Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #8

Jeebus, mul hakkab nende postituste tegemisest juba raske, kuidas see kuninganna Victoria ometi kõik 9 tükki ära sünnitas. Aga nii see oli, liikugem edasi.


Leopold

 

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/5c/84/de/5c84de49c698e593f5f9f0d8d27ab933.jpg


Leopold George Duncan Albert, niisiis, oli kaheksas laps Victoria ja Alberti perekonnas ja kui vahvad nimed tal on! Ta sündis 1853.aastal, nimi anti talle muide vanaonu (Belgia kuningas Leopold I järgi).

Leopold oli vaimselt võimekas, 1872.aastal läks ta Oxfordi ülikooli, kus temast muuhulgas sai ülikooli maleklubi president, samuti kuulus ta väidetavalt vabamüürlaste hulka. 1876.aastal sai ta ülikoolist audoktori kraadi tsiviilõiguses. Peale seda reisis ta Euroopas ning koos õe Louise'i ja tolle abikaasa Johniga ka Kanadas ja USA-s.

Kuna Leopold põdes hemofiiliat, ei tulnud sõjaväeline karjäär tema puhul kõne alla ning temast sai hoopis kunsti ja kirjanduse toetaja. Ühtlasi takistas hemofiilia abikaasa leidmist. Leopoldil endal oli mõttes mitmeid naisekandidaate, aga talle öeldi ära. Peale kuninganna Victoria asjasse sekkumist abiellus Leopold 1882.aastal (Saksamaa) Waldeck-Pyrmonti printsess Helena Friederikega.

http://media-cache-ak0.pinimg.com/736x/1e/d7/96/1ed796b450c2abbec8f28775e4dd5075.jpg
Helena Friederike

Lapsi oli neil kaks. Tütar printsess Alice elas 97-aastaseks (tema elu ajal valitses 6 erinevat monarhi kuninganna Victoriast Elizabeth II-ni) ja suri 1981.aastal, olles kuninganna Victoria lapselastest viimane.

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/39/2d/ff/392dfffac73fa6e0b7f9a479a791eee5.jpg
Printsess Alice (nii vahva proua!)

Leopoldi ja Helena poeg Charles Edward sai (peale isa venna Alfredi surma) Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiks, ühtlasi on Charles Edward praeguse Rootsi kuninga emaisa. (Nii et kui eelmises mainisin Karl XVI Gustavi isapoolset vanaema, siis nüüd emapoolset vanaisa. On ju toredad need sugulussuhted!)

Sellesama poja Charles Edwardi sündi Leopold ise ei näinudki, sest suri 4 kuud enne tema sündi 1884. aastal hemofiiliaga seotud tüsistuste tõttu.

Allikad: wiki, pilt, pilt, pilt
Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Barbara Cartland "Armastus, lordid ja lõbuleedid"

Barbara Cartland on sümbolina Eestis vist kuulsam kui tema raamatud. Oli ju kunagi see poleemika teemal Cartland versus väärtkirjandus raamatukogudes . Ilmselt sellest ajendatuna mõtlesin juba ammu, et peaks mõne Cartlandi romaani läbi lugema, teaks oma kogemuse põhjal, millest jutt käib. Valisin sellise välja, mille pealkiri piisavalt lambikas tundus. Raamatus tegutseb 1819. aasta Londonis pärijannast neiu Petrina, kelle vara hooldajaks on krahv Staverton. Raamatu alguses pole nad omavahel kohtunudki, on ainult vist raamatupidaja teel suhelnud, aga raamatu lõpuks... elab armastuse vägi (või mida see Lible lauliski). Kui lõpust alustada, siis see ajas täitsa naerma. Kogu kiremöll suudlustes, kellel hing kinni, kes ekstaasis, lisaks ühe ja sama asja tundelisel toonil seitse korda üleütlemine. Aga enne kui asi sinnani jõudis, oli ka teistsugust sisu. Kindlasti on olemas palju halvemini kirjutatud naistekaid kui see. Cartlandi sõnavara ja kirjutamise viis olid täitsa korralikud (noh, kui...
Postita kommentaar
Loe edasi »