Otse põhisisu juurde

44 Scotland Street, kus midagi ei juhtu

533601

Sattusin pooljuhuslikult raamatu "44 Scotland Street" peale. Enne oli ka see nimi silma jäänud, aga kuna autor Alexander McCall Smith seostus millegipärast krimikirjandusega, olin ta seni kõrvale heitnud. 

See pole üldse krimiraamat! On hoopis selline raamat, kus suuresti mitte midagi ei juhtu. Reeglina kõlab raamat, kus midagi ei juhtu, üldse mitte raamatusoovitusena, aga siin mulle kohe nii meeldib, et midagi ei juhtu. Istud nagu mõnusa teki sees ja jutt muudkui voolab. Vahepeal ajab muhelema ka, sest stiil on vaimukas nagu ka need asjad, mis juhtuvad (ball 6 külalisega - miks mitte!).

Raamat räägib ühes kortermajas elavatest inimestest ja lisaks mõnedest nendega seotud inimestest. Elanike hulgas on näiteks: 
  • tudengineiu, kes 44 Scotland Streetile kolides saab korterikaaslaseks tüübile, kes on
  • klassikaline eneseimetlejast ilueedi, kes arvab, et ta kõigile meeldib ja et kõik naised teda tahavad
  • andekas viieaastane poiss, kelle suurim soov on olla tavaline viieaastane poiss
  • andeka poisi ema, kes kolistab mööda andeka lapse vanema stereotüübi ämbreid
  • elutark 60+ proua, kes on pigem humoorikas kui kuri
Vaat ja siis nendega seotud tegelased. Linn on ka tegelane. Mulle meeldib, kui linn on tegelane. Hea, kui oled tuttav selle linnaga, kus tegevus toimub, aga saab ka lihtsalt nii, et Google Maps ette ja sealtkaudu reisida. Pole paha mõte ajal, kui pärisreisimine on pekkis.

Tegemist on esimese raamatuga praegu juba 13 raamatu pikkusest sarjast. Mis saaks olla parem neile, kes on pigem maratoonarid kui sprinterid. Karta on, et kusagil raamatu n juures vajub natuke ära, nagu tihti kipub juhtuma, aga kes teab. (2. raamatu keskpaigaks pole veel vajunud.)

Näe, 2 esimest osa on ka eesti keelde tõlgitud. 

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...