Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #5

Maria Aleksandrovna


1824.aastal sündis Saksamaal Darmstadtis tüdruk nimega Maximilienne Wilhelmine Marie, Aleksander II tulevane abikaasa. Tema ema oli Hesse suurhertsoginna Wilhelmine, kes muide oli Aleksander I naise Jelizaveta Aleksejevna noorim õde.

Marie ametlik isa oli Hesse suurhertsog Ludvig II. Tõenäoline tegelik isa oli suurhertsogi talliülem parun Senarclens de Grancy. (Nagu ma lugesin, oli talliülem pigem lihtsalt kõrge õukonnatiitel kui see, kes reaalselt hobustega tegeles.)

1838.aastal kohtus 20-aastane tulevane Aleksander II 14-aastase Mariega ja otsustas ta endale naiseks võtta. Aleksandri ema oli abielu vastu (ilmselt tüdruku päritolu ebaselguse tõttu), aga polnud sellest midagi, pulmad toimusid 1841.

Maria jaoks oli Venemaal liiga külm, nii et tal oli pidevalt köha ja palavik. Ühtlasi peeti teda tagasihoidliku loomu pärast kõrgiks, samas ka maitsetuks.

Lapsi oli neil Aleksandriga 8. Märkimisväärseimad olid tulevane tsaar Aleksander III, tütar Maria, kes abiellus Inglise kuninganna Victoria poja Alfrediga (ja tema järgi sai nime kuulus Marie küpsis) ja Sergei, kes abiellus kuninganna Victoria lapselapse Elisabethiga (viimane tapeti 1918.aastal ja kuulutati 1981.aastal vene õigeusu pühakuks).

Aleksander II tütar Maria ja
poeg Aleksandriga
1855.aastal sai Aleksander tsaariks, sellest ajast peale pidi Maria palju avalikkuse ees olema, mis talle väga ei meeldinud. Seda enam, et Aleksander teda ka kõige paremini ei kohelnud ja eelistas talle armukesi.

See-eest on 1861.aastal asutatud Mariehamni linn Ahvenamaal saanud nime just selle Maria järgi (kelle muu kui tsaari naise järgi sa ikka linna nimetad, onju). Ühtlasi on tema järgi nimetatud 1860.aastal avatud Peterburi kuulus Maria teater.

Maria teater.
Marie suri aastal 1880. Vähem kui kuu aega hiljem sõlmis Aleksander morganaatilise (ehk seisusele mittevastava) abielu oma pikaajalise armukese Katariina Dolgorukovaga, kellega tal tegelikult juba oli 4 last. Kuna abielu polnud tolle aja reeglitele vastav, ei saanud Katariina ega lapsed mingeid tiitleid ega olnud lapsed ka troonipärijate hulgas.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Vivaldi ei saanudki sisse

Läksin aastaaegade kallale. Lugesin mussikogus lood kokku ja sain teada, et soojemad aastaajad on populaarsemad kui külmemad: kevad/spring/весна esineb 16 ja suvi/summer 18 laulu pealkirjas. Huvitav, et summer on 16 loo nimes ja suvi ainult 2-s. Sügis on suhteliselt ebapopulaarne: kokku ainult 5 laulu, millest 3 kasutavad pealkirjas sõna autumn ja 2 sõna sügis. Fall ei esine kordagi sügise tähenduses. Talvelaule on eesti keeles 3 ja inglise keeles 8. Kõige vahvamad aastaajalaulud tabeldatuna siin: 15. Tori Amos - Winter 14. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 3 (see on see, kus ennast kraavis pesin) 13. Pia Fraus - Summer before spring 12. Uno Loop - Talvelaul ( Hei-hei üle hangede -laul) 11. Eesti Keeled - Sinus endas talv 10. The Corrs - Summer sunshine (vanade aegade nimel, tõmbab käima küll) 9. ABBA - Our last summer 8. Edvard Grieg - Springdans II 7. Uno Loop - Kevad Kadriorus 6. Cliff Richard - Summer Holiday 5. Jaan Tätte - Kevadelaul nr 2 ( Siin keegi varem pole käinud, siin laulud ve...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Jilly Cooper "Rivaalid"

See raamat, aga ka lihtsalt Jilly Cooper (1937-2025), on mul juba mitu aastat lugemisnimekirjas olnud. Kunagi lugesin raamatut, kus peategelase lemmikkirjanik oli Jilly Cooper, keda ta kiivalt kaitses suvaliseks naistekakirjanikuks nimetamise eest. Tekkis huvi, kellega siis tegu on. Läks veel huvitavamaks, kui leidsin, et tegemist on dame Jilly Cooperiga. Teenekas. Tol raamatutegelasel, arvan, oli õigus. Hästi paneb see Jilly Cooper. Vaimukalt, teravalt, oskuslikult. Tegelasi kirjeldab otsekoheselt ja paikapanevalt.  Maud oli laisk, egoistlik ja isekas või  Jamesi kõige silmapaistvamaks omaduseks peale vapustavalt hea väljanägemise oli tema totaalne enese ületähtsustamine ja krooniline ebakindlus. Vapustava välimusega tegelasi oli "Rivaalides" palju. Ja kui keegi oli mittevapustav, öeldi ka see otse välja.  Tegelasi oli muidugi ka terve plejaad. Algul pidi tähelepanelik olema, et ree peal püsida. Raamatu alguses olev tegelaste nimekiri oli suureks abiks.  Raamatu teg...
Postita kommentaar
Loe edasi »

"Eestlane loeb : raamatuaasta lugemisuuring 2025" (koost. Marju Lauristin)

Nagu pealkirigi ütleb, räägib raamat möödunud aastal raamatuaasta puhul tehtud suurest lugemisuuringust. Niuke korralik raport. Näeb välja ka nagu raport: suures formaadis üsna paksu paberi peal ja paljude joonistega. Aga ka teksti pole vähe. On nii küsitlustulemuste kokkuvõtted kui ülevaated fookusgruppidega (kirjandusõpetajad, raamatukogutöötajad, raamatumüüjad, kirjastajad) tehtud intervjuudest. Niuke hea raamat, mida jupikaupa lugeda - ühel päeval loed, mida õpetajad rääkisid, teisel päeval kirjastajate kohta jne. Midagi tohutult uut teada ei saanud. Ühest küljest on põhilised uuringust tehtud järeldused meediast palju läbi käinud, teisalt oli palju sellist, mida nagunii eeldasin. (Aga ikka oli huvitav lugeda.) Mis need lööklaused olid siis? Kõrgharidusega naine on mitte ainult suurim lugeja, vaid üldse võtmeisik eesti kultuuri edasikandmisel (sest käib ka teatris, kontserdil ja näitusel); keskealine madalama haridustasemega mees on pigem raamatuhuvita; pole tõsi, et noored ei loe ...
Postita kommentaar
Loe edasi »