Otse põhisisu juurde

Septembris loetud

September kestis vähemalt mitu kuud. Kui praegu vaatan, mida septembri alguses lugesin, tundub see kindlasti rohkem kui kuu aja kaugusel.



Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsade transportijana. Tal tekib lähem suhtlus koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ei saanud aru, miks see raamat kirjutati. Ei olnud ka peale lugemist parem olla kui enne.


Adib Khorram "Darius the Great deserves better"

Järg raamatule "Darius the Great is not okay". 1. osa head küljed olid ka 2. osas olemas. Lihtsalt ja otsekoheselt ütlemine peamiselt. Darius on tubli poiss.


Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"

Vanemad saadavad 17-aastase Lila Miamist Inglismaa väikelinna, et ta oma elus toimunud dramaatilistest sündmustest üle saaks. Sedasorti raamatu kohta huvitava stiiliga. Kui tavaliselt võid põhimõtteliselt lauseid vahele jätta ja saad ikka aru, mis toimub, siis siin pidi mõnesid lauseid kaks korda lugema. Väljendusviis oli kohati poeetilisem (vist on see sõna õige) kui oodanuks.



Katherine Center "What you wish for"

Meeldis see, et põhitegevus toimus koolis ja et peategelane oli kroonilise haigusega naine (sest kui tihti kohtame peategelast, kellel on vähe raskem krooniline haigus kui lühinägelikkus?). Ei meeldinud, et kogu lugu oli imelikult üle vindi keeratud ja muutus kohati naeruväärseks.


Adib Khorram "Kiss & Tell"

Kiss & Tell on maailmakuulus poistebänd ja peategelane bändi üks liikmetest. Kuulsuse ahelad, enda mõtetest tekkivad ahelad jms.


Rachel Hawkins "Royals"

Šotimaa on kuningriik, mille kroonprints kihlub (tavalise) USA tüdrukuga. Peategelane on selle tüdruku õde, kelle elu tema tulevased kuulsad sugulased mõjutama hakkavad. Oleksin seda paberil lugenud, oleks vist pooleli jätnud.

 

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Rändtsirkus USA-s 1930. aastail. Palju draamat ja seiklust. Sain aru, et põhimõtteliselt väga hea lugu, aga mind kuidagi jättis külmaks. Loomapiinamisstseene ka just ei nautinud.


Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"

Aristotle ja Dante on teismelised mehhiklastest poisid, kes mõtlevad nende asjade peale, mille peale ikka ses vanuses mõeldakse. Lakooniline stiil mõjus huvitavalt, dialoogi oli väga palju. Lõpplahendus saabus juskui seetõttu, et raamat hakkas lõppema, mitte seetõttu, et asjad oleksid loomulikult sinnani arenenud.


Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"

Tegevus toimub Berliinis 1900-1940. Peamiselt sellepärast võtsingi selle raamatukogus jumalast suvaliselt riiulist leitud raamatu. Saksamaa enne I maailmasõda ja peale seda oli kaunis huvitav koht ja raamatus ka kirjeldati seda päris hästi. Veel sel teemal: "Babylon Berlini" uus hooaeg tuleb kohe välja. Mitte kõige lihtsam lugeda - tempo pigem aeglane. Peategelane Lilly on keerulise elukäiguga tütarlaps, kes jõuab olla nii orbudekodus kui haljal oksal.


Marina Enriquez "The dangers of smoking in bed"

Mitmes mõttes mugavustsoonist väljas - ma ei loe eriti ei novelle ega lõunaameerika kirjandust. Päris lahedad lood olid. Natuke kaldusid õudusjuttude valdkonda, tegelased ja teemad enamasti ebamugavust tekitavad (kadumaläinud lapsed, vaimud, kannibalid). Kõige lahedam kaanekujundus neist kõigist siin.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kristiina Ehin "Südametammide taga"

  Kuidas armastada teineteist koos kõigi vooruste ja puudustega? See autobiograafiline tragikomöödia on naise elu lõpututest rollidest ja sellest, kui kerge tundub olla mees.  Tutvustus on raamatu tagakaanelt. Mu meelest võtab asja nii hästi kokku. Ongi autobiograafiline, peategelane on Kristiina ja tähtis tegelane Silver, on ka tegelane Ly – kõik päriselu inimesed. Aga on veel kultuuriloost tuttavaid tegelasi: Uku Masing, Lydia Koidula, ka Ludvig Sander näiteks.  See, mis raamatus toimub, ongi nähtavasti see, mis Kristiina Ehini elus 2024. aastal toimus. Üleni realistlik, aga samas nagu... muinasjutuline? Mitte selles mõttes, et kõik oleks kogu aeg jube hästi, lihtsalt lugedes tuleb natuke muinasjutu lugemise tunne. Eriline argipäev, maagiline realism eesti moodi? Üldse ei osanud oodata, et mingis stseenis vestleb Kristiina Raplas kusagil kivi peal Uku Masinguga või teises stseenis läheb Lydia Koidulaga Tartu peale hängima. Samas see sobis raamatusse täitsa nagu õmbluste...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Maija Kajanto "Talvise linna tuled"

Vilma elab ühes Tampere piirkonna väikelinnas ja on umbes aasta eest abielu lahutanud. Nüüd, pooljuhuslikult nagu ikka, on Vilmal tekkinud variant mõneks ajaks Helsingisse minna. Puha üksinda ja paariks nädalaks, võimalusega ööbida sõbranna väikeses kesklinna korteris.  Juba rongis kohtub Vilma ühe endast mõnevõrra vanema prouaga, kes talle sisukaid lauseid ütleb, sealt edasi sukeldub Helsingi (jõulueelsesse) kultuuriellu. Kodust äraoleku ja mitteigapäevaste asjadega tegelemise käigus saab Vilma ka elu ümbermõtestamisega tegeleda. Vabanemine, puhastumine ja kõik see värk. Pole päris kindel, kas mulle meeldis, et Vilmale mingeid mehi mängu toodi. Eksmees Valtteri oli loogiline tegelane, aga ilmselt oleks saanud ka nõnda kirjutada, et ei tule järgmised mehed teemaks. Üldiselt muidugi meestevärk polnud siin kuidagi domineeriv, selgelt oli iseseisva naise teema, ja autori mõte, et kui tuli mingi mees, siis see toimus Vilma soovil ja valikul, oli arusaadav. See oli jällegi üks linna (He...
Postita kommentaar
Loe edasi »