Otse põhisisu juurde

Märts

Seriaalid

Good trouble
Seltskond noori inimesi elab ühe teatri kohal asuval hiigelpinnal. Ülimalt korrektne seriaal - väga paljud grupid ja neid puudutavad teemad saavad käsitletud. Peab küll ütlema, et mul on 2. hooaeg juba natuke aega pooleli. Kuidagi pole olnud enam nii köitev. Aga see ühe lausega äralauldav algusmuusika kummitab veel nädalaid. 



Raamatud 

Colm Toibin - Nora Webster
Teoorias mulle meeldis. Praktikas pidi natuke pingutama, et lehte lehe järel keerata. 40ndates naisest, kelle mees on mõni aeg tagasi surnud. Tegevus 1970. aastate Iirimaal.

Alexander McCall Smith - Bertie's guide to life and mothers
9. raamat 44 Scotland Street sarjast. Kohe mõnus oli lugeda, kui mõnda aega polnud lugenud ühtegi osa. Nagu ikka siin midagi eriti ei juhtu.

Alexander McCall Smith - The Department of Sensitive Crimes : a Detective Varg Novel
Selle raamatu žanr on Nordic blanc (vastandina žanrile Nordic noir). Ehk tegevus toimub põhjamaal, peategelane on detektiiv, aga pigem on veider kui traagiline.


Mihkel Tiks - Korvpalliromaan
Olen seda juba mitu nädalat lugenud, aga ikka alles 70. leheküljel. Ei saa öelda, et igav oleks, aga natuke vist ikka saan aru, miks tänapäeva lapsed "Kevadet" ei mõista. "Korvpalliromaani" tegelastel on kuuldavasti üsna kindlad prototüübid ja kui neid ei tea, siis polegi nagu midagi teha. Lihtsalt see mõte, et keegi kirjutas korvpallimeeskonna kohta romaani, mulle õudselt meeldib.

Merike Reiljan - Anakronett
Pealkiri anakronett moodustub sõnadest anakronism ja sonett (aga see pole luuleraamat). Tore idee, ladusalt kirjutatud, mahult väike (ühe istumisega loetav). (Ülepingutatud?) kauniskeelsus ja epiteeditamine mõjusid mulle vahepeal nõelatorgetena. Samas oli see stiil siin vist taotluslik, ühtlasi oli autor kirjutamise ajal hästi noor (noorkirjanikud eksponeerivad vist teinekord oma sõnavara rohkem kui vanad?). Tegevus algab muide Pargi ja Kalevi tänava nurgal. Lihtsalt kui keegi suudab endale ette kujutada seda kuulutustetulpa, mis seal on.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Kuningad ja printsessid #5: Norra

Norras on juba 20 aastat kuningaks Harald V. Kuningale omaselt sõjaväevärgindusega seotud, aga ka Oxfordis ajalugu ja majandust õppinud. Suurbritanniast kõneldes tuleb mainida, et selle riigi troonile saamine on Harald V puhul märksa tõenäolisem kui nt Rootsi kuningal. Carl XVI Gustaf oli seal järjekorras 218., Harald V on tervelt 68. kohal. Purjetamine on ilmselgelt kuninglike perede lemmikspordialasid. Alles see oli, kui Hispaania tüüpide olümpialkäigust kirjutasin, nüüd vaatan, et Norra kuningas on ka kolm korda olümpial purjetamas käinud ja Lillehammeris 1994 sai ta seda "Kuulutan 17. taliolümpiamängud avatuks" lauset öelda. Väikse poisina elas Harald V mõnda aega USA-s (loe: Euroopas peeti sõda), suure poisina tekitas skandaali, abielludes täiesti tavalise norra tüdruku Sonjaga. Kuniganna Sonjal on muuhulgas näiteks rätsepapaberid, aga raamatupidamine, prantsuse keel ja kunstiajalugu pole samuti talle võõrad. Lisaks on tegemist esimese kuningannaga ajaloos, kes oma j...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...