Otse põhisisu juurde

Septembris loetud

September kestis vähemalt mitu kuud. Kui praegu vaatan, mida septembri alguses lugesin, tundub see kindlasti rohkem kui kuu aja kaugusel.



Jean Kyoung Frazier "Pizza girl"

18-aastane rase tüdruk, kes töötab pitsade transportijana. Tal tekib lähem suhtlus koduperenaisega, kes vahepeal pitsat tellib. Ei saanud aru, miks see raamat kirjutati. Ei olnud ka peale lugemist parem olla kui enne.


Adib Khorram "Darius the Great deserves better"

Järg raamatule "Darius the Great is not okay". 1. osa head küljed olid ka 2. osas olemas. Lihtsalt ja otsekoheselt ütlemine peamiselt. Darius on tubli poiss.


Laura Taylor Namey "A Cuban girl's guide to tea and tomorrow"

Vanemad saadavad 17-aastase Lila Miamist Inglismaa väikelinna, et ta oma elus toimunud dramaatilistest sündmustest üle saaks. Sedasorti raamatu kohta huvitava stiiliga. Kui tavaliselt võid põhimõtteliselt lauseid vahele jätta ja saad ikka aru, mis toimub, siis siin pidi mõnesid lauseid kaks korda lugema. Väljendusviis oli kohati poeetilisem (vist on see sõna õige) kui oodanuks.



Katherine Center "What you wish for"

Meeldis see, et põhitegevus toimus koolis ja et peategelane oli kroonilise haigusega naine (sest kui tihti kohtame peategelast, kellel on vähe raskem krooniline haigus kui lühinägelikkus?). Ei meeldinud, et kogu lugu oli imelikult üle vindi keeratud ja muutus kohati naeruväärseks.


Adib Khorram "Kiss & Tell"

Kiss & Tell on maailmakuulus poistebänd ja peategelane bändi üks liikmetest. Kuulsuse ahelad, enda mõtetest tekkivad ahelad jms.


Rachel Hawkins "Royals"

Šotimaa on kuningriik, mille kroonprints kihlub (tavalise) USA tüdrukuga. Peategelane on selle tüdruku õde, kelle elu tema tulevased kuulsad sugulased mõjutama hakkavad. Oleksin seda paberil lugenud, oleks vist pooleli jätnud.

 

Sara Gruen "Vesi elevantidele"

Rändtsirkus USA-s 1930. aastail. Palju draamat ja seiklust. Sain aru, et põhimõtteliselt väga hea lugu, aga mind kuidagi jättis külmaks. Loomapiinamisstseene ka just ei nautinud.


Benjamin Alire Saenz "Aristotle and Dante discover the secrets of the universe"

Aristotle ja Dante on teismelised mehhiklastest poisid, kes mõtlevad nende asjade peale, mille peale ikka ses vanuses mõeldakse. Lakooniline stiil mõjus huvitavalt, dialoogi oli väga palju. Lõpplahendus saabus juskui seetõttu, et raamat hakkas lõppema, mitte seetõttu, et asjad oleksid loomulikult sinnani arenenud.


Beatrice Colin "The luminous life of Lilly Aphrodite"

Tegevus toimub Berliinis 1900-1940. Peamiselt sellepärast võtsingi selle raamatukogus jumalast suvaliselt riiulist leitud raamatu. Saksamaa enne I maailmasõda ja peale seda oli kaunis huvitav koht ja raamatus ka kirjeldati seda päris hästi. Veel sel teemal: "Babylon Berlini" uus hooaeg tuleb kohe välja. Mitte kõige lihtsam lugeda - tempo pigem aeglane. Peategelane Lilly on keerulise elukäiguga tütarlaps, kes jõuab olla nii orbudekodus kui haljal oksal.


Marina Enriquez "The dangers of smoking in bed"

Mitmes mõttes mugavustsoonist väljas - ma ei loe eriti ei novelle ega lõunaameerika kirjandust. Päris lahedad lood olid. Natuke kaldusid õudusjuttude valdkonda, tegelased ja teemad enamasti ebamugavust tekitavad (kadumaläinud lapsed, vaimud, kannibalid). Kõige lahedam kaanekujundus neist kõigist siin.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...

Laura Dockrill "I love you, I love you, I love you"

Üsna julge temp raamatule sihuke pealkiri panna. Läheb "Maailma ajaloo" ja "Armastuse" kategooriasse. LIIGA... midagi. Liiga suur, liiga üldine, liiga lihtne? Aga nagu  Loone Otsa "Armastuse" puhul tuleb siingi tõdeda, et see pealkiri sobis tegelikult. Peategelase pea oli seda täis ja just niimoodi kolm korda hüüdes ja läbivalt, mitte lihtsalt ühekordse tõdemusena. Niisiis oli Londonis üks Ella, kes teismelisena sajandivahetuse paiku kohtus noormees Lowe'iga. Sai kohe aru, et asi nende vahel on täitsa eriline ja saidki nad headeks sõpradeks, aga jäidki kogu aeg ainult sõpradeks, kuigi Ella peas vasardas muudkui see IloveyouIloveyouIloveyou. Ja selline seis kestis aastaid. Ella muudkui mõtles ja lootis. Kuna peategelane oli minu eakaaslane, tuli selle aja kirjeldus mõnevõrra tuttav ette. Samas mõnevõrra ei tulnud ka, sest erinevalt minust oli tema Londonis. Aga tundub, et nostalgiafaktorile mängimine on raamatule lugejaid toonud küll - mitmed kommentee...

Isabel Allende "Vaimude maja"

Tihti ikkagi on nii, et loed raamatust mingid esimesed kümme lehekülge ära ja saad suures plaanis aru, milline raamat see on. "Vaimude maja" puhul näiteks sain aru, et raamat saab mulle väga meeldima.  Lugu on ühest perekonnast läbi mitme põlvkonna (pakun et nelja) ja Tšiili ajaloost 20. sajandil. Ärimees (ka põllumajandusmees) Esteban Trueba peaks algul abielluma ühe noorikuga, lõpuks abiellub hoopis tolle õe Claraga. Neil on tütar Blanca, Blancal on tütar Alba. Ja kuigi läbiv tegelane oleks nagu Esteban, siis päriselt ikkagi ei saa öelda, et tema peategelane on.  Sest naised on tähtsad. Ühest küljest joonistub see kogu raamatu pealt välja, aga kui sealt aru ei peaks saama, siis lõpuosas tulevad naised kohe eriti selgelt esile. Lühidalt: kui naine on hädas, siis tema abistajaks on teine naine. Üldiselt jõuab autor tõdemuseni, et naised on ühiskonnas teatud väärtuste alustalad. Muide, kõigi raamatus oluliste naiste nimed (Clara, Blanca, Alba) tähendavad valget. Ei pannud ise ...