Otse põhisisu juurde

Filmid ja seriaalid 2022

Tegelikult ei viitsinud eriti palju vaadata. Mõned ikka on.

Filmid

Ei mäleta

The queen's corgi
Multikas oli ja ilmselgelt kuninganna koerast või koertest, aga mis seal juhtus, kes teab. Tore kindlasti.


Ähmaselt meenub

Scott Pilgrim vs the world
Mingi väga lamp teema. Vist natuke tänapäeva kultusfilm? Vist koomiksi põhjal, mistõttu oli paljude lambikate efektidega. 

Michael Cera mängib Scott Pilgrimit

Silver skates
Väga 2022. aasta alguses nähtud romantikalugu. Äkki 20. sajandi alguse Peterburis? Õnnelik lõpp oli, mingi õnnetu saatusega paarike sai kokku.

Meenub, aga ei meeldinud

Downton Abbey : a new era
Midagi väga põhilist oli puudu. Oli tehtud film, et teha filmi. Visuaalselt muidugi kena jätkuvalt, aga sisu kuidagi meh.

Taking a shot at love
Kas tänapäeval nimetatakse ka neid filme veel Hallmarki filmideks? Need, kus kõik on nii klanitud, et näib täitsa võlts välja. Vigastatud hokimängija ja teda taastumisel aitav endine baleriin tegutsesid siin.

Väga helge kõik, kas pole.


Normaalne

Last Christmas
Inspireeritud samanimelise laulu sõnadest, kohe otseselt. Emilia Clarke mängib tegelast, kes töötab jõulupoes päkapikuna, Emma Thompson tema horvaadist (vist?) ema. Küsimused, muidugi, on suured, nagu ikka jõulufilmides. Aga peaasi on see, et palju George Michaeli laule kõlab.

Get Santa
Väike poiss ja tema äsja vanglast vabanenud isa aitavad jõuluvana, kelle saan läks katki. 

Munich : the edge of war
Müncheni lepingu eelne (1938. aasta) Saksamaa. Suurbritannia välisministeeriumis töötav mees tuleb tööasjus Münchenisse, kus kohtub kunagise ülikoolikaaslasega.

Neville Chamberlaini mängib Jeremy Irons

Iron Man
Millest Raudmehe film ikka räägib? Sellest, kuidas üks mees tegi endale raudrüü. 


Täitsa kena

O2
II ms eelses Eestis hargnev põnevuslugu. Igav ei olnud tõesti. See, kus Tallinnas kunagi tenniseväljakud asusid, veel kõige huvitavam.

Apteeker Melchior (1. osa)
Keskaegses Eestis hargnev krimilugu. Igav ei olnud, vahepeal oli naljakas. Raamatust mõneti erinev, olen kuulnud.

Need soengud olid mu lemmikud

Väga hea

Maurice
Kolm režissöör James Ivory filmi ("Maurice", "A room with a view" ja "Howards End") moodustavad mõttelise terviku ja on kuidagi nii klassikalised. Lihtsalt vaatad ja need on niiii.... lihtsalt niiii... ühesõnaga väga hea on vaadata. 

Päris noor Hugh Grant mängib

Verdens verste menneske
Mõned aastad ühe naise elust, nii lihtne ongi. "Maailma halvim inimene" eesti keeles.


Seriaalid

Ei mäleta või ei meeldinud

The Canterville ghost
Kuulus lugu vist? Mingi loss või mõis ja seal elav vaim? Midagi oli seal puudu, sisuliselt.

Allt som blir kvar
Vaatan vahepealt Rootsi telekanali SVT pleierist rootsikeelsed sarju rootsikeelsete subtiitritega, et mitte päris roostes olla. See oli üks selline. "Kõik, mis alles jääb" võiks tõlge olla. Aru ei saanud, mis eesmärgil see tehtud oli. Üks naine, teda ära kasutav meessoost "parim sõber" ja üks üsna tahtejõuetu tüüp. Nad satuvad sekeldustesse, aga mitte naljakatesse, vaid sihukestesse, kus kogu aeg läheb asi halvemaks ja masendavamaks ja lõpuks lõpeb nii ära, et nagu paremaks ei lähegi. 


Tubli töö väikese (või suure) agaga

Around the world in 80 days
David Tennantiga annab mitmeid asju maha müüa, vähemalt mulle. Siin oli raamatuga võrreldes päris palju muudetud ja ma pole kindel kas paremaks. (Mitte et ma raamatut lugenud oleks.)

It's a sin
Tõesti tubli töö, väga hea seriaal. Noormehed 80ndate Suurbritannias ja nende maailma raputav AIDS. Agade kategooriasse panin ta seetõttu, et väga kurb oli. Teist korda ei vaata. Aga veelkord, hästi tehtud. 

Conversations with friends
Sally Rooney raamatu põhjal. Minu probleem oli sama mis raamatuga: mitte üks vaid põhimõtteliselt kõik põhitegelased käisid närvidele oma käitumisega. Teema hakkab hargnema sellest, kui kaks üliõpilasneiut kohtuvad neist pisut vanema abielupaariga, kus naine on kirjanik ja mees näitleja.

See mees oli millalgi Taylor Swifti boyfriend

WandaVision
See on see Marveli teema. Kõik efektid ja värgid ja mulle meeldis, kuidas iga episood oli eri kümnendi komöödiaseriaalide stiilis. Aga. Asja teema pole minu teetass. 

Everything I know about love
Lõbus seriaal, täitsa huvitas, mis saab. Muusika oli lahe - ABBA, Whigfield, mida tahad. Aga peategelane käitus vahepeal niimoodi et. Eks eesmärk oligi vaatajat natuke närvi ajada temaga. Peategelane oli noor täiskasvanu, teemad need, mis noorel täiskasvanul ikka.

Mentalist
Väheseid seriaale, kus mind huvitab, kes tappis. Suur lugu on paljus üles ehitatud mentalisti ehk Patrick Jane'i peale, kes on kaunis värvikas kuju. Ühtlasi pole ta selgeltnägija, sest selgeltnägijaid pole olemas. Aga on selles, et peale seda, kui 6. hooaja keskel suure paha liin ära lahendati, vajus kogu edasine poolteist hooaega ära.

The Flatshare
Aasta alguses lugesin raamatut, mille põhjal seriaal tehti. Raamat oli parem loomulikult. Enamasti on, isegi raamatutruude seriaalide puhul. Aga siin oli silmapaistvaid muudatusi tehtud. Sellegipoolest polnud halb vaadata, päris mõnus. Lugu on sellest, kuidas kaks inimest jagavad korterit ega tohiks teoorias omavahel kohtuda, sest üks on kodus õhtul ja öösel, teine päeval. 

Üks peategelane on noorim õde Downton Abbey'st


Tubli töö!

Kärlek & anarki
"Armastus ja anarhia", Põhjamaade Netflixi üllitis. Natuke kontorikomöödia (tegevus toimub ühes kirjastuses), suured teemad muidugi tõsised. Selline kerge, samas mitte liiga kerge. Päris huvitavaid karaktereid on.

In my skin
Sotsiaaldraama sellest, kuidas ühel tüdrukul on kodune olukord pehmelt öeldes keeruline (alkohoolikust isa, raskete vaimsete probleemidega ema). Ta üritab siiski toime tulla, muuhulgas sõpradele oma perekonna kohta valetades. On jah natuke masendav, aga samas kokkuvõttes lootusrikas. Maitea, kas seda saab veel Jupiteri pealt vaadata. "Minu moodi elu" oli vist eesti keeles.

Young royals 
Tegevus toimub natuke muudetud reaalsuses, kus 21. sajandi Rootsis on monarhiks kuninganna Kristina. Tema 16-aastane poeg (prints) saadetakse Hillerska-nimelisse internaatkooli. Seal õpivad rikkurite võsud, mõne märkimisväärse erandiga. Hakkab juhtuma. 2 hooaega on olemas, 3. (viimane) tuleb veel. Printsi kehastaja on väga hea ekraaninäoga (loe: huvitav vaadata ka siis, kui ta midagi otseselt ei tee). 

Prints Wilhelm

Heartstopper
Graafilisel romaanil põhinev seriaal, kus kaks poissi Nick ja Charlie saavad sõpradeks, algul. Kuna teemad on sarnased, võrreldakse seda tihti seriaaliga "Young royals", aga üldmeeleolu mõttes on need suht vastandid. Hea mõte oleks ehk enne vaadata ära "Young royals", kus (vähemalt 1. hooajal) käib niuke Ameerika mägedel sõit, et iga episoodi lõpus on hing kinni. Edasi võtta rahustuseks "Heartstopper", seriaal nagu pangetäis kassipoegi - võtad ühe välja ja näed, et ta armas on, siis võtad järgmise, kes on ka armas jne jne. Lõpuks on nunnumeeter lõhki ja mõtled veel ainult, kuidas pagan mingid tüübid, kes siis alles sündisid, kui sa juba ülikooli läksid, juba nii head näitlejad on. 

Kommentaarid

Popid

Raamatute rohelised lipud

Neil päevil on (olgu siis kaudselt või otseselt) olnud teemaks see, mis sorti raamatud kellelegi konkreetselt meeldivad. Hakkasin minagi mõtlema, kas mul on säärane nimekiri olemas. Tänapäevases somekeeles võiks küsida, millised on minu rohelised lipud raamatute maailmas. Panin mõned punktid kirja, igaühe juures üks näide.

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Amanda Romare "Halva Malmö består av killar som dumpat mig"

Kui see raamat 2021. aastal ilmus, pakkus ta inimestele kõneainet. Ju on teema ja käsitlus intrigeerivad.  Raamat räägib 31-32-aastasest Malmös elavast Amandast, kes käib aasta jooksul kohtingutel (peamiselt) Tinderi kaudu leitud meestega. Ja ei saa asjast asja. Sellele viitab ka raamatu pealkiri: pool Malmöt on täis mehi, kes on mind maha jätnud. Pole väga hull liialdus, sest ta käib ikka väga paljudel kohtingutel. Ise nimetab seda vahepeal groundhog day- deitimiseks. Et sama asi muudkui uuesti ja uuesti ja uuesti.  Kuna kohtinguid on palju, kohtab Amanda nende käigus igasuguseid karvaseid ja sulelisi. Neil on erinevaid kiikse. Korduvalt tuli mõte mida ma just lugesin . Samas midagi üleliia šokeerivat vist ka polnud.  Algul tuli ka mõte, et see raamat võiks sisu mõttes juba vanem olla. Niuke klassikaline romantilise komöödia idee, et naine tahab meest leida ja kohtub selle käigus igasugustega, oli 20+ aastat tagasi ka populaarne. Aga siin lisab Tinder olulise tegelasena ...

Maarja Undusk "Ellen Niit : heleda mõtte laast"

Elulooraamatute puhul saab alati alustada sellest, et ma pole suurem asi elulooraamatute lugeja. Isegi mulle väga meeldivate inimeste puhul. Mida olen lugenud, on peamiselt mingite (kunagiste) kuninglike isikute elulood, aga neid võib natuke laiendades ka lihtsalt ajalooraamatuteks nimetada.  Üldse tundub, et kui elulooraamat, siis olgu ta juba surnud või noh, ikka eaka inimese kohta. Vastasel juhul tekib küsimus, mis on raamatu kirjutamise ajendanud (raha, kuulsus, edevus, ...) Nojah, tegelikult 30-aastase elulooraamatut on nagunii raske elulooraamatuks nimetada. Kui selle raamatu juurde tulla, siis esimene asi emotsioonidest kantuna on: Mulle nii meeldis seda lugeda!  Alustades sellest, kui suur see raamat füüsiliselt oli, aga kui kiiresti lehte sai pöörata, sest kiri oli suur ja pilte palju, lõpetades sisuga, oligi üleni tore. Kui raamatu läbi olin saanud, mõtlesin, et küll on hea, et Ellen Niidu tütar säärase asja kirjutas. Võinuks ka siis kirjutada, kui tegemist poleks Ee...