Otse põhisisu juurde

Tsaariprouad #5

Maria Aleksandrovna


1824.aastal sündis Saksamaal Darmstadtis tüdruk nimega Maximilienne Wilhelmine Marie, Aleksander II tulevane abikaasa. Tema ema oli Hesse suurhertsoginna Wilhelmine, kes muide oli Aleksander I naise Jelizaveta Aleksejevna noorim õde.

Marie ametlik isa oli Hesse suurhertsog Ludvig II. Tõenäoline tegelik isa oli suurhertsogi talliülem parun Senarclens de Grancy. (Nagu ma lugesin, oli talliülem pigem lihtsalt kõrge õukonnatiitel kui see, kes reaalselt hobustega tegeles.)

1838.aastal kohtus 20-aastane tulevane Aleksander II 14-aastase Mariega ja otsustas ta endale naiseks võtta. Aleksandri ema oli abielu vastu (ilmselt tüdruku päritolu ebaselguse tõttu), aga polnud sellest midagi, pulmad toimusid 1841.

Maria jaoks oli Venemaal liiga külm, nii et tal oli pidevalt köha ja palavik. Ühtlasi peeti teda tagasihoidliku loomu pärast kõrgiks, samas ka maitsetuks.

Lapsi oli neil Aleksandriga 8. Märkimisväärseimad olid tulevane tsaar Aleksander III, tütar Maria, kes abiellus Inglise kuninganna Victoria poja Alfrediga (ja tema järgi sai nime kuulus Marie küpsis) ja Sergei, kes abiellus kuninganna Victoria lapselapse Elisabethiga (viimane tapeti 1918.aastal ja kuulutati 1981.aastal vene õigeusu pühakuks).

Aleksander II tütar Maria ja
poeg Aleksandriga
1855.aastal sai Aleksander tsaariks, sellest ajast peale pidi Maria palju avalikkuse ees olema, mis talle väga ei meeldinud. Seda enam, et Aleksander teda ka kõige paremini ei kohelnud ja eelistas talle armukesi.

See-eest on 1861.aastal asutatud Mariehamni linn Ahvenamaal saanud nime just selle Maria järgi (kelle muu kui tsaari naise järgi sa ikka linna nimetad, onju). Ühtlasi on tema järgi nimetatud 1860.aastal avatud Peterburi kuulus Maria teater.

Maria teater.
Marie suri aastal 1880. Vähem kui kuu aega hiljem sõlmis Aleksander morganaatilise (ehk seisusele mittevastava) abielu oma pikaajalise armukese Katariina Dolgorukovaga, kellega tal tegelikult juba oli 4 last. Kuna abielu polnud tolle aja reeglitele vastav, ei saanud Katariina ega lapsed mingeid tiitleid ega olnud lapsed ka troonipärijate hulgas.

Sildid:

Kommentaarid

Postita kommentaar

Popid

Nikola Huppertz "Elamiseks liiga pikk"

Hiljuti lugesin sama autori raamatut "Kaunis nagu kaheksa" . Leidsin, et eesti keeles on Huppertzilt veel üks raamat ilmunud. "Elamiseks liiga pikk" tundus jällegi intrigeeriv pealkiri.  Peategelane Magali Weill on nimelt 13-aastane Hannoveri tüdruk, kes on 182 sentimeetrit pikk. See on tema jaoks problemaatiline peamiselt seepärast, et nii pikana pole ta enda arvates suudeldav. Juba praegu pole. Ja kui veel mõtlema hakata, et tema oodatav pikkus täiskasvanuna on ilmselt üle 190 sentimeetri... Tulevik tundub tume. Magali elab kortermajas koos arstist isa (kes Magali meelest keha küll eriti ei mõista), vähe närvilise ema ja mässulise vanema õega. Üks nende naabritest on 98-aastane härra Krekeler. Magali teab, et härra Krekeler hakkab varsti surema. Kust ta teab? No vaadake kui vana ta on!  Päris palju tegevust raamatus käibki härra Krekeleri suremise ümber. Kõlab masendavalt, aga pole masendav. Ongi tegelikult niuke mittemasendav raamat elamisest ja suremisest. Ütlem...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Mihkel Mutt "Tartu tuld toomas : linnauitaja ülestähendusi taaskohtumisel"

  Mõni aasta tagasi nägin Mihkel Mutti suvaliselt tänaval. Polnud tema Tartusse tagasi kolimisega siis kursis ja mõtlesin ilmselt et näe, kirjanikuhärra ka Tartus käimas. (Sest Mihkel Mutt on märksa kirjanikuhärralikum tüüp kui mõni muu kirjanik.) Siis nägin teda mingi kord veel ja hakkasin mõtlema, et huvitav mida ta jalutab siin. See suvaliselt nägemine on kõnekas tegelikult Tartu kohta. Mõni nädal tagasi peatas mind kaubamaja juures üks usukuulutaja ja küsis, mis mulle Tartu juures enim meeldib. Vastasin et suurus: ühe jalutuskäigu jooksul on võimalik näha mõnda tuttavat, isegi mitut tuntud inimest, aga samas on võimalik näha ka mitte ühtegi tuttavat inimest. Rootslased ütleks  lagom. Parasjagu (suur/väike). Raamat on ühest küljest jalutuskäik Tartus - linna füüsiline keskkond, sh jõgi. Teisalt tuleb juttu Tartu vaimust, linna peal tuntud tartlastest, ülikoolist, linna ajaloolisest rollist, võimalikust rollist tulevikus, Tartu-Tallinn vastasseisust. (Viimase kohta leiab Mut...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Caitlin Moran "What about men?"

Lõpuks üks raamat, kus kaanel ütles, et on naljakas, ja päriselt oligi naljakas. Mitte teema, vaid see, kuidas kirjutati. Caitlin Moran on vaimukas inimene. Kirjutab sellest, kuidas väiksest peale on tüdrukuid ja poisse ümbritsev vaimne maailm väga erinev, mistõttu oleme ka täiskasvanutena erinevad. Ja sellest, millised need mehed siis on. Raamatu lõpuks jõuab ikka sinna, et võiksime ju kõik inimesed olla, mitte tingimata mehed ja naised. Suur osa naiste ja meeste probleeme on sarnased. Enamasti olin kirjutatuga nõus. Põhiline asi, mis on ilmselge, ja ometi oli see siin kirja pandud: valge heteromees ei ole automaatselt milleski süüdi. Eile sündinud poisslaps ei vastuta selle eest, et 18. sajandil polnud naistel ühiskonnas positsiooni. Kui ütleme ühele grupile (kelle hulka kuulub ka palju lapsi) ühiskonnas, et te ei ole lahedad, teil peaks häbi olema, te olete süüdi, siis miks oleme üllatunud ja pahased, kui selles grupis vastupanu pead tõstab. Keegi ei taha ennast halvasti tunda. Raam...
Postita kommentaar
Loe edasi »

Camilla Dahlson "Sommar vid Sommen"

Meil on Stockholmis elav ja ökonomistina töötav Disa, kes alustuseks adub, et tööl ja muidu elus on veits halvasti, ja otsustab hõreasustusega väikekohas endale majapidamise osta, kus (peamiselt) majutusteenust pakkuma võiks hakata. Idüll looduses ja kõik.  Kõigepealt müüakse taas üks Södermalmi korter mitme miljoni eest maha. Jäi mulje, et ca 10-aastase tööstaažiga inimesel oli päris palju raha kinnisvaralaenust juba pangale tagasi makstud. Ju siis teenis hästi, kuigi pigem jäeti mulje, et tööandja üritas Disalt seitset nahka koorida selle eest eriti peale maksmata.  Läks siis Disa oma järveäärsesse majja elama ja asus tegutsema, aga ega nagu väga huvitav polnud. Kirjutaja romantilised fantaasiad sellest, kuidas oleks kaunis asukohas majutuskohta pidada, kirjeldused sellest, kuidas Disa koristab ja mingit kraami kokku ostab, väga lihtsustatud nägemus sellest, kuidas majutusasutusse külastajaid saada jms. Kordagi ei mainitud, kas Disa lõi näiteks mingi ettevõtte, mille alt tee...
Postita kommentaar
Loe edasi »