Otse põhisisu juurde

Kuninglikud lapsed #8

Jeebus, mul hakkab nende postituste tegemisest juba raske, kuidas see kuninganna Victoria ometi kõik 9 tükki ära sünnitas. Aga nii see oli, liikugem edasi.


Leopold

 

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/5c/84/de/5c84de49c698e593f5f9f0d8d27ab933.jpg


Leopold George Duncan Albert, niisiis, oli kaheksas laps Victoria ja Alberti perekonnas ja kui vahvad nimed tal on! Ta sündis 1853.aastal, nimi anti talle muide vanaonu (Belgia kuningas Leopold I järgi).

Leopold oli vaimselt võimekas, 1872.aastal läks ta Oxfordi ülikooli, kus temast muuhulgas sai ülikooli maleklubi president, samuti kuulus ta väidetavalt vabamüürlaste hulka. 1876.aastal sai ta ülikoolist audoktori kraadi tsiviilõiguses. Peale seda reisis ta Euroopas ning koos õe Louise'i ja tolle abikaasa Johniga ka Kanadas ja USA-s.

Kuna Leopold põdes hemofiiliat, ei tulnud sõjaväeline karjäär tema puhul kõne alla ning temast sai hoopis kunsti ja kirjanduse toetaja. Ühtlasi takistas hemofiilia abikaasa leidmist. Leopoldil endal oli mõttes mitmeid naisekandidaate, aga talle öeldi ära. Peale kuninganna Victoria asjasse sekkumist abiellus Leopold 1882.aastal (Saksamaa) Waldeck-Pyrmonti printsess Helena Friederikega.

http://media-cache-ak0.pinimg.com/736x/1e/d7/96/1ed796b450c2abbec8f28775e4dd5075.jpg
Helena Friederike

Lapsi oli neil kaks. Tütar printsess Alice elas 97-aastaseks (tema elu ajal valitses 6 erinevat monarhi kuninganna Victoriast Elizabeth II-ni) ja suri 1981.aastal, olles kuninganna Victoria lapselastest viimane.

http://media-cache-ec0.pinimg.com/736x/39/2d/ff/392dfffac73fa6e0b7f9a479a791eee5.jpg
Printsess Alice (nii vahva proua!)

Leopoldi ja Helena poeg Charles Edward sai (peale isa venna Alfredi surma) Saksi-Coburgi ja Gotha hertsogiks, ühtlasi on Charles Edward praeguse Rootsi kuninga emaisa. (Nii et kui eelmises mainisin Karl XVI Gustavi isapoolset vanaema, siis nüüd emapoolset vanaisa. On ju toredad need sugulussuhted!)

Sellesama poja Charles Edwardi sündi Leopold ise ei näinudki, sest suri 4 kuud enne tema sündi 1884. aastal hemofiiliaga seotud tüsistuste tõttu.

Allikad: wiki, pilt, pilt, pilt

Kommentaarid

Popid

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Lambiauhinnad 2025

Claire Keegan "Small things like these" Talvine ja rahulik. "Keedetud hirvede aja" kaanesümbolitest saab raamatut lugenuna aru. Lehm "Sõber mereröövli" kaanel on ka raamatus tähtis tegelane.  Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud" "Armastus, lordid ja lõbuleedid" oligi nimelt lambika pealkirja tõttu lugemiseks võetud.  Isabel Allende "Vaimude maja" 2010. aasta augustis lugesin kümmekond esimest lehekülge. Järgmised 400+ lugesin sel aastal.  Kaur Riismaa "Väsinud valguse teooria" Sadakond lehekülge (ca 25%) lugesin ära. Ei suutnud suhestuda, kuigi lubati 90ndate nostalgiat. Andrei Makine "Sõber armeenlane" Ilus keel + suured universaalsed teemad Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen" Ettearvatav ja ülelihtsustatud. Elle McNicoll "Mingi säde" Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk" V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu" Berit Kaschan "Apr...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...