Linnulaul

On olnud aktiivsemaid lugemisaastaid kui 2017, aga nüüd sain vähemasti ühe täitsa arvestatava paksusega raamatu läbi ja ohohoo, see oli ka täitsa hea lugeda.

Sebastian Faulksi "Linnulaul" on sihuke klassikaline raamat ma ütleks. Sõjast ja armastusest, inimesest ja sõjast. Vahepeal kirjeldab, kuidas lahinguväljal inimeste jäsemed vedelesid, vahepeal räägib sellest, kuidas noored inimesed omavahel salasuhet arendavad. On ju klassikalised teemad. Sellepärast ma lugesingi seda tegelikult, et tahtsin sihukest natuke vanakooli raamatut lugeda vahepeal, mingit sihukest, mille võiks gümnaasiumi kohustusliku kirjanduse nimekirjast leida.

Peategelane on inglise noormees Stephen, kes 1910.aasta paiku Prantsusmaal ühe rikka mehe naisega hängib (ja mitte ainult, nagu öeldud) ja mõni aasta hiljem on I maailmasõjas sõdurina jälle Prantsusmaal.

Vist on selline raamat, kus väga palju konkreetselt ei juhtu, aga ikka on põnev lugeda. Vahepeal viskab sihukest remarque'ilikku eksistentsiaalset teemat ka ja. Võib-olla ainult Stepheni lapselapse liin, mis mingi järgnevuse näitamise vms tarvis sisse oli toodud, tundus pigem mittevajalik.

Aga. See konkreetne eestikeelne väljaanne, mida mina lugesin... Tõlke kohta ei ütle paha sõna, aga toimetaja küll pole suurem asi olnud. Ikka suht koledaid õigekirjavigu oli seal, mida põhikooliõpilane võib-olla võiks teha, aga mis korralikus raamatus küll figureerida ei tohiks. Moraal on vist see, et loe inglise keeles. Ma osaliselt lugesingi.

Kui BBC 2003.aastal inimeste lugemiseelistuste küsitluse The Big Read korraldas, sai "Linnulaul"/"Birdsong" seal 13.koha. See on üldse kaunis huvitav tabel, heitsin kohe tervenisti pilgu peale.

Tänapäeval tehakse filmid ja seriaalid ka paljudest raamatutest, nii on "Linnulaulustki" 2012.aastal 2-osaline miniseriaal tehtud. Parimate kostüümide BAFTA laureaat, etskae.

Peaosalist mängib Eddie Redmayne. ~~Mul on vist mingi Eddie Redmayne'i aasta.~~