Otse põhisisu juurde

24 põhjust, miks eestlane olla on hää

Vabariigi aastapäev on minu lemmikpüha. Ühest küljest sellepärast, et see ei tiri endaga mingit taaka kaasas (kedagi ei huvita, kas ma vaatan paraadi või mitte), teisalt sellepärast, et see on lihtsalt põnev päev (ei saa mainimata jätta, et ka vaba päev). Mind küll väga huvitab, milline aastapäevakontsert sel aastal on. Näiteks.
Seoses sellega otsisin üles hunniku vahvaid eesti laule. Ei võtnud mingeid selliseid, mida nagunii pidevalt kuulan või mida kaustade kaupa olemas on, vaid pigem mingid lood, mis üksikult kusagil tilpnevad.

24. Vello Orumets - Miniseelik
23. Apelsin - Tuukri laul
22. Ines - Kus kulgeb kuu
21. Kärt Johanson & Tõnis Mägi - Deja vu
20. Tõnu Tepandi - Kiri kodukandist (Tänud, Mailit!)
19. Justament - Tõuse üles ja läheme ära
18. Riho Sibul - Tähesära (siin küll Liisi Koiksoni variandis)
17. Anne Veski - Jätke võtmed väljapoole (automaatselt hakkavad õlad tõmblema:)
16. Apelsin - Aeg ei peatu
15. Jaak Joala - Tooli kõrval tool
14. Siiri Sisask - Ma ei maga ma ei söö (ei saa kuidagi lisamata jätta ka Evelin Pange suurepärast versiooni, alates 9.minutist umbes)
13. Ele ja Kaja Kõlar - Soovidemaa see on muusika
12. Karavan - Pärlipüüdja
11. Siiri Sisask - Tagareas
10. erinevad esitajad - Tihemetsa Tiina
9. Ines - Kuulatan su ootamist
8. Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna - Kaelakee hääl
7. Ivo Linna - Julge laul
6. Leila Miller ja Valdo Randpere - Püha järv
5. Real - Elektrirongiga Tallinnast Pääskülla
4. Silvi Vrait - Nagu merelaine
3. Folkmill - Käib salapidi öö
2. Kollane Allveelaev G - Rendime saarele sauna (Kes suudab seda laulu kaasalaulmata ja/või -jõnksutamata kuulata?)
1. Justament - Vangile ei meeldi trellid (See on nii tore laul, et toredamat peaaegu ei saagi olemas olla.)

...sest kui ma poleks eestlane, ei teaks ma neist lauludest suure tõenäosusega midagi

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...

Bibliofiili kampsunid

Leidsin kirjanurga arhiivisügavustest ühe vana asja, moodsa nimega on see book tag. Ei tea, kust ta algselt pärit on, aga guugeldades leiab teda täitsa palju. Võtsin endale vabaduse see eestikeelseks kohandada (ei olnudki nii lihtne).  Pole proovinud, aga pakun, et need viis raamatut on võimalik ühe päeva jooksul järjepanu läbi lugeda, sest nad on graafilised romaanid (pilti palju, teksti vähe). Teemad võivad vahepeal minna tõsiseks, aga tunneli lõpus on alati valgus.  Ketrasin Goodreadsis mitu lehekülge raamatuid läbi, soovides siia panna mingit väga pinevat raamatut. Ei leidnud. Võiks ju teada enda kohta, et ega ma selliseid eriti loe. Niisiis panin hoopis sellise, millele üliväga kaasa elasin. Raamatus pole selliseid teemasid, mida teistes noortekates poleks, aga millegipärast see raamat (ja ka selle järgi tehtud film, see film!) pääseb minu juures väga mõjule. Sellest saab klassik ma arvan (kui võtta, et 26 aastat tagasi ilmununa praegu veel klassik olla ei saa).  See...