Otse põhisisu juurde

Filmid ja seriaalid 2022

Tegelikult ei viitsinud eriti palju vaadata. Mõned ikka on.

Filmid

Ei mäleta

The queen's corgi
Multikas oli ja ilmselgelt kuninganna koerast või koertest, aga mis seal juhtus, kes teab. Tore kindlasti.


Ähmaselt meenub

Scott Pilgrim vs the world
Mingi väga lamp teema. Vist natuke tänapäeva kultusfilm? Vist koomiksi põhjal, mistõttu oli paljude lambikate efektidega. 

Michael Cera mängib Scott Pilgrimit

Silver skates
Väga 2022. aasta alguses nähtud romantikalugu. Äkki 20. sajandi alguse Peterburis? Õnnelik lõpp oli, mingi õnnetu saatusega paarike sai kokku.

Meenub, aga ei meeldinud

Downton Abbey : a new era
Midagi väga põhilist oli puudu. Oli tehtud film, et teha filmi. Visuaalselt muidugi kena jätkuvalt, aga sisu kuidagi meh.

Taking a shot at love
Kas tänapäeval nimetatakse ka neid filme veel Hallmarki filmideks? Need, kus kõik on nii klanitud, et näib täitsa võlts välja. Vigastatud hokimängija ja teda taastumisel aitav endine baleriin tegutsesid siin.

Väga helge kõik, kas pole.


Normaalne

Last Christmas
Inspireeritud samanimelise laulu sõnadest, kohe otseselt. Emilia Clarke mängib tegelast, kes töötab jõulupoes päkapikuna, Emma Thompson tema horvaadist (vist?) ema. Küsimused, muidugi, on suured, nagu ikka jõulufilmides. Aga peaasi on see, et palju George Michaeli laule kõlab.

Get Santa
Väike poiss ja tema äsja vanglast vabanenud isa aitavad jõuluvana, kelle saan läks katki. 

Munich : the edge of war
Müncheni lepingu eelne (1938. aasta) Saksamaa. Suurbritannia välisministeeriumis töötav mees tuleb tööasjus Münchenisse, kus kohtub kunagise ülikoolikaaslasega.

Neville Chamberlaini mängib Jeremy Irons

Iron Man
Millest Raudmehe film ikka räägib? Sellest, kuidas üks mees tegi endale raudrüü. 


Täitsa kena

O2
II ms eelses Eestis hargnev põnevuslugu. Igav ei olnud tõesti. See, kus Tallinnas kunagi tenniseväljakud asusid, veel kõige huvitavam.

Apteeker Melchior (1. osa)
Keskaegses Eestis hargnev krimilugu. Igav ei olnud, vahepeal oli naljakas. Raamatust mõneti erinev, olen kuulnud.

Need soengud olid mu lemmikud

Väga hea

Maurice
Kolm režissöör James Ivory filmi ("Maurice", "A room with a view" ja "Howards End") moodustavad mõttelise terviku ja on kuidagi nii klassikalised. Lihtsalt vaatad ja need on niiii.... lihtsalt niiii... ühesõnaga väga hea on vaadata. 

Päris noor Hugh Grant mängib

Verdens verste menneske
Mõned aastad ühe naise elust, nii lihtne ongi. "Maailma halvim inimene" eesti keeles.


Seriaalid

Ei mäleta või ei meeldinud

The Canterville ghost
Kuulus lugu vist? Mingi loss või mõis ja seal elav vaim? Midagi oli seal puudu, sisuliselt.

Allt som blir kvar
Vaatan vahepealt Rootsi telekanali SVT pleierist rootsikeelsed sarju rootsikeelsete subtiitritega, et mitte päris roostes olla. See oli üks selline. "Kõik, mis alles jääb" võiks tõlge olla. Aru ei saanud, mis eesmärgil see tehtud oli. Üks naine, teda ära kasutav meessoost "parim sõber" ja üks üsna tahtejõuetu tüüp. Nad satuvad sekeldustesse, aga mitte naljakatesse, vaid sihukestesse, kus kogu aeg läheb asi halvemaks ja masendavamaks ja lõpuks lõpeb nii ära, et nagu paremaks ei lähegi. 


Tubli töö väikese (või suure) agaga

Around the world in 80 days
David Tennantiga annab mitmeid asju maha müüa, vähemalt mulle. Siin oli raamatuga võrreldes päris palju muudetud ja ma pole kindel kas paremaks. (Mitte et ma raamatut lugenud oleks.)

It's a sin
Tõesti tubli töö, väga hea seriaal. Noormehed 80ndate Suurbritannias ja nende maailma raputav AIDS. Agade kategooriasse panin ta seetõttu, et väga kurb oli. Teist korda ei vaata. Aga veelkord, hästi tehtud. 

Conversations with friends
Sally Rooney raamatu põhjal. Minu probleem oli sama mis raamatuga: mitte üks vaid põhimõtteliselt kõik põhitegelased käisid närvidele oma käitumisega. Teema hakkab hargnema sellest, kui kaks üliõpilasneiut kohtuvad neist pisut vanema abielupaariga, kus naine on kirjanik ja mees näitleja.

See mees oli millalgi Taylor Swifti boyfriend

WandaVision
See on see Marveli teema. Kõik efektid ja värgid ja mulle meeldis, kuidas iga episood oli eri kümnendi komöödiaseriaalide stiilis. Aga. Asja teema pole minu teetass. 

Everything I know about love
Lõbus seriaal, täitsa huvitas, mis saab. Muusika oli lahe - ABBA, Whigfield, mida tahad. Aga peategelane käitus vahepeal niimoodi et. Eks eesmärk oligi vaatajat natuke närvi ajada temaga. Peategelane oli noor täiskasvanu, teemad need, mis noorel täiskasvanul ikka.

Mentalist
Väheseid seriaale, kus mind huvitab, kes tappis. Suur lugu on paljus üles ehitatud mentalisti ehk Patrick Jane'i peale, kes on kaunis värvikas kuju. Ühtlasi pole ta selgeltnägija, sest selgeltnägijaid pole olemas. Aga on selles, et peale seda, kui 6. hooaja keskel suure paha liin ära lahendati, vajus kogu edasine poolteist hooaega ära.

The Flatshare
Aasta alguses lugesin raamatut, mille põhjal seriaal tehti. Raamat oli parem loomulikult. Enamasti on, isegi raamatutruude seriaalide puhul. Aga siin oli silmapaistvaid muudatusi tehtud. Sellegipoolest polnud halb vaadata, päris mõnus. Lugu on sellest, kuidas kaks inimest jagavad korterit ega tohiks teoorias omavahel kohtuda, sest üks on kodus õhtul ja öösel, teine päeval. 

Üks peategelane on noorim õde Downton Abbey'st


Tubli töö!

Kärlek & anarki
"Armastus ja anarhia", Põhjamaade Netflixi üllitis. Natuke kontorikomöödia (tegevus toimub ühes kirjastuses), suured teemad muidugi tõsised. Selline kerge, samas mitte liiga kerge. Päris huvitavaid karaktereid on.

In my skin
Sotsiaaldraama sellest, kuidas ühel tüdrukul on kodune olukord pehmelt öeldes keeruline (alkohoolikust isa, raskete vaimsete probleemidega ema). Ta üritab siiski toime tulla, muuhulgas sõpradele oma perekonna kohta valetades. On jah natuke masendav, aga samas kokkuvõttes lootusrikas. Maitea, kas seda saab veel Jupiteri pealt vaadata. "Minu moodi elu" oli vist eesti keeles.

Young royals 
Tegevus toimub natuke muudetud reaalsuses, kus 21. sajandi Rootsis on monarhiks kuninganna Kristina. Tema 16-aastane poeg (prints) saadetakse Hillerska-nimelisse internaatkooli. Seal õpivad rikkurite võsud, mõne märkimisväärse erandiga. Hakkab juhtuma. 2 hooaega on olemas, 3. (viimane) tuleb veel. Printsi kehastaja on väga hea ekraaninäoga (loe: huvitav vaadata ka siis, kui ta midagi otseselt ei tee). 

Prints Wilhelm

Heartstopper
Graafilisel romaanil põhinev seriaal, kus kaks poissi Nick ja Charlie saavad sõpradeks, algul. Kuna teemad on sarnased, võrreldakse seda tihti seriaaliga "Young royals", aga üldmeeleolu mõttes on need suht vastandid. Hea mõte oleks ehk enne vaadata ära "Young royals", kus (vähemalt 1. hooajal) käib niuke Ameerika mägedel sõit, et iga episoodi lõpus on hing kinni. Edasi võtta rahustuseks "Heartstopper", seriaal nagu pangetäis kassipoegi - võtad ühe välja ja näed, et ta armas on, siis võtad järgmise, kes on ka armas jne jne. Lõpuks on nunnumeeter lõhki ja mõtled veel ainult, kuidas pagan mingid tüübid, kes siis alles sündisid, kui sa juba ülikooli läksid, juba nii head näitlejad on. 

Kommentaarid

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...