Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #2

Maria Fjodorovna


Paul I teine abikaasa sündis aastal 1759 Preisimaal ja oli sündides nime poolest Sophie Marie Dorothea Auguste Louise, tiitli poolest Württembergi hertsoginna. Ta kasvas üles suures peres- kokku oli lapsi kaksteist, ühtlasi oli perekonna kodu kultuurikeskuseks, kus igasugused intelligentsi esindajad kogunesid. Haridust sai neiu ka rohkem ja mitmekülgsemat kui mõni teine tolle aja tüdruk, keelteoskus oli tal laialdane.

Tegelikult oli Sophie Paul I abikaasakandidaatide seas juba nö esimesel ringil (kui eelmise postituse Natalia Aleksejevna valituks osutus), aga oli siis veel abiellumiseks liiga noor. Nii juhtuski, et Paul abiellus oma esimese naise Nataliaga ja Sophie kihlus hoopis Natalia vennaga. Kui Natalia suri, leiti, et Sophie on hea kandidaat Pauli teiseks naiseks. Sophie senine kihlus katkestati, kihlatule maksti valuraha (sest naised muidugi olid tol ajal nagu tänapäeva jalgpallurid, keda ostetakse ja müüakse) ja Pauli naiseks ta läkski. Ise oli Sophie väidetavalt ka selle partiiga päris rahul,Vene tsarinnaks saamine polnud tema arvates sugugi halb väljavaade.

Loomulikult ei saanud abielu sõlmida ilma Pauli ema Katariina II nõusolekuta ja Katariina, tuleb tõdeda, oli Sophiest lausa vaimustatud. Ka Katariina enda nimi oli enne õigeusku astumist olnud Sophie, samuti oli ta sündinud Pauli uue naisega samas kohas- Preisimaa linnas Stettinis (praegune Poola linn Szczecin). Aga ma usun, et Katariina jaoks oli Sophie puhul olulisem, et tegemist oli haritud naisega, kelle vaated võisid ehk Katariina enda omadega ühtida. Algselt soojad suhted siiski nii soojadeks ei jäänud, kuna Sophie hoidis ikka pigem oma mehe kui ämma poole. (Ja Paul jätkuvalt oma emaga läbi ei saanud.)

Pulmad toimusid aastal 1776 (meie mõistes oli pruut siis ikka veel alaealine) ja usku vahetanud Sophie nimeks sai Maria Fjodorovna.

2005.a. Vene seriaalis "Armastuse adjutandid"
kehastas Maria Fjodorovnat Olga Prokofjeva.
Tegelaskuju peaks siin kusagil
40.eluaastates olema.
Maria on tähelepanuväärne näiteks sellepoolest, et temast sai kahe järgmise tsaari ema- tulevane Aleksander I sündis esimese lapsena aastal 1777 ja ja tulevane Nikolai I kümne lapse hulgas üheksandana 1796.

Kolm kuud peale Aleksandri sündi võttis Katariina poisi vanemate juurest ära, et teda ise tulevaseks tsaariks kasvatada. Ka teise lapsena sündinud Konstantiniga (kui võimaliku tulevase tsaariga) käituti samamoodi. (Ma kujutan ette, et see on ka natuke selline asi, mis minia ja ämmamamma suhteid halvendada võis.)

Teiste Pauli ja Maria laste hulgas olid näiteks tulevane Austria suurhertsoginna Alexandra, Württembergi kuninganna Katariina ja Hollandi kuninganna Anna (praeguse Hollandi kuninga vanavanavanavanaema).

Paul päriselus ja "Armastuse adjutantides"
(näitleja Avangard Leontjev).
Muidu oli Maria ka päris huvitav kuju. Näiteks oli ta Romanovite perekonna kohta päris kokkuhoidlik, elas väga reeglitepõhiselt, järgides rangelt etiketti ka seal, kus paljud seda vajalikuks ei pidanud, temas oli piisavalt tarkust ja kavalust, et raske iseloomuga abikaasaga toime tulla.Ka oli ta kultuurisõber, ise tegeles palju näiteks sisekujundusega (algul Pavlovski palees, hiljem tsarinnana ka Talvepalees ja Gatšina palees). Ja ega tal oli hea maitse ka.

Pavlovski palee Peterburi lähistel
 Maria sai tsarinna olla tegelikult ainult neli aastat (Katariina II surmast Paul I mõrvani). Siiski säilitas ta ka poja Aleksandri valitsemisajal riigis tähtsaima naise rolli, jättes minia enda varju.

Maria suri aastal 1828 69-aastasena, olles näinud ära ka oma teise poja Nikolai tsaariks saamise.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...