Otse põhisisu juurde

Kroonita kroonika

Üks ütles, et trooninurgas pole midagi ammu olnud. Ma siis panen ühe asja kunnidest, vahelduseks tänapäevast. Allpool on 8 last (ehk alla 18-aastast inimest), kes peaksid kunagi oma riigis kuningaks/kuningannaks saama. Eks ta natuke kahtlane muidugi on- monarhia pole just kõige kaasaegsem nähtus ja on tänapäeval ehk rohkem kultuuri kui poliitika osa, aga mul on küll lootus, et päris ära ta ikka ei kao, sest sorri, aga presidendid on veits igavamad.

Nende laste seisukohalt vaadates muidugi...mina ei tahaks olla üks neist lastest. Päris ei kujuta ette, kuidas see on, kui hakkad väiksena aru saama, et sulle osutatakse millegipärast väljastpoolt väga palju tähelepanu. Ja siis mingi aja pärast keegi ütleb sulle, et see on sellepärast, et sa saad kunagi kuningaks. Nagu muinasjutus, aga kas just muinasjutuline? Väga veider oleks olla see laps, ma ütlen, väga veider. Teisalt, äkki leiab ikka positiivseid külgi ka. Näiteks ilusti lehvitama õpetatakse kindlasti. Igal juhul, siin on noored kroonipretendendid.


See on Jacques, Euroopa kõige noorem troonipärija, praegu kusagil 2,5 aastat vana. Tema isa on Monaco vürst Albert. Jacques on tegelikult oma kaksikõest Gabriellast paar minutit noorem, aga võttis troonipärija raske koorma enda kanda, sest on poisslaps ja Monaco pisut vanamoodsa seaduse järgi käivad asjad nii.


Siin on Leonor, Hispaania kuninga tütar, saab sel aastal 12-aastaseks. Tema kuningannaks saamine on paljude arvates ebatõenäoline, sest Hispaanias pole monarhia just eriti populaarne ja mine tea, kaua ta kestab (20.sajandi ajalugugi vaadates). Aga Leonor on sinisilmne hispaanlane, see on vahva. Ja temast on juba vahakuju tehtud.


Catharina-Amalia, 13-aastane, Hollandi kuninga tütar. Moodustab ühe kolmandiku seltskonnast hüüdnimega the A-team - tal on 2 nooremat õde, kelle nimed algavad ka A-tähega. Üldiselt on Hollandi kuningaperes naisi pidevalt rohkem kui mehi. Aga Catharina-Amalia puhul on kõige toredam tema tiitel Oranje printsess, mis inglise keeles on princess of Orange. Nunnu lihtsalt.


Tema kannab kaunist nime Élisabeth Thérèse Marie Hélène ja on Belgia kuninga tütar, sel aastal saab 16-aastaseks. Kui ta kuningannaks peaks saama, oleks Belgia esimene naismonarh. Ühtlasi, eelmises, Victoria seriaali postituses mainitud onu Leopold (esimene Belgia kuningas) oli tema vanavanavanavanavanaisa.


Estelle on Rootsi kuninga tütretütar, hetkel seega Rootsi trooni pärijate hulgas number 2 ema Victoria järel. Ta on 5-aastane ja paneb nunnumeetri kõvasti proovile. Nime sai ilmselt ühe oma üsna kuulsa sugulase Folke Bernadotte'i naise Estelle'i järgi. Tema teised nimed Silva Ewa Mary on vanaemade ja ristiema järgi.


Christian - 11-aastane, Taani kuninganna pojapoeg, seega jällegi tema oodatav kuningaks saamine peaks tulema siis, kui isa on ka kuningas ära olnud. Christian on üks kahest traditsioonilisest Taani kuninga nimest. Üldiselt püütakse sättida nii, et nimed Christian ja Frederik käiksid kordamööda. Niisiis, selle Christiani isa on Frederik, tolle kuningannast ema loeb end vaikimisi Christianiks, enne teda oli kuningas Frederik, enne toda Christian ja nii edasi (või nii tagasi?)


13-aastane Ingrid Alexandra on Norra kuninga pojatütar ja seega ka hetkel oma isa järel troonipärimisjärjekorras (pikk sõna, ei?) teine. Kuningannaks saamise korral oleks ta Norra ajaloo 2.naismonarh (1.oli kusagil 15.sajandi paiku). Oo, muide, Simpsonites oli üks osa, kus Lisa klassis 2 inimest Ingrid Alexandrast referaadi tegid. Huvitav faktoid.


Väike George saab juulis 4-aastaseks, aga oli vist juba enne sündimist Euroopa kuulsamaid lapsi. Otsekohe veel trooni pärima ei hakka, enne teda peaksid tulema vanaisa Charles ja isa William. Kui ta George'i nime all kuningaks saaks, oleks George VII. Ajakirja GQ 2015.aasta edetabelis "50 best dressed men in Britain" sai prints George 49.koha. Paariaastase kohta pole paha. Ühtlasi, tal on omanimeline efekt - The Prince George Effect - rõivad, mida tema kannab või nt mänguasjad, mis tal on, müüvad seetõttu paremini.

Nagu näha, siis naiste võim suuresti. Siinkohal võiks mainida ka Euroopa ristiema Rootsi kroonprintsess Victoriat- 3 neist lastest siin on tema ristilapsed (+ 1 pärislaps).

Victorial on kokku 18 ristilast, nende hulgas üks õe- ja üks vennalaps ja veel mitmete sugulaste lapsi. Mitmed ristilapsed olid tema pulma kaunilt kaasatud. Üldiselt oleks huvitav teada, kas ta suudab need 18 kõik (järjest) ette lugeda. Sest isegi hea mälu korral...8 is a lot of legs, David. 


Vaat siin ongi Catharina-Amalia ja Ingrid Alexandra 7 aastat tagasi Victoria pulmas pruutneitsiteks. Ma vist tunnen maikellukeste lõhna.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...