Otse põhisisu juurde

Viimastel päevadel mõtlen

  • Mulle ei meeldi, kui lastele pannakse sihilikult sarnased nimed, nagu Klaarika ja Kirsika või Sten ja Sven. Maitea. Iga laps peaks ikka enda nägu olema. Sest see, kui nooremale lapsele pannakse Merit nimeks ainult sellepärast, et vanem on Marit, mõjub kuidagi kistult. Kuidas see Merit siis ennast tundma peab? Et õele pandi esimesena nimi ja siis järgmise lapse puhul ei hakatud isegi suurt nimede valikut tekitama või vaatama, kelle nägu see laps on, ja pandi lihtsalt sarnane nimi. Nõme ju.
  • Mis vahe on ettekandel ja referaadil? Peale selle, et esimene on suuline ja teine kirjalik. Kas on nii, et ettekanne peaks olema eelkõige kuulajatele huvitav ja referaat endale? Või peaks mõlemad olema endale huvitavad? Äkki hoopis mõlemad kuulajale/lugejale põnevad eelkõige? Ei, ma usun, et tõde on kusagil vahepeal. Tõde on alati kusagil vahepeal. Kui ta olemas on, ma mõtlen.
  • Miks kellelgi sünnipäeva pole? Isegi orksis, kus on sõprade hulgas kohati ka ikka suht lambiinimesi(ja seega sünnipäevaaja varieerumise võimalus ehk suurem), ei ole praegu mitte ühtegi sünnipäeva meeldetuletust. Oktoobris lihtsalt ei sünnigi lapsi? A septembris sündis 5 uut Kaisat.
  • Kuidas linn oma TOHUTUID elektriarveid maksab?
  • Tegelikult ma mõtlen veel isegi rohkem, aga unustasin ära.

Kommentaarid

Anonüümne ütles …
Maarika-Klaarika