Otse põhisisu juurde

Unustasin oma nelgid rongi

Reedel külastas Tartut Vaiko Eplik koos Eliidiga. Tundub, et kontserdil oli reklaami vähem kui mõnel teisel enne seda, sest mitmed mulle teada olevad inimesed olid üllatunud sellest kuuldes. Teine, parem asi, oli see, et ilmselt samal põhjusel oli kontserdil ruuuumi olla. Liiga hästi on meeles mingid ülemüüdud kontserdid kusagil uberikus, kus tundub, et kui küünarnukke kasutusele ei võta, tambitakse sind lihtsalt jalge alla. Seekord oli vabu kohti nagu muda, sai valida, kas istud või seisad. Aga samas piinlikult vähe inimesi ka polnud, see kah oluline.

Oo, ja välise külje pealt mulle meeldis veel see, et vihma sadas ainult enne ja peale kontserti ja piletikontrolli juures jagati paberit, millega oma tagumikualune enne istumist kuivaks pühkida.

See on ka vist väline asi, et nii stiilset bassimeest kui ansamblis Eliit, pole mitte kellelgi teisel. Väga huvitav võlu on tal, väga huvitav. Muid huve ei teki tema füüsilise keha suhtes, aga tahaks muudkui vaadata teda oma bassi mängimas.

"Homne päev" on uus (või juba vana) hümn kosutavate laulude tabelis. Pane see pülga peal nende lugude hulka, mida hommikul tööle/kooli/kuhuiganes minnes kuulad, küll sa siis näed. Mõnikord tundub, et laulud nagu poleks piisavalt kõvasti, see oli kontserdil kõvasti, nii otseselt kui...hmm...hingeliselt.

Ka vana kosutavate laulude tabelis olija "Armastus päästab maailma" tuli esitamisele. Laul on Raatuse ühika pikkade koridoridega kokku laulatatud ja sõnadele ei tule kunagi hallituskorda peale. Kaunis.

Mis puutub viimasesse plaati "Nelgid", siis hakkasin mingil hetkel alles aru saama, et tegemist on vist nagu plaadiesitluskontserdiga, mitmed lood tulid esitamisele. Irooniline Valgre ja Quasimodo Eesti külas on ju väga fantaasiarikkad. Küsimus on ikka veel selles, kas kodanik Veiko Hapnik (nagu ta ennast nimetas) väga soovides ja püüdes suudaks teha ka mõne halva plaadi. Ei saa unustada, et "Nelgid" on tal juba teine plaat 2014.aastal. (Tavaliselt need, kes mitu plaati aastas toodavad, teevad mingit kräppi.)

Mine tea kust või miks kargas keset kontsertot pähe ka üks kunagi kuuldud tark lause: Üksi ei saa tülis olla. Just! Sest isegi, kui oled iseendaga tülis, siis tülitsevad sinu kaks (või enam) poolt.

Siin üks möödunud aasta postitus Epliku lugude kohta.

Siin on jutu sees mainitud kosutavate laulude tabel aastast 2010.

Kommentaarid

Popid

Kate Westbury "The Oxford guide to scandal and lies"

Aasta on 1951. Peategelased Ginevra Bishop ja Sidney Braithwaite on Oxfordis üliõpilased. Ühel päeval sureb Ginevrale tuttav raamatukoguhoidja. Seepeale ilmub välja üks briti salateenistuse mees, kes arvab, et Ginevra ja II maailmasõja ajal spioonitööd teinud Sidney võiksid tema surma uurida, sest see raamatukoguhoidja polnud tegelikult lihtsalt raamatukoguhoidja.  Hakkasin raamatut peamiselt tegevuskoha pärast lugema, tundus tol hetkel tõmbav. Ehk kuulus ülikool seostus sügisega või midagi. Avastseen oligi kohe Bodleiani raamatukogus, aga üldiselt sellest, kuidas Gin ja Sidney õppimisega tegelesid, palju ei räägitud. See-eest tuli (eriti alguses) ette mitmeid sõnu, mille tähendust pidi otsima minema. Tihti oli tegemist mingi briti ülikooliterminoloogiaga. Näiteks polnud mul põhjust varem teada, et sõna don tähistab üldiselt akadeemilise personali liiget. Ja akadeemilise personali liikmeid oli tegelaste hulgas mitmeid, üliõpilasi ka. Kedagi teist nagu eriti polnudki. Üldiselt oli n...

Kirjanurga advendikalender- 1.aken

Ma ei ole ikka veel jõulusõber, aga advent võib minu poolest olla- see annab ka hea võimaluse koostada mistahes 24-osalist nimekirja, mida ma nüüd teha kavatsengi. Kui viitsin. Niisiis on 1.-24.detsembrini Truffe kirjanurgas iga päev advendikalender ühe lambika jõuluteemalise asjaga ehk sellega, mis mul parajasti pähe tuleb. 1.aken - Jõulud teel maale Kusagil 20 aastat tagasi (jah, 20 aastat) näitas ETV ühel detsembrikuul saadet/multikat "Jõulud teel maale". Oli selline 24-osaline saade, kus päkapikud Kaarup ja Pörri iga päev ühe multika osa sisse juhatasid (ja ka muudes asjades väga muhedad mehed olid). Multikas oligi tegelikult see, mille nimi oli "Jõulud teel maale", ja multika idee oli selles, et kaks inglit pidid taevast Maale transportima ühe kasti, kus sees olid jõulupühad. Neid üritas takistada paha ingel, kelle nimi oli Õngel. Õngli kõnet iseloomustas lause viimaste sõnade kordamine (Tõmba siit uttu-uttu jne.) ja ta oli muidu ka sihuke vaimukas kuju, ...

Urmas Vadi "Kuu teine pool"

"Kuu teine pool" ilmus juba 2023. aastal. Enda meelest suht varsti peale selle ilmumist mõtlesin et ah, ootan raamatukogudes tormilise laenutamisaja ära ja loen siis. Ja see mõte nagu oli alles. Ju siis oli paar aastat tagasi. Raamatu tormiline laenutamine muidugi kestab siiani.  Raamatu minategelane on Toomas, lugu on temast ja tema perekonnast (ema, isa, õde, onu) 1980ndatel, 90ndatel, 2000ndate alguses. Kuigi seda otsesõnu välja ei öelda, toimub tegevus Tartus.  Peategelane, ma ütleksin, on Toomase ema. Mõnevõrra mõistetav, kui mõelda, mis Vadil selle loo kirjutamise ajendiks oli. Sellest ta rääkis  presidendi raamatuklubis , kus raamatu üle arutati.  Raamatuklubi saates räägitakse korra ka suure eesti romaani ideest. Kas "Kuu teine pool" võiks olla suur eesti romaan? Eeldusel, et selline asi olemas saab olla. (Ma pole kindel.) Arvatavasti potentsiaali täitsa on, sest ta kõnetab eestlasi kahel moel: inimestele tuttav tegevusaeg koos ajastumärkidega ja päriselust ...