Otse põhisisu juurde

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb.

1.aken - Jõulud teel maale

Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid).

Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, nagu pahade tegelastega tihti juhtub. Ja värvuse poolest oli ta must, head inglid olid muidugi valged.

See oli tegelikult islandi multikas nimega Jól á leið til jarðar, mis oli valmis tehtud Eestis Nukufilmi stuudios. Õngel näiteks oli islandi keeles Öngull. (See oleks ehk hea kasutajanimi, kui kellelgi juhtub parajasti seda vaja olema.)

Paraku ei õnnestunud mul kusagilt leida ei pilte ega videomaterjali sellest multikast. Võib-olla ongi parem, on see asi mällu kirjutatud nii lahedana, nagu ta tookord oli. Mõnusalt veider ja teravmeelne Island.

Kommentaarid

  1. Õngel on ainuke asi, mida ma sellest multikast mäletan :)

    VastaKustuta
  2. Ma iga jõul mõtlen heldimusega selle peale ja ootan-loodan, et ehk kunagi õnnestub veel näha!
    T.

    VastaKustuta
  3. Huvitav, et mulle selline asi üldse ei meenu. :S Mina meenutan/loodan iga jõul tõeliselt armsaid multikaid, mida omal ajal jõuluhommikutel näitas, aga miskipärast ei tule selliseid enam. Sellised lühemad, kuid sisukad multikad, kenasti joonistatud tegelastega - tõeliselt jõululikud multikad, armsad ... Tahaks, et mu lapsed ka neid näeks ... Aga ikka mingid pikad kogu aeg või mingid koledad tegelased nagu Grinch jmt :D

    VastaKustuta
  4. Jah, ühest küljest väga tahaks noid kunagisi multikaid uuesti näha. Teisalt ma natuke kardan ka seda, sest mõne asjaga on küll nii juhtunud, et lapsena oli lemmikasi ja kui täiskasvanuna uuesti näed, tundub suht jama.

    VastaKustuta
  5. Otot...

    Põulud, põulud, (?) ahhahhaa,
    saadan maa peale ma,
    põrgust trotsi toovad nad,
    täitma peavad tervet maad...

    Kas kõlab tuttavalt? Ja Õngel kontoritooliga mööda oma tuba meeletus rõõmus ringi kimamas ja mingit sellist teksti räppimas? Esimene sõna jäi mulle tol ajal segaseks, kuna kõlas rohkem nagu "põud", aga jutt oli vist mingitest anti-jõuludest, mille Õngel lahti pidi laskma, kui päris-jõulud on hävitatud

    VastaKustuta
  6. Ha!
    Siggi animatsioonistuudio kodukal oli sarja tutvustav video. Pole küll päris see, aga mingi meenutus siiski: https://www.youtube.com/watch?v=QzluRy7PnN4

    VastaKustuta
  7. Ha, esimesed 8 osa on Youtubes originaalkeeles olemas!
    https://www.youtube.com/results?search_query=%22J%C3%93L+%C3%81+LEI%C3%90+TIL+JAR%C3%90AR%22

    VastaKustuta
  8. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/joulukalender-1-305598 Siit saab vaadata!

    VastaKustuta
  9. Hei, ma leidsin lehe sama asja otsimisel ja jagaks siin ka siis allikat, kust saab seda terves pikkuses vaadata: https://arhiiv.err.ee/video/vaata/joulukalender-1

    VastaKustuta

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Leida Tigane "Sõber meriröövel"

Kes tahab lõbusat raamatut? Lugege "Sõber meriröövlit"! 1939. aasta Päevalehe romaanivõistluse II auhinna võitja on ilmunud Suvitusromaani sarjas ja ongi täitsa tõsine suvitusromaan.  Üliõpilasneiu Mariina saab suveks küllakutse sõbranna Riinalt. Kutsutakse maale, tallu. Mariina, linnalaps, on algul kahtleval seisukohal, aga otsustab siiski minna. Edasine on eksituste komöödia, kus Mariina tõelist maaelu näha ja tunda saab. Lugu oli ülimalt filmilik. Kogu aeg jooksis pilt silme ees. Juba põhiidee linnavurlest maal on ju naljakas ja eesti filmikunstis sugugi mitte võõras. Oli muidugi kohti, kus läks natuke liiga totakaks minu maitsele, aga need kohad ei domineerinud. Palju itsitamisväärset pakkus autori mahlakas sõnakasutus. Ka tegelaste nimed olid huvitavad:  Riina ja Mariina, professorid Põldpüü ja Kuusepuu.  Muidugi oli Mariina tegelaskuju üle vindi keeratud. Ta oli ikka täitsa teadmatuses kõigest, mis linnast väljapoole jäi, aga siin nii oligi tarvis, et nalja saada. J...

Mariana Leky "Mida siit näha võib"

Kui mingi hulga raamatuid oled juba elus lugenud, siis ei tule enam nii tihti ette, et mingi raamat täiesti erakordsena mõjub, aga "Mida siit näha võib" on küll enneolematu. Satud nagu muinasjuttu ega oska päris täpselt osutada, mis selle loo nii eriliseks teeb. Lihtsalt on nii võluv ja vaimuterav, humoorikas, kurb, soe ja fantaasiarikas (ilma üleloomulike olenditeta).  Jälle mõtlen, kuidas inimesed selliste asjade kirjutamise peale tulevad ja kuidas need sel moel valmis kirjutavad. See on kahtlemata sedasorti raamat, mille tahaks olla ise kirjutanud.  "Tahaks olla ise kirjutanud" on huvitav kategooria. Enamike raamatute puhul ei mõtle seda. Raamatute puhul, mida tuleb pähe oma lemmikuteks nimetada, enamasti mitte. Klassikute puhul kindlasti mitte. Aga on mingid üksikud, mille stiilis (ilmselt ikka stiilis, mitte sisus) midagi minu ajuga nii kokkukõlksuvalt sädeleb, et tuleb see Kui mina kirjutaksin raamatu, siis see võiks olla umbes selline pähe. "Palermovej ü...

Gert Helbemäe "Ohvrilaev"

"Ohvrilaevaga" on suhted pikaajalised. Esmakordselt lugesin seda kusagil 12. klassis kohustusliku kirjandusena, siis 2012. aastal. Sedakorda ajas lugemissoovi peale raadiosaade "Loetud ja kirjutatud" , kus Helbemäest ja "Ohvrilaevast" räägiti.  Ülelugemine pole raske, kuivõrd raamat on õhuke - 1992. aasta väljaandes ainult 165 lehekülge. Olin seekord huvitav ja lugesin 1960. aastal Lundis ilmunud esmaväljaannet. See oli mõnusas väikses formaadis.  Raamatu tegevus toimub Tallinnas, ilmselt 1930ndatel. Ajaloo- ja filosoofiaõpetaja Martin Justus jääb suveks pealinna, kui tema naine ja tütar Narva-Jõesuusse puhkama sõidavad. Justus tahab nimelt oma Sokratese-teemalise raamatu kallal töötada. Siis kohtab ta tänaval naabruskonnas elavat 22-aastast juudi tüdrukut Isebeli (keda varasemast teab, aga ei tunne) ja leiab tollega vestluses ühise keele. Nende vahel areneb kirglik romaan. (Ei saa salata, olen oodanud, et saaks siin kusagil kasutada sõnapaari kirglik roma...