Otse põhisisu juurde

Märts

Seriaalid

Good trouble
Seltskond noori inimesi elab ühe teatri kohal asuval hiigelpinnal. Ülimalt korrektne seriaal - väga paljud grupid ja neid puudutavad teemad saavad käsitletud. Peab küll ütlema, et mul on 2. hooaeg juba natuke aega pooleli. Kuidagi pole olnud enam nii köitev. Aga see ühe lausega äralauldav algusmuusika kummitab veel nädalaid. 



Raamatud 

Colm Toibin - Nora Webster
Teoorias mulle meeldis. Praktikas pidi natuke pingutama, et lehte lehe järel keerata. 40ndates naisest, kelle mees on mõni aeg tagasi surnud. Tegevus 1970. aastate Iirimaal.

Alexander McCall Smith - Bertie's guide to life and mothers
9. raamat 44 Scotland Street sarjast. Kohe mõnus oli lugeda, kui mõnda aega polnud lugenud ühtegi osa. Nagu ikka siin midagi eriti ei juhtu.

Alexander McCall Smith - The Department of Sensitive Crimes : a Detective Varg Novel
Selle raamatu žanr on Nordic blanc (vastandina žanrile Nordic noir). Ehk tegevus toimub põhjamaal, peategelane on detektiiv, aga pigem on veider kui traagiline.


Mihkel Tiks - Korvpalliromaan
Olen seda juba mitu nädalat lugenud, aga ikka alles 70. leheküljel. Ei saa öelda, et igav oleks, aga natuke vist ikka saan aru, miks tänapäeva lapsed "Kevadet" ei mõista. "Korvpalliromaani" tegelastel on kuuldavasti üsna kindlad prototüübid ja kui neid ei tea, siis polegi nagu midagi teha. Lihtsalt see mõte, et keegi kirjutas korvpallimeeskonna kohta romaani, mulle õudselt meeldib.

Merike Reiljan - Anakronett
Pealkiri anakronett moodustub sõnadest anakronism ja sonett (aga see pole luuleraamat). Tore idee, ladusalt kirjutatud, mahult väike (ühe istumisega loetav). (Ülepingutatud?) kauniskeelsus ja epiteeditamine mõjusid mulle vahepeal nõelatorgetena. Samas oli see stiil siin vist taotluslik, ühtlasi oli autor kirjutamise ajal hästi noor (noorkirjanikud eksponeerivad vist teinekord oma sõnavara rohkem kui vanad?). Tegevus algab muide Pargi ja Kalevi tänava nurgal. Lihtsalt kui keegi suudab endale ette kujutada seda kuulutustetulpa, mis seal on.

Kommentaarid

Popid

Kuningad ja printsessid #3: Holland

Hollandi kuninganna Beatrix on 73-aastane ja valitsenud 31 aastat. Kuningannaks sai ta (mõneti tavapäratult) peale seda, kui tema ema troonist loobus. Enne seda jõudis Beatrix ülikoolis mitmesuguseid asju, aga peamiselt juurat õppida. Kuninganna abikaasa oli prints Claus, Hitlerjugendis ja Wehrmachtis teeninud sakslane, keda hollandlased seetõttu algul natsismiga seostasid ning oma pahameelt ka väljendamata ei jätnud. Üks inimeste toonaseid hüüdlauseid oli näiteks II maailmasõjale viitav "Mijn fiets terug" - (anna) mu jalgratas tagasi . Ajapikku võeti prints siiski omaks. Siin Beatrix oma pulmapäeval 1966. aastal: Beatrixil ja Clausil on kolm poega: kroonprints Willem-Alexander, prints Friso ja prints Constantijn. Esimene, ka Oranje printsiks kutsutav härra on Leideni ülikoolis ajalugu õppinud, lisaks muidugi ka printsi puhul tavapärase sõjavärgiga tegelenud. Spordimees on ka, vahepeal jookseb maratoni näiteks, ja Hollandi jalkameeskonnale käib suurte võistluste ajal...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...

Vigin

Üldises plaanis olen ma tolerantne. Mis puutub eri rassidesse, rahvustesse, mitmesugustesse vähemustesse nt. Igapäevaselt ma pole tolerantne. Olen korduvalt mõelnud neist pisiasjadest, mis mind ärritavad, nimekirja teha, aga ei julge, sest see tuleks nii ilmatumalt pikk. Järgnevalt siiski mõned (üksikud) näited, selline pisikene sissejuhatus, öelgem. Kui astroloogiasse näiteks kalduda, siis klassikud ütlevad, et Lõvidele olla iseloomulik vigade nimekirju teha. Ja ka konkreetsetele inimestele neid esitada. Ma päris nii hulluks ei aja, lihtsalt esitaks mõned tähelepanekud. Elus ikka paned asju tähele. Matsutamine (jm sinna alla kuuluv, muuhulgas ei meeldi näha söödavat toitu teise inimese suus- seega, hea oleks suu söömise ajal kinni hoida) luristamine (nii nohu korral kui joogiga, viimase puhul kõrrega luristamine ei loe) köhimine & nuuskamine (saan aru, et paratamatud asjad, aga siiski..mõningad inimesed oskavad erakordselt ärritavalt haiged olla) hingamine (selline kuuldav ja viha...