Otse põhisisu juurde

I like you very much. Just as you are.*

Ajakiri Marie Claire avaldas tabeli 20 romantilisest komöödiast, mida võiks naisterahvas 30.eluaastaks näinud olla. Eks nad subjektiivsed ole, need tabelid. Seepärast võtsin endale vabaduse sealt kõigepealt mõned nimed maha tõmmata.

Mahatõmmatud:
  • 13 going on 30
    Timer
    Harold and Maud
    When Harry met Sally
    There's something about Mary
    Obvious Child
    Enough said
    Say anything

    Pole neid näinud.
  • 10 things I hate about you
    Clueless

    Minu jaoks need on rohkem noortefilmid. See on natuke erinev kui romantiline komöödia.
  • Silver Linings Playbook
    Vaatamist väärt film, aga see pole ju komöödia? Minu meelest oli päris tõsine lugu.
  • The Wedding Singer
  • Never been kissed
    Liiga Ämeerika.
Need, mis alles jäid (iga juurde on lisatud 3 lambiasja selle filmi kohta).
  • Bridget Jones' Diary
    1. Bridget on nii armas ja siiras tegelaskuju, et  tuleks kaitse alla võtta.
    2. Mr Darcy niidab (veel enam, kui põhjapõdrakampsunis üles astub).
    * postituse pealkirjaks olev tsitaat on Mr Darcy suust.
    3. See stseen, kus Bridget "laulab" laulu "All by myself". (Veel parem, kui selline situatsioon endale tuttav ette tuleb.)
  • Annie Hall - Siiani pole seda näinud, aga tundub olevat nii legendaarne, et peaks watchlisti panema.
  • Pretty Woman
    1. See mees, kes Barneyt mängis
    2. See stseen, kui Julia Robertsi tegelaskuju sinna poodi tagasi läheb, kus teda algul ei teenindatud.
    3. Julia Robertsi kuulus punane kleit
  • Breakfast at Tiffany's
    1. Kass nimega Kass
    2. Fakt, et meespeategelane oli see, kes hiljem A-Rühmas Hannibali mängis
    3. See esimene kord, kui kunagi aru sain, et Tiffany pole mõni naistegelane, kelle juures hommikusöögil käiakse. Lisaks hommikusöögistseen ise (ja kõik need paroodiad ja muidu järgitegemised, mis sellest tehtud on).
  • Amelie
    1. Ühel tegelasel oli humoorikas nimi (Bretodeau), mida filmi jooksul korduvalt silphaaval öeldi: bre-to-doo.
    2. See, et seal oli üks tegelane, kelle salakireks oli käe kohviubade nõusse pistmine (veel parem, kui sul endal on õnnestunud seda teha ja see on saanud su salategevuseks).
    3. See, kuidas üks aiapäkapikk mööda ilma reisis.
  • Love Actually1. Mul on suva, et see film on võib-olla läila.
    2. Soundtrackil on mõnusad lood (lisaks muidulugudele ka Bill Nighy "Christmas is all around").3. See stseen (alates 1:30) ja see stseen ja see stseen ja see stseen ja see stseen. Ma võiksin jätkata. Pluss terve hunnik imetabaseid briti näitlejaid ja ma vist lähen nüüd seda filmi vaatama, jõulud juba lähedal ka ja.
  • 500 days of Summer
    1. Meespeategelase töökoht oli üks huvitavamaid- postkaartide peale pandavate lausete väljamõtleja.
    2. Muusika (Feist, Regina Spektor, The Temper Trap jt)
    3. Joseph Gordon-Levitt on...ütleme selline üsnagi mõnus mees. 
Minu pakkumised mahatõmmatute asemele:
  • Roman Holiday
    1. Audrey Hepburn
    2. mängib Roomas
    3. ärakaranud printsessi.
  • Mamma Mia!
    1. Kogu aeg tahaks kaasa laulda
    2. Meryl Streep, Colin Firth, Julie Walters, Christine Baranski
    3. Fakt, et hoolimata mitmest vaatamiskorrast ei mäleta ma ikka, milline 3 mehest oli tütre isa.
  • Adam
    1. Hoolimata sellest, et siin on ilmselgelt mingeid asju Aspergeri sündroomiga noormehe elust ilustatud, on see siiski ülimalt nummikas film.
    2. Siin mängitakse ansambli The Weepies lugu "Can't go back now".
    3. Kas mitte mingid siilid mängus polnud? Või olid pesukarud?
  • Kirsitubakas
    1. See pole just päris romantiline komöödia, aga sisaldab mitmeid selle žanri elemente.
    2. Silmailu mõttes ilus film, sest suur osa tegevust toimub kusagil rabas ja metsas.
    3. Nunnu selline. Ja ma tahtsin ikka eesti filmi ka siia sisse panna.
  • An Education
    1. Meelolu oli meeldivalt humoorikas (sisu iseenesest nii humoorikas polnud, kui mõtlema hakata).
    2. Ühte väiksemat rolli mängib Rosamund Pike (kes kuulub minu meelisnaiste hulka).
    3. Tegevus toimub 60ndate Inglismaal, mis on ju imeline paik imelisel ajal.
  • Notting Hill
    1. Spike (so Hugh Granti tegelase korterikaaslane) ja kõik, mida ta filmi jooksul teeb. Ühtlasi see hetk mitte üldse ammu, kui ma aru sain, et Spike mängib "Harry Potteris" Luna isa.
    2. Eelmisega seonduvalt - siin mängib mitmeid lahedaid inglise näitlejaid. Hugh Bonneville, Gina McKee, Dylan Moran näiteks.
    3. Hugh Granti tegelasel on kõige ägedam töökoht (raamatupoe omanik või juhataja vms)
  • 2 days in Paris
    1. Pariis tegevuskohana on alati teretulnud
    2. Julie Delpy on nii stsenarist, režissöör kui peaosatäitja
    3. Siin sai huumorit. Ja see Adam Goldberg, kes näeb tihtilugu creepy välja, oli siin mittecreepy.
  • Me and you and everyone we know
    1. Kunagi 10 aastat tagasi seda filmi vaadates ei teadnud ma midagi Miranda July'st, kes on selle filmi kirjutaja, režissöör ja peaosatäitja.
    2. Nüüd ma tean, et ta on mitmekülgne kunstiinimene, kes teeb filme ja kirjutab raamatuid jne.
    3. Kui tahad lugeda raamatut, kus saaks iga paarikümne lehekülje järel mõelda wtf is this book, siis mina soovitan Miranda July raamatut "The First Bad Man".
    Aga see film oli armas ja kena, kui mälu ei peta.
  • Muriel's wedding
    1. Soundtrackil, jällegi, mängib suurepärane ABBA
    2. Toni Collette ja Rachel Griffiths 10 korda vähem kuulsate ja 22 aastat noorematena
    3. Austraalia vilm, Austraalia äktsent
  • The Other Sister
    1. Südamlik on vist see sõna
    2. Siin mängib Sarah Paulson (kes ka kuulub minu meelisnaiste hulka)
    3. Lõputiitrite taustaks kõlab Savage Gardeni "The Animal Song"
  • Mondscheintarif
    1. Kui palju saksakeelseid Bridget Jonesi filme sa ikka tead
    2. Filmi alguses ootab üks naine, et üks mees talle helistaks ja mõtleb kõnet oodates maad ja ilmad kokku sellest, miks mees ei helista ja mida mees temast arvab jne jne. (Tuleb tuttav ette?)
    3. Panna jõulukuusk väljaviskamise asemel rõdule paremat aega ootama on ka mõte.
  • Hunting and Gathering
    1. Absoluutselt asjassepuutumatu asi filmi osas, aga tookord, kui seda filmi vaatasin, oli nädalavahetuse hiline tund ja ma sõin arbuusi, mis oli parimate arbuuside hulgast.
    2. Kas see polnud mitte selline film, kus pole otsest väga lineaarselt kulgevat sündmustikku? 3. Film on tehtud ühe paksu raamatu põhjal. Mitu inimest, kellele reeglina meeldivad minuga sarnased asjad, arvasid, et see raamat oli väga äge. Minu meelest oli täitsa normaalne. Aga maitea miks ma ei arvanud et väga äge.
  • Two Night Stand
    1. See on huvitav olukord, kui sa ilmastikutingimuste tõttu ei saa one night standi juurest sulle sobival hetkel jalga lasta.
    2. Naispeaosaline osales Ameerika supermodelli 11.hooajas. Ohoh-ohoh.
    3. Kuna ma alles hiljuti seda filmi vaatasin, on ta ka siin, mingi filmikunsti tipp just pole.

Kommentaarid

Popid

Kuningannad 1925 - #4 Norra Maud

Norra kuninganna Maud (1869-1938) Maud Charlotte Mary Victoria sündis 1869.aastal, isaks tollane Walesi prints (ja hilisem Ühendkuningriigi kuningas) Edward VII ning emaks Taani printsess Alexandra. Seega olid tema vanavanemad (sh kuninganna Victoria) kõik monarhid.  Maud oli kõige noorem laps, tal oli kaks venda ja kaks õde. Üks vend oli tulevane kuningas George V. Lapsepõlves kutsuti Maudi Harryks. Ta oli väga elav laps, tema kasvatamist võtsid vanemad pigem vabamalt kui rangemalt. Vanaema Victoriale see väga ei meeldinud, aga no mis teha. Maud käis tihtipeale emaga tolle kodumaal Taanis kaasas, samuti Norras ja Vahemere kruiisidel. 1896. aastal abiellus Maud Taani kuninga Frederik VIII pojaga, st oma ema vennapojaga. Tolle nimi oli Carl. Kuni 1905. aastani elati peamiselt Taanis, aga Maudi isa Edward kinkis neile ka Inglismaal maja, et paari Inglismaa visiidid tihedad oleksid. Seal majas sündis 1903. aastal paari ainus laps Alexander. Pulmapilt (peale vajut...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...