7 punkti

Taas mõned asjad, mida olen viimastel päevadel tähele pannud ja/või mõelnud.

• Täna hommikul nägin kesklinnas ühte naist, üüratu ilus tulpidega kleit seljas. Kui olin sinna kohale jõudnud, kuhu läksin, astus ka seesama naine mõne aja pärast uksest sisse. Miks ma ei saanud talle öelda, et mina juba kaugelt vaatasin, sul nii kaunis kleit?
• Mis veel kleitidesse puutub, siis juba mitmendat suve järjest näen vanaprouasid, kes muidu nagu polegi niiväga sihukesed kübara ja huulepulgaga linnadaamid, aga sellegipoolest on hiigla vahvad kleidid seljas. Maitea, kas on kleidid lahedamaks läinud või mõjutab mind see, et praegu on populaarne asi nõukaaegseid kleite natuke tuunida ja siis jälle kanda?
• Viimasega seoses üks virin. Käisin juulis Võru Varblases, proovisin väga kena kleiti (mis oli ka sihuke ümber tehtud vanakoolikas). Kõik oli kaunis, ainult lukk ei läinud kinni. Mitte sellepärast, et oleksin rinnakas, vaid sellepärast, et olen nähtavasti rinnakorvikas (st ümbermõõt rinna alt on suur). Minu arvates on see huvitav probleem, ma ei tea teisi, kellel oleks sarnane probleem, aga olgem ausad, pole küsinud ka kelleltki. Niisiis, kas kellelgi on veel suur ja lai rinnakorv? Või näiteks suured labakäed? Kui põhikooli ajal koolis kinnast kudusime, selgus, et minu labakäe see koht, kust sõrmed hakkavad, on jube lai.
• Viimaste kuude (või lausa aastate) jooksul mulle tundub, et ehk olen ehk sallivamaks muutunud. Noh et kui sinu lemmikbänd on näiteks mingi täiesti jube bänd, siis võib-olla polegi sellest midagi, võib-olla on tähtsam hoopis see, et sa oled humoorikas, kindlameelne vms hea omadus. (Teoorias muidugi teadsin juba ammu, et asi nii on, praktikas ei kehtinud alati.)
• Siiski. Kui hirmus koht on see lõustakausta lehekülg. Vahepeal seal käies tundub, et nooruse teravus on tagasi. Kui inimene kirjutab kellegi pildi alla kommentaariks "kaunitar", siis ma eeldan, et ta võiks seda sõna ka päriselus kasutada. Aga näidake mulle inimest, kes näeb ilusas kleidis tüdrukut ja õhkab: "Kaunitar!". Moraal: kui sa facebookis midagi ütled, siis ma eeldan, et sa tahad/julged/suudad seda ka päriselt öelda. Kui mitte, siis on niisama kusagil sõnade loopimine ju üsna pealiskaudne. See on umbes sama asi kui see, et lisan endale kellegi sõbraks, aga kui teda tänaval näen, siis tere ei ütle.
• Kõige rohkem ajab närvi see, et asjad nagu see eelmine mind närvi ajavad. Aga samas ma loen ühte blogi, kus muud ei tehta kui ainult õiendatakse, siis tunnen ennast jälle vähemkurjana.
• Lõpetuseks, nagu ikka, positiivne noot. Kalevi tänaval on sihukesed puust elektripostid (või tänavavalgustuspostid või mis nad on). Enne, kui mööda Kalevit tulin, nägin ühte põlvepikkust poisikest seismas, käed ümber posti. Juba kaugelt vaatasin, et seisab. Jõudsin lähedale, seisis ikka, ja kui natukese aja pärast veel tagasi vaatasin, polnud ikka ära läinud. Ema küll keelitas teda edasi minema, aga tolku polnud, poiss kallistas posti ja tundis ennast mõnusalt. Sellised asjad on oma juhtumise ajal kõige lahedamad asjad, mis üldse on.