Üks mõte, enne kui meelest ära läheb

Vaatasin eile saadet "Su nägu kõlab tuttavalt" ja seal ütles (minu lemmikkohtunik) Tanja ühe sihukese asja, millega ma vist täitsa nõus olen. Nimelt: mõnes laulus on nii palju hinge sees, et sellest võib teha kümneid kaverversioone*, aga laulu nendega ära rikkuda on põhimõtteliselt võimatu.

Seesama Leonard Coheni "Hallelujah", millest seal jutt käis, on kahtlemata üks selline laul. Iga kitarriga laulupoiss on seda mingil hetkel laulnud ja iga jumala draamaseriaal on mingil hetkel mingit versiooni sellest loost kasutanud, aga mina pole veel kuulnud ühtegi nii kohutavat varianti, mis originaali kuidagi häbistada suudaks.

See on vist umbes seesama, nagu minu varasemalt avaldatud arvamus, et näiteks "Jane Eyre"'ist on võimatu teha täiesti kohutavat filmiversiooni või "Anna Kareninat" ei saa päriselt ära rikkuda ka sellega, kui proua Knightley teda kehastama panna.

Võib ka muidugi olla, et ma lihtsalt ei ole kõigi nende kohutavalt halbade versioonidega veel kohtunud. "Uhkus ja eelarvamus ja zombid" on veel lugemata, pole aimu, mida see sisaldada võib.

Mis Leonard Cohenisse puutub, siis tema võiks vist ka "Gangnam Style"'i laulda, ikka tunduks, et õumaigaad mishääl mismees.

Lõpetuseks originaalversioon laulust, millele on suudetud paljude päris kohutavate kaveritega korralikult soppa kaela kallata. Positiivse külje pealt võib aga kindel olla, et George Michael ei jää kunagi vaeseks.

*vaatasin muide spetsiaalselt ÕS-ist, et selline sõna nagu kaver on eesti keeles (ilmselt juba ammu) olemas