Olevat

Eile öösel, peale seda, kui olin sattunud botaanikaaeda, Triinu juurde, Pirogovile,Zavoodi ja Krooksu, tegin ühe tähtsa järelduse: ma ei tahagi seda, mida ma arvasin, et tahan.Mul polegi seda vaja! Nii hea tunne oli, kui kõik oli ühtäkki teistmoodi, polnud enam vajadust heita pilke sinna, kuhu muidu tundus olevat hädavajalik vaadata, ja seda, mida ma tegelikult juba ammu kartusega mõtlesin, oli nii kerge endale tunnistada ja see polnudki üldse õudne tunne. No jess, noh, nii hea!
Optimismiga on muidugi see halb asi, et ta on ebastabiilne nähtus, aga ma olen otsustanud temast kinni hoida, kuni ta mulle selleks võimalust annab.
Täna on Tartu öös asju ja eile oli mihklipäev....