Otse põhisisu juurde

Septembris loetud

September kestis vähemalt mitu kuud. Kui praegu vaatan, mida septembri alguses lugesin, tundub see kindlasti rohkem kui kuu aja kaugusel.



Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsade transportijana. Tal tekib lähem suhtlus koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ei saanud aru, miks see raamat kirjutati. Ei olnud ka peale lugemist parem olla kui enne.


Adib Khorram "Darius the Great deserves better"

Järg raamatule "Darius the Great is not okay". 1. osa head küljed olid ka 2. osas olemas. Lihtsalt ja otsekoheselt ütlemine peamiselt. Darius on tubli poiss.


Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"

Vanemad saadavad 17-aastase Lila Miamist Inglismaa väikelinna, et ta oma elus toimunud dramaatilistest sündmustest üle saaks. Sedasorti raamatu kohta huvitava stiiliga. Kui tavaliselt võid põhimõtteliselt lauseid vahele jätta ja saad ikka aru, mis toimub, siis siin pidi mõnesid lauseid kaks korda lugema. Väljendusviis oli kohati poeetilisem (vist on see sõna õige) kui oodanuks.



Katherine Center "What you wish for"

Meeldis see, et põhitegevus toimus koolis ja et peategelane oli kroonilise haigusega naine (sest kui tihti kohtame peategelast, kellel on vähe raskem krooniline haigus kui lühinägelikkus?). Ei meeldinud, et kogu lugu oli imelikult üle vindi keeratud ja muutus kohati naeruväärseks.


Adib Khorram "Kiss & Tell"

Kiss & Tell on maailmakuulus poistebänd ja peategelane bändi üks liikmetest. Kuulsuse ahelad, enda mõtetest tekkivad ahelad jms.


Rachel Hawkins "Royals"

Šotimaa on kuningriik, mille kroonprints kihlub (tavalise) USA tüdrukuga. Peategelane on selle tüdruku õde, kelle elu tema tulevased kuulsad sugulased mõjutama hakkavad. Oleksin seda paberil lugenud, oleks vist pooleli jätnud.

 

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Rändtsirkus USA-s 1930. aastail. Palju draamat ja seiklust. Sain aru, et põhimõtteliselt väga hea lugu, aga mind kuidagi jättis külmaks. Loomapiinamisstseene ka just ei nautinud.


Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"

Aristotle ja Dante on teismelised mehhiklastest poisid, kes mõtlevad nende asjade peale, mille peale ikka ses vanuses mõeldakse. Lakooniline stiil mõjus huvitavalt, dialoogi oli väga palju. Lõpplahendus saabus juskui seetõttu, et raamat hakkas lõppema, mitte seetõttu, et asjad oleksid loomulikult sinnani arenenud.


Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"

Tegevus toimub Berliinis 1900-1940. Peamiselt sellepärast võtsingi selle raamatukogus jumalast suvaliselt riiulist leitud raamatu. Saksamaa enne I maailmasõda ja peale seda oli kaunis huvitav koht ja raamatus ka kirjeldati seda päris hästi. Veel sel teemal: "Babylon Berlini" uus hooaeg tuleb kohe välja. Mitte kõige lihtsam lugeda - tempo pigem aeglane. Peategelane Lilly on keerulise elukäiguga tütarlaps, kes jõuab olla nii orbudekodus kui haljal oksal.


Marina Enriquez "The dangers of smoking in bed"

Mitmes mõttes mugavustsoonist väljas - ma ei loe eriti ei novelle ega lõunaameerika kirjandust. Päris lahedad lood olid. Natuke kaldusid õudusjuttude valdkonda, tegelased ja teemad enamasti ebamugavust tekitavad (kadumaläinud lapsed, vaimud, kannibalid). Kõige lahedam kaanekujundus neist kõigist siin.
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Ingrid Noll "Apteeker"

Mirabilia sari, kus see raamat ilmus, on minu jaoks alati olnud niuke müstiline. Olen kuulnud minust vanemaid inimesi sellest rääkides mõnevõrra õhkamas, et see on nende nooruspõlve lemmiksari. Vist seetõttu, et oli nõukaajal ainumas sari, mis moodsama väljamaa krimi-, põnevus- ja ulmekirjandust avaldas. Need jällegi on žanrid, mida mina tavapäraselt palju ei loe. Aga nüüd nägin ükspäev internetist väikest arvamusavaldust selle raamatu kohta, mis oli kuidagi võluv. Ja ütles vist nõnda, et see raamat pole krimi otseses mõttes. Mõtlesin siis, et loeks kah Mirabiliat. Polnud tõesti otseses mõttes krimi. Mina ei tea, mis žanrist see oli. Lihtsalt ilukirjandus? Või veel parem, röövlimuinasjutt , nagu jutustaja ise oma lugu vahepeal nimetas. Raamatus jutustab peategelane Hella Moormann oma lugu palatikaaslasele. Sest ta on parajasti haiglas nimelt, Heidelbergis (see pole oluline, aga mulle lihtsalt Heidelberg meeldib). Ja pole nii, et Hella on vana naine, kes räägib oma nooruspõlvest, vaid p...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Clodagh Murphy "A merry Irish Christmas"

Kuivõrd olin septembris juba seitse raamatut pooleli jätnud, mõtlesin, et nüüd tuleb valida midagi sellist, mis ülikergelt edasi läheb ja kindlasti keerulise sisuga ei ole. Need tingimused see raamat täitis. Ühtlasi oli sisu täiesti ettearvatav - mingil hetkel tekkis kerge hasart ses osas, et kas midagi üllatavat üldse kunagi tuleb. Ega ei tulnud. Ja ma ei ütle, et oleks kindlalt tulema pidanud. Midagi ei vaeva. Enda arust nagu lugesin sisukirjeldust, aga millegipärast sain sealt valesti aru, millega tegu on. Mulle tundus, et on sihuke raamat, kus niuke suurem perekond jõulude ajal oma majas hängib ja siis nende juurde satub ka üks perekonnatuttav (või keegi suvalisem). Ei olnud nii. Oli hoopis nii, et New Yorgis elav peretütar tahtis Iirimaal elavat perekonda üllatada ja sõitis Iirimaale samal ajal kui kogu perekond peretütre üllatamiseks New Yorki läks. Mistõttu peretütar hängis Iirimaal oma pere majas koos meesterahvaga, kes oli koduvahetuse projekti käigus selle perega kodud vaheta...
Postita kommentaar
Loe edasi »