Otse põhisisu juurde

Unustasin oma nelgid rongi

Reedel külastas Tartut Vaiko Eplik koos Eliidiga. Tundub, et kontserdil oli reklaami vähem kui mõnel teisel enne seda, sest mitmed mulle teada olevad inimesed olid üllatunud sellest kuuldes. Teine, parem asi, oli see, et ilmselt samal põhjusel oli kontserdil ruuuumi olla. Liiga hästi on meeles mingid ülemüüdud kontserdid kusagil uberikus, kus tundub, et kui küünarnukke kasutusele ei võta, tambitakse sind lihtsalt jalge alla. Seekord oli vabu kohti nagu muda, sai valida, kas istud või seisad. Aga samas piinlikult vähe inimesi ka polnud, see kah oluline.

Oo, ja välise külje pealt mulle meeldis veel see, et vihma sadas ainult enne ja peale kontserti ja piletikontrolli juures jagati paberit, millega oma tagumikualune enne istumist kuivaks pühkida.

See on ka vist väline asi, et nii stiilset bassimeest kui ansamblis Eliit, pole mitte kellelgi teisel. Väga huvitav võlu on tal, väga huvitav. Muid huve ei teki tema füüsilise keha suhtes, aga tahaks muudkui vaadata teda oma bassi mängimas.

"Homne päev" on uus (või juba vana) hümn kosutavate laulude tabelis. Pane see pülga peal nende lugude hulka, mida hommikul tööle/kooli/kuhuiganes minnes kuulad, küll sa siis näed. Mõnikord tundub, et laulud nagu poleks piisavalt kõvasti, see oli kontserdil kõvasti, nii otseselt kui...hmm...hingeliselt.

Ka vana kosutavate laulude tabelis olija "Armastus päästab maailma" tuli esitamisele. Laul on Raatuse ühika pikkade koridoridega kokku laulatatud ja sõnadele ei tule kunagi hallituskorda peale. Kaunis.

Mis puutub viimasesse plaati "Nelgid", siis hakkasin mingil hetkel alles aru saama, et tegemist on vist nagu plaadiesitluskontserdiga, mitmed lood tulid esitamisele. Irooniline Valgre ja Quasimodo Eesti külas on ju väga fantaasiarikkad. Küsimus on ikka veel selles, kas kodanik Veiko Hapnik (nagu ta ennast nimetas) väga soovides ja püüdes suudaks teha ka mõne halva plaadi. Ei saa unustada, et "Nelgid" on tal juba teine plaat 2014.aastal. (Tavaliselt need, kes mitu plaati aastas toodavad, teevad mingit kräppi.)

Mine tea kust või miks kargas keset kontsertot pähe ka üks kunagi kuuldud tark lause: Üksi ei saa tülis olla. Just! Sest isegi, kui oled iseendaga tülis, siis tülitsevad sinu kaks (või enam) poolt.

Siin üks möödunud aasta postitus Epliku lugude kohta.

Siin on jutu sees mainitud kosutavate laulude tabel aastast 2010.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...