Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #3

Jelizaveta Aleksejevna

Jelizaveta Aleksejevnat peeti oma aja
kauneimaks monarhi abikaasaks.
Tüdruklaps, kellest sai tsaar Aleksander I abikaasa sündis aastal 1779 Saksamaal Badeni suurvürstiriigis. Nimeks oli tal siis Louise Maria Auguste. Kodu olla olnud soe ja ema lähedane.

Tüdruku elukäiku sekkus juba suhteliselt varases eas ei keegi muu kui Katariina II. Viimane hakkas nimelt oma lapselapsele Aleksandrile (kelle ta mäletatavasti oli enda kasvatada võtnud) naist otsima. Aleksander ise oli siis alles teismeline, aga parem vara kui mitte kunagi, onju. 1792.aastal sõitsid Louise ja tema õde Peterburgi nö ülevaatamisele ja Katariinale Louise väga meeldis. Vist on hea märkida, et ka Louise'ile meeldis Aleksander. Pulmad toimusid 1793, pruut oli siis 14-aastane ja peig 15. Ma ise siin mõtlesin, et äkki oli Katariina soov Aleksander nii vara paari panna tingitud sellest, et asi kindlasti Katariina enda eluajal tehtud saaks ja naise valimine ei jääks Aleksandri isa Pauli peale.

Igal juhul sai luterlasest Louise'ist nüüd vene õigeusku kuuluv Jelizaveta. See, mis edasi toimus, oli muidugi loogiline- verinoor loomu poolest tagasihoidlik tütarlaps ehmatas sooja kodukolde äärest üüratusuurde õukonda tulles päris ära. Kui intriigipunumise ja võimumängudega veel mitte tuttav olla, siis lööb kindlasti laine üle pea kokku.

Seriaalis "Armastuse adjutandid" mängis Jelizaveta
rolli Kristina Kuzmina.
1796.aastal Katariina II suri ja Paul I valitsemisajal hoidis Jelizaveta veel rohkem kui muidu õukonnast eemale, sest Paul talle kohe üldse ei meeldinud. Abikaasa Aleksander oli Jelizavetale ainsaks lohutuseks, aga too jättis ta üksi.

Jelizaveta ei tahtnud üksi olla ja leidis endale armukese, poola prints Adam Tšartorõiski. Kui 1799.aastal tsaaripaari esimene laps sündis, kahtlustati päris kõvasti, et ta hoopis poolaka oma on. Paul I oli põhimehi imestamas, kuidas blondidel vanematel on tumedapäine laps. (Mina ütleks, et see käib märksõna "geneetika" alla, aga selleks ajaks, kui geenimees Mendel sündis, oli Paul juba 20 aastat surnud.) Laps suri vähem kui 1 aasta vanusena.

Tšartorõiskit mängis samas sarjas Aleksei Zavjalov.
Kui Aleksander I 1801.aastal tsaariks sai, oli Jelizaveta vapralt tema kõrval, aga mees oli tema vastu jätkuvalt üsna ükskõikne. Ka riigi esimeseks naiseks Jelizaveta tegelikult ei saanud, sest nagu eelmises postituses öeldud, oli see koht reserveeritud Aleksandri emale Maria Fjodorovnale.

Jelizavetal tekkis uus armuke sõjaväelase Aleksei Ohotnikovi näol, nii et kui 1806.aastal tsaaripaari teine laps sündis, oli jälle kahtlus, et lapse isa pole tsaar ise vaid Ohotnikov. 1807.aastal Ohotnikov mõrvati ja väike tütar suri 1808.aastal. (Mul hakkab päris kahju sellest Jelizavetast juba, järjest tulevad nätakad.)

Ohotnikovi kehastaja "Armastuse adjutantides"
oli Andrei Kuzitšev.
Abielu hilisematel aastatel hakkasid Aleksandri ja Jelizaveta suhted soojenema, 1820ndatel olid nad juba õige lähedased.

Päriselu Aleksander I ja näitleja Aleksander Jefimov
"Armastuse adjutantides".
Aleksander I suri 1825.aastal, vähem kui aasta hiljem 1826 suri ka Jelizaveta.

*"Armastuse adjutantide" teema on mul siin sellepärast, et kunagi see seriaal tuli ETV pealt ja mulle hirmsasti meeldis. Praegu vaatan, et kõikvõimsas torus on päris palju osi sellest üleval, iseasi, kas ilma tõlketa eriti aru saab.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Eva Koff "Õhuskõndija"

Selle raamatu puhul on mul mõistus ja tunded täitsa eraldi.  Mõistuse versioon Läbimõeldud tegelaste, köitva tegevusaja ja -kohaga kaunisõnaliselt kirjutatud lugu. Autor on tubli uurija ja inimhingede insener, lisaks meisterlik sõnaseadja. Andke auhindu. Tunnete versioon Miks juba teisel leheküljel hakkab pihta üks nutt ja kurbus? Kas ma jaksan seda lugeda? Oo, tegelastega juhtub ka häid asju, vist siiski jaksan. Näe, raamatu kaaned on ka ju enamasti heledates toonides. Õhuskõndija... õhk viitab ju ka millelegi kergele? Vist siiski mitte. Paistab, et tegelastega juhtuvad nüüd järjest vaid halvad asjad. Kas ma jaksan seda lugeda? Noh, poole peale juba jõudsin ju. Midagi sellist on juba olnud. Kas need naised hakkavad taas millestki vabanema? Emantsipatsioon ja see. Miks keegi kunagi õnnelik pole? Kas siin mõeldakse õhuskõndija all kedagi, kes kõnnib, sest lennata ei saa? Ängistav on. Kuhu mul see õnnelike lõppudega ajaviitekirjanduse nimekiri nüüd jäigi? Siin on niisiis kaks peatege...

Helen Eelrand "Pasodoble"

On 2007. aasta ja Tallinnas elav Dagne läheb hispaania keele kursustele. Tal tekib (olemasoleva elukaaslase kõrvalt) suhe hispaanlasest õpetaja Domenicoga. Muud nagu polegi. Eks ikka tekkis erinevaid mõtteid, kuidas seda lugu arendatakse ja mis juhtub, aga samas oli lõpptulemuse osas asi vist kogu aeg suht kindel.  Jupike tegevust toimus ka Hispaanias. Sealne tegevuskoht Tarifa on Gibraltari väina juures päris Hispaania lõunatipus. Kuivõrd ka Domenico jutus oli oluline "maailma lõppu minek", oli niuke tegevuskoht päris sobiv. Väga lobe lugemine, enam-vähem ühe õhtuga õnnestus läbi saada. Alguses veidi segas jutustamise stiil. Üritas nagu väga vaimukas olla. Siis kas harjusin ära või tõmbaski autor tagasi. Samas kohati tundus ikka niuke ülbe, mõned konkreetsed laused eriti. Peategelane hakkas aina vähem meeldima. Jutustamisel kasutati autori hääle tehnikat. (Pole kindel, kas see on ametlik termin.) See on see, kus autor pöördub otse lugeja poole (nt Hea lugeja, nüüd pean sulle...

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...