Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #7

Aleksandra Fjodorovna


Tõenäoliselt kõige kuulsam tsarinna. Kuulsast soost ka. Isa oli tal Hesse suurvürst Ludvig ja ema Ühendkuningriigi printsess Alice (kuninganna Victoria tütar)- tema kohta olen juba natuke kirjutanud siin.

Väidetavalt oli 1872.aastal sündinud Viktoria Alix Helena Luise Beatrice lausa kuninganna Victoria lemmiklapselaps (maitea, kas või kes sellise hierarhia koostanud on, aga kujutan ette, et see võis olla raske töö- Victorial oli kokku 42 lapselast). Tema ristivanemad olid näiteks tulevased äi ja ämm Aleksander III ja Maria Fjodorovna, Inglise kuningas Edward VII ja Alixi ämma õde kuninganna Alexandra.

Sellesama Edward VII pojale Albert Victorile üritati Alixi alguses ka mehele panna. Tüdruk aga ei tahtnud tollele minna, sest oli juba tulevasele Nikolai II-le silma peale pannud. Samal ajal üritasid Nikolai vanemad Aleksander III ja Maria Fjodorovna Nikolaid Prantsuse printsess Helene'ile mehele panna. Ka kuninganna Victoria oli Alixi ja Nikolai abielu vastu- väidetavalt ei meeldinud talle Nikolai isa ja ta arvas, et Venemaal poleks Alixil ehk turvaline.

Kui Nikolai ikkagi omadega abieluettepanekuni jõudis, ütles Alix algul ära, sest talle tundus vastuvõetamatu luterlasest õigeusklikuks muutuda. Seepeale olla Saksa keiser Wilhelm II ise Alixi veennud ja nii sai kihlus ikka teoks. 1894.novembris enne surma andis ka Nikolai isa Aleksander III abielule õnnistuse. Alix astus õigeusku (samas loobumata luterlusest, go figure) ja tema nimeks sai Aleksandra. Pulmad peeti kohe 1894.aasta novembri lõpus.

Kuuldavasti polnud Aleksandra Venemaal rahva hulgas kuigi populaarne. Ühest küljest oli ta loomu poolest tagasihoidlik ja seda tõlgendati kõrkusena (don't I know it sister), teisest küljest polevat talle meeldinud venepärasus, ühtlasi ei järginud ta õukonnareegleid nagu kord ja kohus ning ämmaga ei saanud ka läbi. Loomulikult oli suur probleem ka see, et lapsi tal muudkui sündis, aga keda ei tulnud, oli poeg. Troonipärija Aleksei sündis alles viienda lapsena aastal 1904.

Perepildil vasakult Olga, Maria, Nikolai II, Aleksandra, Anastassia,
Aleksei ja Tatjana.

Tütar Anastassia "ainetel" tehti 1997.a. multikas "Anastasia"
Mis veel poeg Alekseisse puutub, siis tema põdes hemofiiliat, kuningakodade haigust. Kuna see naisliini kaudu levib, on tõenäoline, et kandjaks oli Aleksandra ise. Viimane tundis ennast seepärast muidugi süüdi ja püüdis poega igas olukorras väga kaitsta. Seoses Aleksei haigusega tuli õukonda ka Grigori Rasputin, kellele Aleksandra poja tervenemise osas suuri lootusi pani.

I maailmasõja puhkemine andis veel hoogu Aleksandra ebapopulaarsusele nii õukonnas kui rahva hulgas- oli ta ju saksa päritolu ja lausa Saksa keisri nõbu. Usuti, et ta võiks olla Saksa salakuulaja. Eks ta ole.

1917.aastast läks tsaaripere elu piisavalt koledaks, et võtta minult soov seda siin kirjeldada. Aleksandra (ja mitte ainult) suri 17.juulil 1918.

Populaarkultuuris on Aleksandra populaarne tegelane. Võtkem kasvõi ansambli Boney M laul aastast 1978. (Boney M on bänd, mida on võiks ka ilma muusikata vaadata.)

Seriaalis "Fall of Eagles"(1974)  mängis Aleksandrat
Gayle Hunnicutt
1996.aasta telefilmis "Rasputin: Dark Servant of Destiny"
mängis Aleksandrat Greta Scacchi, Nikolaid Sir Ian Mc Kellen
ja Rasputinit Alan Rickman.
Kuulsaid auhindu sadas kõigile kolmele.

Kommentaarid

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...

Niina Mero "Inglise romanss"

  Peategelane on tätoveeringuhull Nora, kellele meeldib inglise kirjandus ja kultuur, eriti on ta inglise romantikute fänn. Selline, kes suvalisel hetkel luuleridasid ja tsitaate varrukast tõmbab. (Minu jaoks pole see usutav, aga okei.) Nora, kes muidu Tamperes elab, läheb Inglismaale. Tema õde Heli hakkab abielluma Oxfordi lähedal elava aadlisoost Markiga, kes muidugi on ühe mõisa ja maavalduse pärija. Nora tutvub mõisa ja seal elava perega, lisaks luusib ringi inglise kirjanduse jaoks tähendusrikkas Oxfordis. Raamatu tagakaas lubas kirjanduslikku kokteili, kus segunevad "Bridget Jones", "Jane Eyre" ja "Downton Abbey". Esimene oli peategelase näol kindlasti olemas, "Jane Eyre" ka kui helde olla, aga "Downton Abbey"? See, et tegevus toimus mõisas ja kõrvaltegelaste hulgas oli ülemteener?  Autor on selgelt arenenud sõnavaraga paljulugenud inimene. Ja pigem inimene, kes on tahtnud saada raamatukirjutamise kogemust, kui inimene, kelle kirj...

André Aciman "The gentleman from Peru"

Seltskond sõpru on Itaalias mõneks ajaks sunnitult paiksed, sest ootavad oma sõiduvahendi töökorda saamist. Algul tundub, et sõpru on kokku jube palju (vist kaheksa?) ja kuidas nad küll kõik meelde jäävad, aga selgub, et ei peagi jääma, pole nii oluline.  Sõpruskonna tähelepanu haarab samas hotellis peatuv härra, keda nad tihti restoranis jälgima jäävad. Kui härra ühel päeval nende juurde juttu rääkima tuleb, muutub ta veel huvitavamaks. Tal tunduvad olevat lausa üleloomulikud võimed. Suurt osa tekstist võiks nimetada vana mehe filosofeerimiseks või targutamiseks või heietamiseks. Võib-olla see muutuks aeglaseks ja tüütuks, aga raamat on nii õhuke, et seda ei jõua juhtuda.  Kui juba välise peale läks, siis mõtlesin lugedes taaskord, kuidas mulle meeldib lugeda korralikke kõvakaanelisi raamatuid. See nägi veel nii ilus välja ka.  Aga sisu mõttes on lugu ilmselt sellest, kuidas minevik inimesi kummitada võib. Ja armastusest muidugi, millest ikka siis.  Us in others, is...

Katarina Widholm "Käraste vänner"

  Kolmas raamat Betty raamatute sarjast. Esimene ja teine osa on eesti keeles olemas, loodetavasti Sinisuka kirjastus avaldab ikka kolmanda ja neljanda osa ka. 3. osa tegevus toimub aastail 1949-1951. Betty elab jätkuvalt Stockholmis, on abielus, tal on kaks last, ühtlasi peab ta raamatupoodi ja omab väikest kirjastust.  Raamatu avastseenis tähistatakse Betty 30. sünnipäeva. Humoorikaim osa selle juures on Betty mõtisklus, kuidas ta on juba vana naine. (Ilmselt tõetruu mõte 1949. aastal.) Huvitav oli jälgida, kuidas järjepidevalt kirjeldati Betty koduseid toimetusi (peamiselt söögitegemist ja koristamist). Kusagil järgmises lauses või lõigus oli justkui muuseas ära toodud ka see, mida tema mees samal ajal tegi. Ja mida ta tegi? Istus tugitoolis ja luges lehte. Aeg oli selline. Ja ega Betty kurtnud. Oli loomulik asi, et ta pidi hakkama saama nii tööga (tema huvi/sissetulek) kui koduga (tema kohustus). Üks koht oli, kus mees lubas ise nõud ära pesta, sest Betty pidi tööle minema...