Otse põhisisu juurde

7 punkti

Taas mõned asjad, mida olen viimastel päevadel tähele pannud ja/või mõelnud.
  • Täna hommikul nägin kesklinnas ühte naist, üüratu ilus tulpidega kleit seljas. Kui olin sinna kohale jõudnud, kuhu läksin, astus ka seesama naine mõne aja pärast uksest sisse. Miks ma ei saanud talle öelda, et mina juba kaugelt vaatasin, sul nii kaunis kleit?
  • Mis veel kleitidesse puutub, siis juba mitmendat suve järjest näen vanaprouasid, kes muidu nagu polegi niiväga sihukesed kübara ja huulepulgaga linnadaamid, aga sellegipoolest on hiigla vahvad kleidid seljas. Maitea, kas on kleidid lahedamaks läinud või mõjutab mind see, et praegu on populaarne asi nõukaaegseid kleite natuke tuunida ja siis jälle kanda?
  • Viimasega seoses üks virin. Käisin juulis Võru Varblases, proovisin väga kena kleiti (mis oli ka sihuke ümber tehtud vanakoolikas). Kõik oli kaunis, ainult lukk ei läinud kinni. Mitte sellepärast, et oleksin rinnakas, vaid sellepärast, et olen nähtavasti rinnakorvikas (st ümbermõõt rinna alt on suur). Minu arvates on see huvitav probleem, ma ei tea teisi, kellel oleks sarnane probleem, aga olgem ausad, pole küsinud ka kelleltki. Niisiis, kas kellelgi on veel suur ja lai rinnakorv? Või näiteks suured labakäed? Kui põhikooli ajal koolis kinnast kudusime, selgus, et minu labakäe see koht, kust sõrmed hakkavad, on jube lai.
  • Viimaste kuude (või lausa aastate) jooksul mulle tundub, et ehk olen ehk sallivamaks muutunud. Noh et kui sinu lemmikbänd on näiteks mingi täiesti jube bänd, siis võib-olla polegi sellest midagi, võib-olla on tähtsam hoopis see, et sa oled humoorikas, kindlameelne vms hea omadus. (Teoorias muidugi teadsin juba ammu, et asi nii on, praktikas ei kehtinud alati.)
  • Siiski. Kui hirmus koht on see lõustakausta lehekülg. Vahepeal seal käies tundub, et nooruse teravus on tagasi. Kui inimene kirjutab kellegi pildi alla kommentaariks "kaunitar", siis ma eeldan, et ta võiks seda sõna ka päriselus kasutada. Aga näidake mulle inimest, kes näeb ilusas kleidis tüdrukut ja õhkab: "Kaunitar!". Moraal: kui sa facebookis midagi ütled, siis ma eeldan, et sa tahad/julged/suudad seda ka päriselt öelda. Kui mitte, siis on niisama kusagil sõnade loopimine ju üsna pealiskaudne. See on umbes sama asi kui see, et lisan endale kellegi sõbraks, aga kui teda tänaval näen, siis tere ei ütle.
  • Kõige rohkem ajab närvi see, et asjad nagu see eelmine mind närvi ajavad. Aga samas ma loen ühte blogi, kus muud ei tehta kui ainult õiendatakse, siis tunnen ennast jälle vähemkurjana.
  • Lõpetuseks, nagu ikka, positiivne noot. Kalevi tänaval on sihukesed puust elektripostid (või tänavavalgustuspostid või mis nad on). Enne, kui mööda Kalevit tulin, nägin ühte põlvepikkust poisikest seismas, käed ümber posti. Juba kaugelt vaatasin, et seisab. Jõudsin lähedale, seisis ikka, ja kui natukese aja pärast veel tagasi vaatasin, polnud ikka ära läinud. Ema küll keelitas teda edasi minema, aga tolku polnud, poiss kallistas posti ja tundis ennast mõnusalt. Sellised asjad on oma juhtumise ajal kõige lahedamad asjad, mis üldse on.

Kommentaarid

  1. Mis koht on Võru Varblane, kui küsida tohib?

    Mis puutub sellesse "Kaunitari" teemasse, siis meil kasutab seda vahel tütre piltide kommenteerimisel Ele (kui mäletad mu pulmast) ja ta ka tavaelus ütleb tütrele vahel nii. Kui aga ka keegi teine on seda FBs öelnud, aga tavaelus pole seda kuulnud, siis mu mälu polegi seda talletanud ...

    VastaKustuta
  2. Võru Varblane on üks pood Võru tänaval. Ühest küljest nagu kaltsukas, teisalt seal on päris palju selliseid "vana asi uues kuues"-tüüpi asju. Et on midagi ümber tehtud vanast ja väsinust uueks ja lahedaks.

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...