Tsaariprouad #2

Maria Fjodorovna

Paul I teine abikaasa sündis aastal 1759 Preisimaal ja oli sündides nime poolest Sophie Marie Dorothea Auguste Louise, tiitli poolest Württembergi hertsoginna. Ta kasvas üles suures peres- kokku oli lapsi kaksteist, ühtlasi oli perekonna kodu kultuurikeskuseks, kus igasugused intelligentsi esindajad kogunesid. Haridust sai neiu ka rohkem ja mitmekülgsemat kui mõni teine tolle aja tüdruk, keelteoskus oli tal laialdane.

Tegelikult oli Sophie Paul I abikaasakandidaatide seas juba nö esimesel ringil (kui eelmise postituse Natalia Aleksejevna valituks osutus), aga oli siis veel abiellumiseks liiga noor. Nii juhtuski, et Paul abiellus oma esimese naise Nataliaga ja Sophie kihlus hoopis Natalia vennaga. Kui Natalia suri, leiti, et Sophie on hea kandidaat Pauli teiseks naiseks. Sophie senine kihlus katkestati, kihlatule maksti valuraha (sest naised muidugi olid tol ajal nagu tänapäeva jalgpallurid, keda ostetakse ja müüakse) ja Pauli naiseks ta läkski. Ise oli Sophie väidetavalt ka selle partiiga päris rahul,Vene tsarinnaks saamine polnud tema arvates sugugi halb väljavaade.

Loomulikult ei saanud abielu sõlmida ilma Pauli ema Katariina II nõusolekuta ja Katariina, tuleb tõdeda, oli Sophiest lausa vaimustatud. Ka Katariina enda nimi oli enne õigeusku astumist olnud Sophie, samuti oli ta sündinud Pauli uue naisega samas kohas- Preisimaa linnas Stettinis (praegune Poola linn Szczecin). Aga ma usun, et Katariina jaoks oli Sophie puhul olulisem, et tegemist oli haritud naisega, kelle vaated võisid ehk Katariina enda omadega ühtida. Algselt soojad suhted siiski nii soojadeks ei jäänud, kuna Sophie hoidis ikka pigem oma mehe kui ämma poole. (Ja Paul jätkuvalt oma emaga läbi ei saanud.)

Pulmad toimusid aastal 1776 (meie mõistes oli pruut siis ikka veel alaealine) ja usku vahetanud Sophie nimeks sai Maria Fjodorovna.

2005.a. Vene seriaalis "Armastuse adjutandid"
kehastas Maria Fjodorovnat Olga Prokofjeva.
Tegelaskuju peaks siin kusagil
40.eluaastates olema.

Maria on tähelepanuväärne näiteks sellepoolest, et temast sai kahe järgmise tsaari ema- tulevane Aleksander I sündis esimese lapsena aastal 1777 ja ja tulevane Nikolai I kümne lapse hulgas üheksandana 1796.

Kolm kuud peale Aleksandri sündi võttis Katariina poisi vanemate juurest ära, et teda ise tulevaseks tsaariks kasvatada. Ka teise lapsena sündinud Konstantiniga (kui võimaliku tulevase tsaariga) käituti samamoodi. (Ma kujutan ette, et see on ka natuke selline asi, mis minia ja ämmamamma suhteid halvendada võis.)

Teiste Pauli ja Maria laste hulgas olid näiteks tulevane Austria suurhertsoginna Alexandra, Württembergi kuninganna Katariina ja Hollandi kuninganna Anna (praeguse Hollandi kuninga vanavanavanavanaema).

Paul päriselus ja "Armastuse adjutantides"
(näitleja Avangard Leontjev).

Muidu oli Maria ka päris huvitav kuju. Näiteks oli ta Romanovite perekonna kohta päris kokkuhoidlik, elas väga reeglitepõhiselt, järgides rangelt etiketti ka seal, kus paljud seda vajalikuks ei pidanud, temas oli piisavalt tarkust ja kavalust, et raske iseloomuga abikaasaga toime tulla.Ka oli ta kultuurisõber, ise tegeles palju näiteks sisekujundusega (algul Pavlovski palees, hiljem tsarinnana ka Talvepalees ja Gatšina palees). Ja ega tal oli hea maitse ka.

Pavlovski palee Peterburi lähistel

 Maria sai tsarinna olla tegelikult ainult neli aastat (Katariina II surmast Paul I mõrvani). Siiski säilitas ta ka poja Aleksandri valitsemisajal riigis tähtsaima naise rolli, jättes minia enda varju.

Maria suri aastal 1828 69-aastasena, olles näinud ära ka oma teise poja Nikolai tsaariks saamise.