Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #2

Maria Fjodorovna


Paul I teine abikaasa sündis aastal 1759 Preisimaal ja oli sündides nime poolest Sophie Marie Dorothea Auguste Louise, tiitli poolest Württembergi hertsoginna. Ta kasvas üles suures peres- kokku oli lapsi kaksteist, ühtlasi oli perekonna kodu kultuurikeskuseks, kus igasugused intelligentsi esindajad kogunesid. Haridust sai neiu ka rohkem ja mitmekülgsemat kui mõni teine tolle aja tüdruk, keelteoskus oli tal laialdane.

Tegelikult oli Sophie Paul I abikaasakandidaatide seas juba nö esimesel ringil (kui eelmise postituse Natalia Aleksejevna valituks osutus), aga oli siis veel abiellumiseks liiga noor. Nii juhtuski, et Paul abiellus oma esimese naise Nataliaga ja Sophie kihlus hoopis Natalia vennaga. Kui Natalia suri, leiti, et Sophie on hea kandidaat Pauli teiseks naiseks. Sophie senine kihlus katkestati, kihlatule maksti valuraha (sest naised muidugi olid tol ajal nagu tänapäeva jalgpallurid, keda ostetakse ja müüakse) ja Pauli naiseks ta läkski. Ise oli Sophie väidetavalt ka selle partiiga päris rahul,Vene tsarinnaks saamine polnud tema arvates sugugi halb väljavaade.

Loomulikult ei saanud abielu sõlmida ilma Pauli ema Katariina II nõusolekuta ja Katariina, tuleb tõdeda, oli Sophiest lausa vaimustatud. Ka Katariina enda nimi oli enne õigeusku astumist olnud Sophie, samuti oli ta sündinud Pauli uue naisega samas kohas- Preisimaa linnas Stettinis (praegune Poola linn Szczecin). Aga ma usun, et Katariina jaoks oli Sophie puhul olulisem, et tegemist oli haritud naisega, kelle vaated võisid ehk Katariina enda omadega ühtida. Algselt soojad suhted siiski nii soojadeks ei jäänud, kuna Sophie hoidis ikka pigem oma mehe kui ämma poole. (Ja Paul jätkuvalt oma emaga läbi ei saanud.)

Pulmad toimusid aastal 1776 (meie mõistes oli pruut siis ikka veel alaealine) ja usku vahetanud Sophie nimeks sai Maria Fjodorovna.

2005.a. Vene seriaalis "Armastuse adjutandid"
kehastas Maria Fjodorovnat Olga Prokofjeva.
Tegelaskuju peaks siin kusagil
40.eluaastates olema.
Maria on tähelepanuväärne näiteks sellepoolest, et temast sai kahe järgmise tsaari ema- tulevane Aleksander I sündis esimese lapsena aastal 1777 ja ja tulevane Nikolai I kümne lapse hulgas üheksandana 1796.

Kolm kuud peale Aleksandri sündi võttis Katariina poisi vanemate juurest ära, et teda ise tulevaseks tsaariks kasvatada. Ka teise lapsena sündinud Konstantiniga (kui võimaliku tulevase tsaariga) käituti samamoodi. (Ma kujutan ette, et see on ka natuke selline asi, mis minia ja ämmamamma suhteid halvendada võis.)

Teiste Pauli ja Maria laste hulgas olid näiteks tulevane Austria suurhertsoginna Alexandra, Württembergi kuninganna Katariina ja Hollandi kuninganna Anna (praeguse Hollandi kuninga vanavanavanavanaema).

Paul päriselus ja "Armastuse adjutantides"
(näitleja Avangard Leontjev).
Muidu oli Maria ka päris huvitav kuju. Näiteks oli ta Romanovite perekonna kohta päris kokkuhoidlik, elas väga reeglitepõhiselt, järgides rangelt etiketti ka seal, kus paljud seda vajalikuks ei pidanud, temas oli piisavalt tarkust ja kavalust, et raske iseloomuga abikaasaga toime tulla.Ka oli ta kultuurisõber, ise tegeles palju näiteks sisekujundusega (algul Pavlovski palees, hiljem tsarinnana ka Talvepalees ja Gatšina palees). Ja ega tal oli hea maitse ka.

Pavlovski palee Peterburi lähistel
 Maria sai tsarinna olla tegelikult ainult neli aastat (Katariina II surmast Paul I mõrvani). Siiski säilitas ta ka poja Aleksandri valitsemisajal riigis tähtsaima naise rolli, jättes minia enda varju.

Maria suri aastal 1828 69-aastasena, olles näinud ära ka oma teise poja Nikolai tsaariks saamise.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

V. E. Schwab "Addie LaRue nähtamatu elu"

Raamat laiub pea 600 leheküljel ja tegevus laotub 300 aasta peale. Peamine tegevus on siiski 18. sajandi mõnel aastakümnel ja aastal 2014.  Addie LaRue on noor naine ühes külas 18. sajandi Prantsusmaal. Ta ei taha mingile suvalisele mehele naiseks minna ja ülejäänud elu seal külas lapsi kasvatades veeta. Selle vältimiseks sõlmib ta lepingu saatanaga. Tal on nüüd aega maailma avastada just nii kaua kui ise soovib. Aga selgub, et saatan on lepingule oma tingimuse seadnud - Addie on küll põhimõtteliselt surematu ja väliselt ei vanane, aga ta ei jää enam inimestele meelde. Kohtub kellegagi, too inimene läheb näiteks korraks ruumist välja ja tagasi tulles ei mäleta, et oleks Addie'ga kunagi kohtunud. Raamatu algusosa oli natuke nagu näide evolutsioonist - Addie muudkui kohanes, sest oli väga kohanemistnõudvas olukorras. Kui keegi sind meelde jätta ei suuda, muutuvad ka kõige lihtsamad olmeküsimused päris keerulisteks. (Kus sa elad, kui su vanemad ei tea, et sa nende laps oled jne.) Kui ...

Naoise Dolan "The happy couple"

Kuna raamat oli endal olemas, mõtlesin, et loen natuke algusest, ja kui ei viitsi, jätan pooleli. Ei tekkinud sellist soovi, lugu pani kohe algusest peale minema, kuigi lineaarse stsenaariumita. Celine ja Luke on paar, kellel on pulmaplaanid. Enne kui tegevus pulmapäevani jõuab, saame teada nii kummagi individuaalse mineviku kui nende ühise mineviku kohta. Kuidas abiellumisotsuseni jõuti? Mida kumbki pool sellest arvab? Raamat jaguneb viieks osaks, igaühes fookuses üks tegelane: pruut Celine, pruutneitsi Phoebe, isamees Archie, peigmees Luke, pulmakülaline Vivian. Tähendab et lugeja saab mitmeid olukordi näha erinevate tegelaste vaatenurgast. See osutub täitsa huvitavaks ja on ilmselt üldiselt selline asi, mida inimesed aeg-ajalt harjutada võiks. Enda mätas, teise mätas jne.  Muidugi see vaatenurkade ja aegade vaheldumine muutis lugemise mõnevõrra keerulisemaks ka, päris segaseks siiski mitte. Tuli tähelepanelik olla. The longer I'm alive, the more I think you can tell fuck-all abo...

Karin Janson "Sweet home Dalarna"

Üks eelmisel kuul loetud raamat lubas mõnevõrra "Bridget Jonesile" sarnaneda, aga see siin sarnanes rohkem. Peategelane kuulus nende inimeste hulka, kellega mingid asjad  juhtuvad lihtsalt (midagi läheb väga lambil moel katki, kehavigastused tekivad ülimalt ebatõenoliste olukordade tagajärjel jms). Täitsa realistlik tüüp - üks kuni mitu inimest päriselust tuleb silme ette.  Peategelane oli ühes Dalarna lääni külas elav Madde. Ta oli seal kogu elu elanud ja tegutses hobuserautaja praktikandina. Peab ütlema, et polnud aastaid mõelnud sellise elukutse olemasolule. Maddele igal juhul hobuserautamine meeldis ja tööd tundus kuhjaga jätkuvat. Madde elas oma üürimajakeses; käis vahepeal väljas sõbrannaga, kes vajas teda hetkeni, kuni mõne mehega kohtus; külastas vanemaid, kellest isale oli diagnoosiks pandud läbipõlemine ja kes seetõttu praktiliselt midagi teha ei suutnud.  Siis saabus külla postiljoni asendama Niklas Stockholmist.  Raamat mängib stereotüüpidega. Soostereot...