Otse põhisisu juurde

Kes mul praegu meelde tulid?

Kõik need müüjad, kes hea 5 ja enam aastat tagasi Raatuse Comarketis töötasid. Seal oli eredaid tüüpe. See lühikest kasvu naine ja see hirmuäratavate prillidega naine ja see, kellel oli suva kõigest. Huvitav, mida nad praegu teevad? Ja kuidas sellel poel läheb? Comarketid lähevad ju kinni järjest. Seal, muidugi, võiks ju klientuuri jätkuda.

Raatuse Comarketis oli alati samasugune lõhn, siiani on. Ostsin sealt seda kuusnurkses karbis jäätist, mille šokolaadijäätis oli mustas karbis. Maksis vist midagi 18 krooni (tolle aja kohta kallis tegelikult). Umbes 18 krooni maksis ka see väikses karbis kräsupea kook, mida siiani poest saab (too jäätis näiteks on kadunud). Napoleoni kooki müüdi ka, selle hind on ununenud. Mõnikord oli kella 2ni kool, siis pärast ostsin kooki ja läksin ühikasse vaatama sarja "Seitsmes taevas". Palju kordi tuli küsimus, kuidas ometi see seriaal mulle väiksena nii väga meeldis. Ülikool ongi selleks et mõelda.
Sildid:

Kommentaarid

  1. Mailit17. veebruar 2013, kell 17:37

    Mina aga ei unusta kunagi, missugune lõhn oli Raatuse kaubamajas siis, kui alles ülikooli läksin. Seal küpsetati kohapeal tol ajal ise saiakesi ja siis oli seal alati õunasaiakese lõhn üleval - megahea! Kas siis, kui sina Tartu kolisid, oli veel see saiakeste küpsetamine seal alles?
    Ma mäletan, et olin väga kurb, kui see asi seal ära lõpetati, sest lisaks kõigele muule maitses ka see õunasaiake megalt ja sarnast polegi mujal saanud.

    VastaKustuta
  2. Mailit17. veebruar 2013, kell 17:47

    Ah jaa ... mulle meeldis lapsena väga "Päästja koolikell", aga kunagi suurena nähes ei mõjunud enam üldse nii ...

    VastaKustuta
  3. Truffe17. veebruar 2013, kell 18:34

    Ei mäleta Raatusest noid saialõhnu. Aga hiljem on see äri mitmesugustes kohtades olnud: mingi hetk kesklinna Comarketi ees, praegu vanas kaubamajas.

    "Päästja koolikell" võiks praegu ilmselt päris koomiline olla. Kõik need 90ndate riided ja asjad. Zackil näiteks oli mingi jube suur mobiiltelefon ma mäletan ;)

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Chloe Aridjis "Sea monsters"

  On 1980ndate 2. pool Mexico Citys. 17-aastane kirjaniku tütar Luisa õpib rikaste koolis. Ta pole oma koolikaaslaste suur fänn. Tema põhilise tutvusringkonna moodustavad mingid tüübid väljaspool kooli. Aga pole kindel, kas see on oluline. Raamatus kirjeldatakse päris palju Luisa tähelepanekuid teda ümbritseva ja üldiselt maailma kohta, aga jällegi, pole kindel, kas see on oluline. Ilmselt on, kui on kirja pandud. Ühel päeval loeb Luisa ajalehest, et Mehhikos on tuuril mingi Nõukogude Liidu tsirkusetrupp ja sealt on põgenenud ukraina kääbused. Mingil põhjusel (ei seletata miks) tahab ta nad üles leida. Seetõttu sõidab ta vanematele midagi ütlemata koos ühe peaaegu võõra noormehe Tomásiga Zipolite randa (tuntud ka kui Surnute rand). See ei ole Tomási ja Luisa armastuslugu. Zipolites kohtub Luisa hoopis ühe mehega, keda ta merman iks nimetab ja räägib tollele kogu oma eluloo ära, kuigi too ei räägi isegi hispaania keelt. (Vähemalt ei ütle ta kunagi midagi.) Kõlab päris kummalise...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Kuningad ja printsessid #1: Hispaania

Mulle meeldivad kuninglikud pulmad. Mitte ainult sellepärast, et vahva on vaadata, vaid ka sellepärast, et siis tuleb kogu see kuningate teema päevakorrale. Loen alati uuesti üle, kes on kes ja kes on kellega ja kes on mitmes troonipärimisjärjekorras. Nii põnev on! Tänapäeval on ka youtube'is muule lisaks huvitavaid materjale. Nu vot, ja seoses kogu selle teemaga pakub siinne kirjanurk sel nädalal pisikesi lõbu pärast kirjutatud ülevaateid Euroopa kuninglikest perekondadest, mis Truffele enim huvi pakuvad. Alustagem Hispaaniast. *** Hispaania kuningas on Juan Carlos I, võimule tuli juba ammu enne minu sündi. Temast märksa tuttavam nägu minu jaoks on kuninganna Sofia, ilmselt sellepärast, et ta suhteliselt tihti ennast igasugustel spordivõistlustel ilmutab (vt siit humoorikat videot sellest, kuidas ta eelmise aasta jalka MM-i ajal suht lambist Hispaania meeskonna riietusruumist läbi astus). 1960.aastal käis ta aga ise ka olümpial, esindades purjetamises Kreekat (mis on tema orig...
3 kommentaari
Loe edasi »

Daamide õnn

Emile Zola ise on vist kuulsam kui see raamat. Välja antud 1883, tõlge eesti keelde 1970. Hoolimata pealkirjast pole minu arvates tegemist naistekaga. Selline raamat, mille lugemiseks on vaja natuke rohkem keskenduda kui tänapäeva tilu-lilu raamatute puhul. Kirjeldused, keerukad lausekonstruktsioonid, prantsuse nimed, võõrsõnade tavapärasest suurem hulk. Viimaste puhul on eriti väljapaistev igasuguste riidesortide jm materjalide nimetuste arvukus. Ühesõnaga tummine tekst. Raamat räägib kaubamajade algusajast Prantsusmaal. Daamide Õnn on kõik ühes -tüüpi pood, hiigelkaubamaja, mis oma odavmüügi poliitikaga kõik läheduses asuvad üksiküritajad pankrotti ajab ise oma hiilgust ja võimu aina laiendades. Huvitav on jälgida seda inimeste hullutamist, mis tollal algas. Inimene näeb odavat asja ja hakkab tundma, et tal on seda vaja. Nipitamise sihtrühmaks on valitud naine (või nagu raamatus öeldakse, on eesmärgiks vallutada naine). Tee vaid reklaami, et saab odavalt kulda ja karda ja pitsi ja...
Postita kommentaar
Loe edasi »

A. H. Tammsaare "Kõrboja peremees"

Varasuvel (vist) tuli telekast "Kõrboja peremees". Jäin mingi kolmveerandi silmaga seda vaatama ja hakkas tunduma, et praegu võiks see raamat märksa rohkem meeldida kui kooli ajal kohustusliku kirjandusena lugedes.  Võtsin ta siis ette. Väga suurt pingutust ei nõudnud, õhuke ja päris palju dialoogi sisaldav lugu, Tammsaare esikromaan muide. Kusagilt vikist lugesin, et Katku Villu ja Kõrboja Anna loos võib täheldada autobiograafilisi sugemeid. Katku Villu kujutavat Tammsaare kehva tervist ja enesenägemist. Tegi asja kohe huvitavamaks.  Lugu on kaunis ja kurb, mängib mõistus-tunded vastandite skaalal. Kes mida järgib. Kas peaks mingid tunded ära unustama, kui olukorda ratsionaalselt vaadates viiks nende järgmine valesse kohta, või lähtuma sellest, et oma tunnetega ei pea sa mitte vaidlema? Karakteriloome (oh mis sõna) meeldis. Oli selliseid tegelasi, kes olid tuttavad eesti talupojaromaani tegelased ja selliseid (nagu Villu ja Anna), kes raskemini mõistetavad, aga hoolimata se...
Postita kommentaar
Loe edasi »