Veel ühte ja teist põnevate inimeste kohta

Nimelt seda,et kui sa just arvad, et hakkad selgust saama, mis mõne inimese peakolus toimub, siis selgub mõni väga põnev fakt ja kõik on jälle pea peal.Aga ega midagi halba ei ole, kaugeltki mitte.Täiesti mõnusalt meeldiv on avastada inimeste juures külgi, mille olemasolu sa vaikselt lootsid, aga ei julgenud mõtetele voli anda, et hiljem mitte pettuda. Nüüd on siis selge, et küljed on olemas,iseasi, milliste inimeste juuresolekul need avalduvad.Aga praegu on küll selline tunne, et isegi kui mina kunagi neid külgi ei näe, on mul niii-nii hea meel, et sellel inimesel nad olemas on.Tuleb see südaööst, mis tundeid võimendab või millestki muust ,aga ma olen siiralt rõõmus praegu.Ilma mingite omakasupüüdlike mõteteta.Ok, mitte päris ilma, aga päris ilma pole vist keegi kunagi.
Ja veel, kui keegi nüüd arvab, et teab, kellest ma siin räägin,siis võin üsna suure tõenäosusega öelda,et ta eksib.Ilmselt eksibki.Nagu Merilin ütleb, olen ma üks vastik väike salatseja, ja tõepoolest,just seda ma olengi.Aga.Kui ükskord on õige aeg ja koht ja inimene, siis ma hakkan rääkima.Mitte niisama mulisema,vaid rääkima asjadest, mida mul tõesti öelda on.Ja ma loodan, et kui ma siis olen oma jutu lõpetanud,on minu kuulaja lihtsalt vait ja ei suuda uskuda, mida ta just kuulis.