mu mälu ei peta, siis tõesti üsna täpselt raamatu järgi. USA kõrgseltskond 19.sajandil, mees ja kaks naist- nagu kuu ja päike. Lavastaja on Scorsese ja peaosades Daniel Day-Lewis, Michelle Pfeiffer, Winona Ryder. Sihuke klassikaline. Kostüümide Oscari võitis.

Uhke kostüüm filmist
"The Age of Innocence"
B- Blue Velvet (1986)
Selle filmi sisust ei mäleta midagi, aga olin seda nähes 1.kursusel ja mõtlesin, et küll on ikka lahedalt lamp. Praegu vaatan, et Kyle McLachlan on peaosaliste hulgas. Režissöör David Lynch.

C- Charlie and the Chocolate Factory (2005)
Peamiselt sellepärast, et Johnny Deppi Willy Wonkana nägemine ajas mulle suht hirmu nahka. See film kandideeris muide kostüümide Oscarile.

Hello kids!
D- The Dreamers (2003)
Kui tahad peale vaatamist mõelda "wtf did I just watch", siis see film on hea valik.

E - The Edge of Love (2008)
Enne vaatamist ma ei teadnud sellist walesi luuletajat nagu Dylan Thomas, vaatasin hoopis selle pärast, et teda mängib üks näitleja, kes mulle meeldib. Ka huvitava näo ja olekuga Cillian Murphy mängib siin. Ja kuulsad naised Knightley ja Miller.

F - Four Rooms (1995)
Vist esimene Tarantino film, mida (teadlikult) nägin. Ja alles aastaid hiljem sain teada, et tema oli ainult ühe toa režissöör. Mingi lambikas varvaste nuusutamise stseen oli siin, mis alati meenub.

G - A Good Year (2006)
Täiesti mitteeriline film Russell Crowe'iga. Aga see oli esimene film, mida päris kinos vaatamas käisin. Aastal 2006.

H - Happy-Go-Lucky (2008)
Kuulsa režissööri Mike Leigh' film. Tol aastal, kui see PÖFFil oli, olid kõik vabatahtlikud jube elevil ja tahtsid seda vaatama minna. Ma vaatasin ka ja nagu ei olnud midagi nii erilist. Halb ka ei olnud.

I - Irrational Man (2015)
Viimati kinos vaadatud film. Vaatama läksin natuke pika hambaga, sest Woody Alleni filmides on tihtilugu midagi, millest ma aru ei saa. Aga siin ei olnudki. Joaquin Phoenix ja Emma Stone meeldisid ja üldine toon oli lõbus.

J - Jane Eyre (2011)
Mitmed kindlasti ei nõustu, aga mina pole ühtegi halba versiooni Jane Eyre'ist näinud. Raske on midagi kapitaalselt kihva keerata. Ainult Rochester on teinekord liiga ilus. See 2011.aasta versioon kandideeris kostüümide Oscarile muidu. (Huvitav, kas ma vaatan palju kostüümidraamasid või jah.)

K - En Kärlekshistoria (1970)
Seda näidati kunagi Athenas Friigifilmi sarjas. Mulle väga meeldis. Samas nagu midagi väga friikit seal ei toimunud ka. Mul on see film endal ka olemas, võin vaadata kellegagi. Nalja saab ja. "Üks armastuslugu" eesti keeles.

Te vaadake neid. Nummid ju.

L - Das Leben der Anderen (2006)
See on ilma naljata diip film. Ajalukku ja inimlikkuse teemasse puutuv. Eesti keeles "Teiste elu" ja võõrkeelse filmi Oscari võitja.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...