Otse põhisisu juurde

Märts

Seriaalid

Good trouble
Seltskond noori inimesi elab ühe teatri kohal asuval hiigelpinnal. Ülimalt korrektne seriaal - väga paljud grupid ja neid puudutavad teemad saavad käsitletud. Peab küll ütlema, et mul on 2. hooaeg juba natuke aega pooleli. Kuidagi pole olnud enam nii köitev. Aga see ühe lausega äralauldav algusmuusika kummitab veel nädalaid. 



Raamatud 

Colm Toibin - Nora Webster
Teoorias mulle meeldis. Praktikas pidi natuke pingutama, et lehte lehe järel keerata. 40ndates naisest, kelle mees on mõni aeg tagasi surnud. Tegevus 1970. aastate Iirimaal.

Alexander McCall Smith - Bertie's guide to life and mothers
9. raamat 44 Scotland Street sarjast. Kohe mõnus oli lugeda, kui mõnda aega polnud lugenud ühtegi osa. Nagu ikka siin midagi eriti ei juhtu.

Alexander McCall Smith - The Department of Sensitive Crimes : a Detective Varg Novel
Selle raamatu žanr on Nordic blanc (vastandina žanrile Nordic noir). Ehk tegevus toimub põhjamaal, peategelane on detektiiv, aga pigem on veider kui traagiline.


Mihkel Tiks - Korvpalliromaan
Olen seda juba mitu nädalat lugenud, aga ikka alles 70. leheküljel. Ei saa öelda, et igav oleks, aga natuke vist ikka saan aru, miks tänapäeva lapsed "Kevadet" ei mõista. "Korvpalliromaani" tegelastel on kuuldavasti üsna kindlad prototüübid ja kui neid ei tea, siis polegi nagu midagi teha. Lihtsalt see mõte, et keegi kirjutas korvpallimeeskonna kohta romaani, mulle õudselt meeldib.

Merike Reiljan - Anakronett
Pealkiri anakronett moodustub sõnadest anakronism ja sonett (aga see pole luuleraamat). Tore idee, ladusalt kirjutatud, mahult väike (ühe istumisega loetav). (Ülepingutatud?) kauniskeelsus ja epiteeditamine mõjusid mulle vahepeal nõelatorgetena. Samas oli see stiil siin vist taotluslik, ühtlasi oli autor kirjutamise ajal hästi noor (noorkirjanikud eksponeerivad vist teinekord oma sõnavara rohkem kui vanad?). Tegevus algab muide Pargi ja Kalevi tänava nurgal. Lihtsalt kui keegi suudab endale ette kujutada seda kuulutustetulpa, mis seal on.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mari Kujanpää "Koleda tüdruku päevaraamat"

Pealkiri ütleb kõik. Peategelane Malva, 14-aastane tüdruk, on veendunud, et ta on kole. Koolis klassivennad toidavad ka seda arvamust oma sihilike lausetega ja sõpru Malval pole. Peamiselt juhtub kaks asja, mis Malva mõttemaailma muutma hakkavad: ta leiab sõbra Runo, kellega neid seob kunstihuvi, ja satub kooliõe (meditsiiniõe) juurde, kes proovib Malva vaatenurka kõigutada. Lihtne raamat, kõik on selgelt välja toodud. Selge soov on sihtrühmale mingeid juhiseid anda - mille muu pärast säärast raamatut üldse kirjutada, onju. Muidugi võivad lahendused ja muutuste toimumine päriseluga võrreldes lihtsustatud tunduda, aga jällegi - kui siin asjad paremuse poole ei muutuks, poleks eriti mõtet niukest raamatut kirjutada. Roosa(de prillidega) raamat ei ole, niuke neutraalne pigem. Malval olid mitmed hakkamasaamise mehhanismid raamatu alguses juba olemas tegelikult. Talle meeldis metsas käia näiteks (teadagi, õu ja loodus - vaimse tervise võluvitsad).  Metsas olles ei tunne ma end kunagi ko...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...
Postita kommentaar
Loe edasi »