Otse põhisisu juurde

Kes loeb, see loeb! - Kokkuvõte

Vastas 15 inimest. Väga tore, et seekord oli ka mulle päris võõraid inimesi, tuli päris mitmekesine lugu.

Vastamise ajal olid vastanutel pooleli järgmised raamatud:

  • High Fidelity
  • Kolm meest paadis (autor Jerome K. Jerome)
  • "The Cuckoo`s Calling" (Robert Galbraith ehk Rowling)
  • Little Woman
  • Tuule vari
  • Apteeker Melchior ja Oleviste mõistatus
  • Common Knowledge? An Ethnography of Wikipedia
  • Carlos Ruiz Zafón - Marina
  • Trifiidide päev
  • Alkeemik
  • Keith Richardsi elulugu
  • "Kuninglik salamõrtsukas" Robin Hobb

Kuidas selle raamatuni jõuti:
Kolmandik vastanuist sai mingi soovituse
  • hakkas ühes riiulis silma ja siis soovitati ka ;-)
  • Lugesin ajalehest arvustust, põhihuvi tekkis autori tõttu.
  • Sõbranna rääkis, et soovib lugeda ja siis uurisin selle kohta ning tundus midagi, mis mulle meeldida võiks.
  • Sõber laenas
  • Sõbranna soovitas
Filmi nägemise pärast lugejaid oli:
  • Ma nägin sellest ülihalba filmiversiooni. Raamat seevastu on väga vinge.
  • Jäi raamatupoes silma. Kunagi nägin filmi ja see oli õudselt nunnu. Raamat miskipärast ei taha edeneda..
Muud variandid:
  • Kohtusin autoriga.
  • Kingiti, kuna soovisin seda kuuldu põhjal.
  • Mõtlesin, et katsetaks, mida too Hobb endast kujutab ja triloogia esimene raamat oli haigest peast päris hea.
  • Riiulist võtsin. Sinna sai niimoodi, et ükskord ostsin, sest mulle meeldib see raamat.
  • Leidsin Goodreadsist. Täpsemalt ei mäleta, kuidas. Kohe pärast leidmist sai selgeks, et vaja on läbi lugeda sama autori üks teine teos. Kuna too täitsa meeldis, siis otsustasin esialgse valiku ka ikkagi läbi lugeda.

Kõige ilusam lasteraamatu kaas
Pea pool vastanuist eelistas raamatut "Porgand töötab porgandina". Veerand valis raamatu "Mänguvesi" kaane ja veerand raamatu "Sünnipäevalood" kaane. Ülejäänud 4 kaant ei valinud keegi.

Apollo menukid
Siin oli üsna võrdne seis. 4 inimest ostaks Kadastiku-Tammerti raamatu "Paarismäng" ja 4 inimest ajateenijate meenutused. 3 vastajat ostaks "Jussikese 7 sõpra". Teisi valiti vähem või üldse mitte.


Laenutatuimad raamatud Eesti ilukirjanduse hulgast

Laenutatuimad raamatud väliskirjanduse seast

Raamatu põhjal tehtud film, mis on sama hea või parem kui raamat
Ainus 2 korda mainitud film oli Kevade. Teised: Submarine, Tähetolm /Stardust, Lord of the Rings: The Fellowship of the Ring, Salaaed, Oksanen- Puhastus, Ristiisa, Kellavärgiga apelsin, High Fidelity

"Charlie ja šokolaadivabriku" kaaned
4 vastanut eelistas kaant number 10, 3 vastanut kaant 7, samapalju kaant 9.

Lugemist puudutavad väited
Huvitav, kui palju neid on, kelle jaoks võõrkeel ei tähenda (ainult) inglise keelt.
Seda, et inimestele pigem kõvade kaantega raamatud meeldivad, ma kahtlustasingi.

Raamatumaailm, kus võiks elada
Arvestades kõiki maailmu, mis raamatutes eksisteerivad, on minu meelest märkimisväärne, et "Bullerby lapsed" tuli meelde 3 inimesel. (Tack, Astrid, tack för allt! ma ütleksin) Veel pakuti: Momo, The Kingkiller Chronicle, Sõrmuste isand, Harry Potter.

Elektroonilised raamatud
60% on lugenud, ülejäänud mitte. Siin oleks võinud tegelikult juurde küsida, miks pole lugenud- kas põhimõtte pärast või pole e-raamatud kättesaadavad olnud või pole vajadust olnud vms.

Raamatute paigutus ruumikas elamises


Lausa natuke üllatav, et nii paljud teeksid eraldi raamatukogu. Variandi "other" valija ütles, et enamuse paneks raamatukokku, aga ülejäänutest paneks igasse tuppa midagi.

Laused raamatutest

Viimasena pikk nimekiri raamatute hindamisega

Julmalt aritmeetilise keskmise võtmisega sain järgmise tabeli:
Alkeemik - 4,77
Anna Karenina - 5,87
Piiririik - 6
Musta pori näkku - 6,14
50 halli varjundit - 6,4
Rohtaed - 6,4
Mina olin siin - 6,8
Pöidlaküüdi reisijuht galaktikas - 7
Arbuusisuhkrus - 7
Lingvistiline mets - 7
Dorian Gray portree - 7
Harry Potter ja segavereline prints - 7,16
Kunksmoor - 7,46
Troonide mäng - 7,5
Kadri - 7,6
Koos, see on kõik - 7,66
Meister ja Margarita - 8
Loomade farm - 8,14
Suur Gatsby - 8,16
Purustatud õhuloss - 8,4

Paksus kirjas on need raamatud, mida oli lugenud vähemalt 10 inimest (so 2/3 vastanuist). Kaldkirjas on need raamatud, mida oli lugenud 1/3 või vähem vastanuist (so 5 või vähem inimest).
Kõige rohkem oldi lugenud "Kunksmoori" (13 15-st) ja kõige vähem "Lingvistilist metsa" (1 15-st).

Olgu kõik vastajad taastänatud!

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Robert Seethaler "The café with no name"

Mul oli tugevalt positiivne eelarvamus. Kuivõrd kaks varasemat samalt autorilt loetud raamatut olid meeldinud ja sisukirjelduses lubati ühe Viini kohviku (püsi)kundede elu ja mõtteid tutvustada. Tundus köitev.  Sedakorda meeldis raamatu idee rohkem kui raamat ise. Oligi üks kohvik Viinis ja oligi mitmeid tegelasi, sealhulgas kohvikupidaja ja -töötaja, kelle elu rohkem või vähem kirjeldati. Oli ka aru saada, et üldise ajastu- ja kohameeleolu edasiandmine on otsesest tegevusest olulisem. (Ses mõttes meenutas natuke Bradbury "Võililleveini" .) Mulle jäi kogu lugu kuidagi kaugeks. Üleliia ei kottinud ka. Kuigi tegevusaeg oli algusest peale teada (lugu algas 1966 ja lõppes 1976), jäi lugedes kogu aeg mulje, et tegevus toimub märksa varem. Kuidagi ei tundunud nii kaasaegne aeg. Ka peategelane, kes raamatu alguses oli 31-aastane, tundus pidevalt nagu vanem. (Samas 60 aasta tagused 30-aastased olidki oluliselt vanemad kui praegused.)  Meeleolu oli üldiselt niuke melanhoolne või sünge...

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...

Alex Schulman "Bränn alla mina brev"

Üks neid harvu juhuseid, kus vaatasin kõigepealt filmi ja seejärel lugesin raamatut. 2022. aasta film  jättis täitsa hea mulje, mitu tuttavat näitlejat mängis ka. Raamatu jutustaja on Alex Schulman ise, kes ühe järjekordse peretüli käigus mõistab, et temas on mingi arusaamatu päritoluga raev, mis ähvardab ta perekonna lõhkuda. Ta läheb teraapiasse, kus ülesjoonistatud suguvõsa suhete skeemilt ilmneb, et suguvõsa võtmeisikuid ja ehk ka võti raevu mõistmiseks on Alexi vanaisa Sven Stolpe. Tähtis tegelane on ka Sveni abikaasa ja Alexi vanaema Karin Stolpe (tema on raamatu kaanel). Tegevus toimub 3 ajas: 2018. aastal, kus Schulman oma vanavanemate lugu uurib, 1988. aastal, kus meenutab seiku vanavanemate juures olemisest 12-aastase poisina, ja 1932. aastal, kus areneb armastuslugu Karini ja noore kirjaniku Olof Lagercrantzi vahel. Nii Sven ja Karin Stolpe kui Olof Lagercrantz on ajaloolised isikud. Sven ja Olof olid kirjanikud, Karin tõlkija. (Olofi poeg on näiteks see David Lagercrant...